Uus algus laval: millise uue tee tänulikkuse abil avasin?

Täna on see ajalooline päev, mil tänulikkus avas mulle uue tee. Ehk et esimest korda elus astusin koolitajana suurele lavale ning rääkisin tänulikkuse praktiseerimisest igapäevases elus. 

Loomulikult olen varemgi esinenud. Loomulikult olen ka varem koolitanud. Aga seda kõike teisiti. Esinen enamasti nö iseendana ehk et räägin lugejatega kohtudes endast ja oma raamatutest ning kõigest sellega seonduvast. 

Koolitusi olen teinud ka enesearengu teemadel, kuid enamasti online. Seega selliselt suures saalis kõigi nende inimeste vastas ma seisnud ei olegi. 

Lõpuks ometi ...

Kui Areng.ee juht Urmas Kõiv mulle helistas ja koolitama kutsus, siis oli mu esimene mõte: "Lõpuks ometi! Ma olen seda kõnet nii kaua oodanud!" Päriselt - ma olen juba tükk aega tahtnud, et saaksin nö motivatsioonikõnelejana inimeste ees seista, sest no mu lugejatega kohtumised kipuvad ka ikka minema motivatsioonikõneks, mitte ei räägi raamatutest (olgu, ma püüan selle motivatsioonijutu ikka raamatutega siduda ja mu raamatud on ka suuresti ikka julgustavad ja edasiviivad). 

Kui Urmas aga lisas, et samal päeval esinevad Inga Lunge, Rita Rätsepp ja Jaanus Kangur, siis hakkas hirmus ja mõtlesin, et kas ma ikka olen õiges kohas. No et kuidas nüüd mina nende kogenud koolitajate kõrval ... 

Hirmus hakkas. 

Ja see ongi see koht, kust tulevad parimad kogemused ja edasiliikumised. 

Karda, aga tee ikka! 

See võib kõlada kulunud lausena, aga usun väga sügavalt sellesse, et edasiliikumine tuleb läbi selle, kui teeme asju, mida pole enne teinud. See tähendab aga, et sellega kaasneb hirm, sest ... me pole neid asju enne teinud. 

Ja see tähendab, et seeläbi toimub kasvamine, sest tehes samu asju, mida alati, on ka tulemused samad. 

Suures saalis koolitamine oli minu jaoks kindlasti samm edasi sellest, mida olen siiani teinud. See nõudis julgust, hirmudest ülesaamist ja tõi kaasa teadmise, et ma sain hakkama ja ... ma tahan veel. Täpselt nagu iga lugejatega kohtumise järel olen ise küll väsinud, aga alati on tunne, et see oli nii tore, andis palju energiat ja ma tahan veel. 

Tänulikkus pole roosamanna, aga töötab

Püüdsin väga, et oma ettekandes tänulikkuse sõna liiga palju ei kasutaks. Sellel on tihti selline roosamanna maik juures. Umbes nii, et tänulikkus tähendab, et sulged silmad kõige ees ja lihtsalt naeratad ennastunustavalt. 

Tegelikult on vastupidi - tänulikkus tähendab mõistmist, et elus on nii ilu kui valu. See on olemasoleva märkamine ja tunnistamine. See on aga valik, et millele sa oma tähelepanu suunad ning mida olulisemaks pead - kas seda, mis on olemas või seda, mida pole. 

Kõik koolitusel osalejad said kingituseks ka minu "Tänulikkuse päeviku" ning üheskoos alustasime ka selle täitmist. Suurem osa jäi aga osalejatele ikkagi kodutööks. Kui soovid ka ise proovida, kas see sinu jaoks töötaks, siis enda päeviku saad tellida siit: "Tänulikkuse päevik". 

Uus algus

Teatavasti andsin hiljuti välja raamatu "Uus algus", milles on 30 sammu, kuidas oma eluga keerulisest kohast edasi liikuda. Tänulikkus on üks neist sammudest, nii et koolitusel tuli juttu ka mu raamatust. 

Fakt on aga, et see koolitus on minu jaoks kindlasti osa minu uuest algusest. Kindlasti on see päev aga uus algus minu teekonnal koolitajana. 

Olen nii tänulik kõigile, kes mulle pärast häid sõnu ütlesid. Minu enda emotsioonid ja tunne aga on juba need, mis ütlevad, et läks hästi, sest tõesti sain ise nii palju energiat, mille pealt edasi liikuda. 

Praeguseks on mul kalendris kirjas juba ka järgmine kord, kus samuti tänulikkuse teemal koolitan ning lisaks sellele veel mõned uued pakkumised, mis jõudsid minuni just tänu sellele koolitusele. Kes tahab mind aga veel tänulikkuse või mõne muu enesearenguga seotud teema osas rääkima kutsuda, siis saada oma pakkumine teele helikunnapas@gmail.com ja vaatame, mida saab teha. 

Tänasest aga on nii, et esimene koolitus on tehtud ja iga järgmine on juba ... järgmine! 

Ma olen nii tänulik tänase päeva ja võimaluse eest. Kogu mu keha tunneb, et see oli uus algus! 

***

Mina olen Heli Künnapas (43), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 14a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 40 raamatut. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Kui palju maksab reis Londonisse 3 lapsega?

Nüüd võin rahulikult hingata - reis 3 lapsega Londonisse on tehtud ja kõik läks plaanipäraselt. Üksinda käin reisimas nii, et teel lennujaama otsin endale alles majutust, kuid lastega reisides tuleb rohkem ette mõelda. Nii et ... ma otsisin majutuse lendamise päeva hommikul. Noh, oli ju varem, eks?

Lihtsalt ... kogu aeg on nii kiire ... 

Augustis lennupileteid ostes polnud mul õrna aimugi, mis sel nädalal veel toimub. Nii oligi lastel tegelikult trimestri viimane nädal ning 2 tundi enne väljalendu tegid nad alles erialas arvestust ehk mängisid ette heliredeleid ja etüüde. Sest oli lihtsalt arvestuse aeg. Mulle öeldi, et no see arvestuse aeg oli ju juba septembris teada, aga  noh ... ma planeerisin seda reisi augustis, seega ... Aga õnneks said lapsed esimestena arvestuse ära teha ja lennule jõudsime ilusti. 

Kui palju maksis reis Londonisse? 

Asume siis aga põnevama osa juurde ehk et kui palju see kõik siis maksis. Seda küsimust küsivad nii toetajad, kui kindlasti ka need, kes hiljem seda infot meie vastu kasutada püüavad. Mina jagan seda aga seepärast, et kui soovid ise midagi sarnast planeerida, siis oskad veidi paremini arvestada. 

Kulud olid siis 4 inimese peale järgmised: 

• lennupiletid - 254€ (ostetud 25.augustil, Airbaltic) 
• ETAd - 19€*4=68€ (ehk põhimõtteliselt viisa - aga see kehtib 2 aastat)
• majutus - 400€ - see oli 3 ööks 2 toaga korter Knightbridge tänaval, seega asukoht ülihea ja ruumi palju, aga toolid ja diivanid olid määrdunud, sooja vett tuli oodata terve igavik ja akendest tuli külma sisse, seega ... seisukorra üle kiita ei saa. Seda nägin ka Bookingus teiste arvamustest. Üle tee aga oli Harrodsi kaubamaja. Kõrval Hyde Park (kuhu me tegelikult ei jõudnudki). Transpordiga ligipääs väga hea. Seega meile sobis. 
• internet - 20€+24€=44€ (ehk siis endale tellisin ette interneti ja ... üks lastest tuli esimese päeva õhtuks Tele 2 poolt saadetud teatega, et sai sõnumi, et ta on 24€ eest internetti kasutanud ja miks ma ei öelnud, et ta ei tohi kasutada, aga ... ma arvasin, et see neil lihtsalt ei tööta seal ... tegelikult said kasutada ja lihtsalt ma maksan nüüd)
• muusikali "Hamilton" piletid - 124,5€*4= 498€ (piletid ostetud augustis, 1.rõdul)
• muusikali "Les Misarables" (Hüljatud) piletid - 113€*4= 452€ (1.rõdul)
• muusikali "Ooperifantoom" piletid -73,5€*4= 294€ (need piletid ostsin kohapeal, kui lastega arutasime, et mida veel tahaks näha. Need olid 2.rõdul ehk kõige halvemal kohal meie piletitest, aga samas nägi ja kuulis sealt ilusti)
• teatris 3 jooki - 9.30€
• transport lennujaamast linna ja tagasi - 17€*8=136€ (ehk siis 4 inimest linna ja tagasi)
• transport linna sees - 9,25€*8=74€ (bussile või metroosse astusime ikka iga kord, kui tahtsime, seega sellega tagasi ei hoidnud. See ikka ülimõistlik seal. Maksmine pangakaardiga bussis või metroos, nii et väga mugav. Ainult, et ajaliselt kesklinnas küll suht mõttetu, sest jala jõuab enamasti kohale suht sama ajaga, mis ühistranspordiga, lihtsalt ... vähem väsitav. Mina kõndisin neil päevil 13 000- 15 000 sammu ehk et reisi kohta jah vähe). 
• lõunasöök fish and chips - u 18€ ports*8=144€ (jah, see on tegelikult lihtsalt fritüüritud kala ja friikad ... paksud friikad, aga noh ... esimest korda elus võib ju ära proovida)
• esimeses söögikohas 4 jooki - 20€
• muu toit poodidest - umbes 100€
• kohvri hoiustamise tasu Briti Muuseumi juures - 8€ (muuseum ise oli tasuta, aga läksime sinna viimasel päeval, seega kottide ja kohvriga. Kõik seljakotid olid lubatud, kuid kohver tuli jätta üle tee asuvasse suveniiripoodi. Jah, oli küll veidi ärevus, aga sain selle ikka ilusti tagasi. Mõneks tunniks kohvri hoiustamine oli aga jah 8€)
• 2 tükki kooki Briti Muuseumis - 12€ (sest ainult Maria oli seal minuga ja poisid kusagil omaette ning neile me ei rääkinud ka, et käisime maiustamas) 
• üks raamat Waterstone raamatupoest - 12€ (huh, need suurrahva keeles raamatud on ikka nii odavad ... eriti pärast viimase aja muutusi Eesti raamatupoodides)
• reisi lõpus ostsid lapsed lennujaamas veel šokolaadi ja kummikomme - 24€ (tegelikult ma ei teagi, mida kõike nad veel ostsid, sest käisid omaette lennujaamas ringi).

Kokku 2549.30€

Ilmselt mingid väiksemad summad läksid veel, kuid need on põhilised.

Me võtsime siit kaasa päris palju toitu, mida korteris sõime, nii et seetõttu ka toiduarve väiksem. Nagu näha, ostsime aga sealt ka ikka päris palju. 

Korteris olid olemas veekeetja, mikrolaineahi, külmkapp, nõud - nüüd olen õppinud, et see pole ka mitte väga iseenesestmõistetav, et need kõikjal oleks, nii et majutust broneerides vaatan, et need olemas oleksid, kui on vaja. Ilma nendeta ise eriti majutuskohas süüa ei tee. 

Ma maksin kõikjal Swedbank kaardiga (lapsed ka), seega maksin konverteerimise tasu ka kõigi nende summade sees. Tean, et mulle soovitati Revoluti kaart teha, aga ... no ma ei jõudnud veel selleni. Aga ma vähemalt teadsin, et peaks seda tegema. 

Sellised olid siis kulutused, mis 3 lapsega Londonis tegin. Loodetavasti on abiks, kui sarnast reisi planeerida tahad. 

Kui sul on mõtteid või küsimusi, anna julgelt kommentaarides teada. 

***

Mina olen Heli Künnapas (43), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (16a, 14a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 40 raamatut. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

"Pangalaen" oli kõik, mida mõnusalt teatrielamuselt vajan!

"Draamateatri" etendus "Pangalaen" oli lihtsalt nii hea! 

Tõeline teatrielamus. 

Priit Võigemast ja Hendrik Toompere on mõlemad muidugi super näitlejad. Tekst ise, lavastus - no kõik lihtsalt toimis. 

Mul oli 1.rea 1.koht. No sest see on etendus, kuhu sa ostad lihtsalt selle pileti, mille saad, mitte ei vali. Kartsin, et vaatan kusagilt august üles. Tegelikult oli etendus Draamateatri väikeses saalis, mis tähendas, et ma olin hoopis ninapidi laval, näitlejatest mõne meetri kaugusel. Seega oli elamus seda suurem.

Mul oli kodutöö tegemata. Ei teadnud, mida vaatan. Ootusi polnud. Esimesest hetkest alates aga haaras kaasa. Oli tõeliselt naljakas. Selline päriselt ja sisukalt, mitte labaselt. Isegi seksi osas tehti nalja nauditavalt, mitte labaselt. 

"Pangalaenus" oli olemas kõik, mida mõnusast teatrielamusest vajan - mõtlemapanevad teemad, mida pärast oma peas edasi kedrata, väga hea näitlejatöö, emotsioonid. 

Etenduses käsitletud teemad on päevakohased ja panevad mõtlema küll. 

Esiteks muidugi vana teema, et pangast on lihtsam laenu saada siis, kui sa seda ei vaja. 

Teiseks aga, et kui lihtne on asju täitsa teises suunas keerata, kui tead, kuidas seda teha. Ehk siis oskusliku manipuleerimise küsimus.  

Kolmandaks - kui palju asju sündmusi kutsume ellu ise, kuna eeldame, et nad on tulemas ning siis liigume nende suunas. 

Tõesti - "Pangalaen" on tõeliselt mõnus teatrikogemus ja siiralt soovitan ... kui suudad piletid saada. 

***

Mina olen Heli Künnapas (43), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (16a, 14a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 40 raamatut. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Tänasest olen 40 avaldatud raamatu autor

Kuller käis külas ja see tähendab, et nüüd olen täitsa ametlikult 40 avaldatud raamatu autor. Nimelt jõudis trükikojast "September". See on järg raamatule "August" ja ... selle järg omakorda on "Oktoober" ... mida ma alles küll veel kirjutan. Aga see tuleb. Kindlasti. Varsti. Peaaegu varsti. 

Huuh, ma nii armastan ise kogu seda lugu ja tegelasi, et mul on raske neist siin rääkida. 

See on raamatute sari, mille mõnda stseeni nägin unes enne, kui üldse seda raamatut kirjutama olin asunud. Neid kohti, mida unes nägin, raamatutes veel ei ole. Need tulevad ilmselt novembris. Mul on aga need kohad filmina peas väga selgelt olemas. Jah, see on veidi hirmutav, aga samas ka näitab, et see lugu peabki paberile saama. 

Seda, millest räägib "August", rääkisin eelmisel aastal ajalehes "Kuulutaja" nii: 

„Eks ikka noorte eneseotsingutest ning sellega kaasnevatest eluseikadest. „Augustis“ on kolm peategelast-jutustajat. Roccot lahutab 11. klassist matemaatika ja inglise keele suvetöö. Sammyl võinuks oma andega võita kogu maailma, kuid uut kooliaastat alustab ta isa juurde kolimisega. Berit on hea kõiges, mida teeb, kuid pärast vanemate lahutust on ta uues ja keerulises olukorras. Tegutsemine on kõigi kolme jaoks väga oluline, niisama ei passi keegi.“ 

Kogu artiklit saad lugeda siit: "Heli Künnapas: "Loodan, et "August" meeldib ka poistele!""

Septembris korraldavad noored kooliaasta alguse laagrit. Tubli ja tegus tüdruk Berit on peakorraldaja. Sammy ja Rocco määratakse talle appi karistusena eelmises osas korraldatud jama eest. Paari päeva jooksul tuleb noortel avastada oma andeid ja ... see polegi kõigi jaoks nii valutu, sest avab noortes kohti, mida nad ehk ei tahaks või veel ei suuda avada. 

Raamatu peategelased käivad 11.klassis. See on aeg, mil ühelt poolt on kõik veel ees, kuid teisalt on elatud juba nii palju elu, et seda valu ja taaka võib ka omajagu olla. Minu raamatu tegelastel igatahes on. 

Sarja "Laineharja noorte lood" kuuluvad lühiromaanid, mille iga osa tegevus toimub ühe kuu jooksul. Loomulikult oleksin võinud ka ühe pika raamatu kirjutada, aga usun, et noorte jaoks on lihtsam need lühiromaanina kätte võtta ja seejärel otsustada, kas järgmist osa tahaks ka lugeda või mitte. No ma ise muidugi loodan, et otsus tuleb ikkagi, et: "Lugeda!" 

Mina igatahes kirjutan edasi. 

Anna kommentaarides julgelt teada, kas oled "Laineharja noorte lugusid" lugenud? Millised teemad või mõtted sind nendes lugudes on kõnetanud? 

Mina aga ... naudin siin hetkeks nüüd teadmist, et mul on 40 avaldatud raamatut ja ... veel hunnik poolikuid lugusid ja mõtteid, mille puhul ma väga tahan seda, mis neist edasi saab ning seega pean need kirja panema. 

***

Mina olen Heli Künnapas (43), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (16a, 14a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 40 raamatut. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Improteater on lihtne viis teismelistele teatrielu meeldivaks muuta

Mul ei ole väga raske oma lapsi teatrisse saada ... aga no liiga kerge ka ei ole. Oleneb tükist, mida neid vaatama kutsun. 

Tänaseks on selge, et teismeliste puhul pole mingit pikemat põhjendamist vaja, kui ütlen, et lähme improteater IMPEERIUM etendusele. Eriti, kui laval on ka Reigo Tamm. 

Täna oli siis teine kord, kui Reigo ja IMPEERIUM meie kavas olid. 

Improteater on siis selline, et kõike improviseeritakse. Jah, näitlejad on õppinud nö improviseerimise võtteid ja kõik allub mingile loogikale. Samuti on paigas teatud osad, millele etendus üles on ehitatud. 

Nende osade jaoks annavad aga suuresti materjali osalejad, sest vaatajatelt küsitakse sõnu, kohti, tegevusi jms, mille põhjal näitlejad siis esinevad. Õhtu on üles ehitatud sketšide kaupa, nii et pole ühte pikka tegevust, mida peaks tundide kaupa jälgima. 

Oleme lastega mu õde Karini eestvedamisel improteatris IMPEERIUM  käinud nüüd kahel korral ning mõlemal on laval olnud ka Reigo Tamm. Mina olen teda ka Estonias näinud, kuid lapsed veel mitte. No mulle on ta mõlemal laval väga meeldinud. 

Seekordsed Reigo naispartnerid mängivad telesarjades, aga kuna me lastega eestikeelseid telekanaleid ei vaata (meil lihtsalt pole neid), siis see osa teleharidusest on meil puudulik. Etenduse mõistmiseks polnud seda aga vajagi. 

Kuigi teisel korral käies oli selgem, kuidas asjad on üles ehitatud, siis ... tegelikult polnud midagi võimalik ette arvata. Ja pidevalt oli lihtsalt naljakas. Võimalik, et mujal või tekstina need samad asjad poleks üldse naljakad, aga kogu see õhkkond ja koht ja inimesed koos ... no tõeline naeruralli. Tõeliselt vabastav ja lõõgastav õhtu. 

Publikut lubati ka lavale. 

Joosep sai eelmisel korral kätt proovida, kuid seekord haaras suurema venna ka kaasa, nii et elavate nukkude ülesandes käisid Mathias ja Joosep ka näitlemas. Nii äge oli näha, kui tähtis see lastele oli. Võiks arvata, et need lapsed saavad pillimänguga piisavalt laval käia, kuid see oli hoopis teistmoodi uhkus ja rahulolu, millega poisid improteatri lavalt tagasi tulid. 

Seega mu julge soovitus, et kui otsid ise lõõgastavat õhtut või soovid teismelisele teatrimaailma tutvustada, siis improteater IMPEERIUM on kindlasti koht, kuhu oma sammud seada. 

Nende etenduste ja piletite kohta saad infot siit: Improteater IMPEERIUM piletiinfo (p.s. neil on praegu sügishooaja piletid 25% soodsamad!!!). 

***

Mina olen Heli Künnapas (43), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (16a, 14a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Kõik on uus ... ehk kuidas me raadios septembrit alustasime!

"Kõik on uus ..." 

See tavapärane septembrikuu lause kehtib meil seekord kohe täie rauaga - nii palju uusi asju! 

Kõige suurem muudatus on ilmselt see, et Johanna on nüüd samuti koolilaps. Mõte, millega on keeruline harjuda, kuid samal ajal on see kuidagi hirmus loomulik. 

Mul on nüüd 5 põhikoolis käivat last. 

Minu jaoks tähendab koolitee harjutamine muidugi hirmus lühikesi tööpäevi ja veelgi rohkem õhtuti töötamist (mida ma tegelikult praegu väga teha ei jõua, sest päevad lastega on ikka pikad). 

1.september ise oli täitsa uus mitmes mõttes. 

Esiteks ei ole me mitte ühtegi septembrikuud alustanud raadios. Johannaga käisime aga Vikerraadios rääkimas, et kuidas ta koolikleit sügeleb ja kuidas ta oskab üksi kodus olla, sest ma ... unustan ta vahel koju. Ee ... nojah, hea, et raadios käisime, siis sain ise ka neid asju meie pereelu kohta teada. Mõned muud saladused rääkis ka Johanna seal välja. 

Meie vestlust kuula siit: Heli Künnapas ja Johanna. Esimese koolipäeva hommik! 

Selleks, et ülejäänud meie kodus toimuvad asjad teada saada, pean ilmselt siis mõne järgmise lapsega raadiosse minema ... või? 

Uus oli ka see, et mitte ükski mu laps pole varem Tallinnas kooliteed alustanud. Kõik teised läksid 1.klassi Pärnu-Jaagupi Põhikoolis. Eks see suure kooli 1.september oli kindlasti rohkem konveier kui väikeses koolis, aga ... no pidulik oli ikka. 

Sellistel päevadel on ilmselt aga kõike olulisem inimesed, kes sinu tähtsat päeva märkavad ja olemas on. Ükskõik, mida ma teen või jõuan, saan alati öelda, et kõigil oma laste olulistel päevadel olen ma alati kohal olnud ning püüdnud neid oskuste ja võimaluste kohaselt eriliseks teha. 

Septembris tuleb "September"

September tähendab seekord minu jaoks ka uue raamatu sündi. Ilmumas on noorteraamatute sarja "Laineharja noorte lood" järgmine osa ning selle pealkiri ongi "September". Ikka seetõttu, et raamatu tegevus toimub septembrikuus. 

Selles sarjas toimub iga osa tegevus ühe kuu jooksul. 

Kui "August" ilmus eelmisel aastal, siis ... edaspidi püüan veidi kiiremas tempos lugudega hakkama saada. 

Ja päriselt - sellest on kasu, kui te küsite, et millal uus osa tuleb! Tänud kõigile, kes  selle raamatu puhul oma huvi üles näitasid ja küsisid. See näitab, et tegelikult ka järge oodatakse. Üksinda kodus arvuti taga tööd tehes on vahel keeruline näha, kuhu mu lood tegelikult jõuavad ja keda puudutavad. Nii ongi selline tagasiside teie postitustes, arvustustes või kirjades oluline. Aitäh! 

"Septembri" ilmumiseni on jäänud umbes paar nädalat aega ja seni saad seda raamatut soodushinnaga ette tellida Heli Kirjastuse kodulehelt siit: "September". 

Hiljem saad samast kohast ikka raamatut tellida. 

"Laineharja noorte lugude" sarja puhul on minu arust raamatute kujundused nii paljuütlevad. See on üliäge, kuidas Koidu V. G. Ferreira on iga raamatu puhul tabanud selle, mis on oluline ja kõik kaanele mahutanud.  

Nii et juba varsti saate sellest mu septembrikuu uuest osast ise ka osa! 

***

Mina olen Heli Künnapas (43), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (16a, 14a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 35 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Ma pole laisk, vaid ... läbipõlenud!

Mõned päevad tagasi oli siis nii, et öösel kell 5:02 kirjutasin oma päevikusse: "Ma pole laisk, vaid läbipõlenud!" - lause, mida ma enda kohta mitte kunagi varem pole kasutanud. 

Tänasel päeval saan muidugi aru, et tegelikult olen mõned korrad selle varemgi läbi teinud. Praegusest hullemini. Aga siis polnud mul oskust seda märgata, ega jõudu ning teadmist, et sellega tegeleda. 

Märgid olid pikalt olemas

Ei, sellisesse seisundisse ei jõuta üleöö. Ma olen palju oma teekonda jaganud ning on teada, et viimased aastad olen väga palju enda tervendamise ning paremasse kohta liigutamisega tegelenud. Sellegi poolest olen nüüd viimased päevad avastanud veelgi rohkem enda kohta just läbipõlemise võtmes, sest olen tagant järgi mõistnud märke, mis juba varem viitas, et ma sellesse kohta jõuan. 

Üks viimaseid asju oli näiteks, et maksin autoremondi arvet tasudes 100€ rohkem ning mul polnud üldse õrna aimu ka. No sest ... ma lihtsalt tegin ühel hetkel neid makseid ... 

Või see, et suutsin lõpuks 1.klassi minevale lapsele koolivormi tellida ... kuu aega pärast tähtaega ... aga no ma ei suutnud seda kirja lihtsalt varem lahtigi teha, kui alles nüüd. 

6-aastane aitas diagnoosi panna

Olgu, tegelikult polnud mu 6-aastasel kindlasti plaanis mulle selgeks teha, et mul midagi viga on, aga ... just tema sõnad olid viimased, mis kummitama jäid ning läbipõlemise mõisteni tõid. Nimelt mitu õhtut järjest käisime jalutamas ja ta hakkas mulle tühja koha pealt rääkima:

"Emme, tead, sul on ka vaja, et keegi sinu eest hoolitseks!" 

Ee ... no ma siis mõtlesin kohe vastuseid, et kuidas ma ju saan hakkama  ja ... me saame hakkama ja ... järgmisel õhtul rääkis ta sama juttu ning teadis ka detailselt, et kes ja kuidas seda tegema peaks, sest ta on näinud, millal ja kuidas ma õnnelik ja rahulik jms olen. 

Jõudsin ka selle probleemi endale tõstatada, et miks mu 6-aastane on võtnud peres täiskasvanu rolli ja arvab, et peab mulle ütlema, mida mul vaja on, aga ... siis öösel ... veel mitte magades ... kell 5:02 saingi aru, et kui ma luban need sõnad endani jõuda ja julgen tunnistada, siis ... ma olen ikka hirmus väsinud. Ammu juba. Pikemat aega juba.  

Diagnoos aitas

No ja siis ma läksin juba guugeldama, et mis asi see läbipõlemine ikkagi on, sest no mul pole seda ju olnud ja ... jõudsin koheselt Vaimse Tervise Keskuse lehele, kus kirjeldatule lihtsalt kaasa noogutasin. 

Ma päriselt ei püüa endale mingit viga külge otsida, aga ... no see hetk, kus ma tunnistasin, et see, mis minuga vääääga mitmete kuude jooksul on toimunud, on tõeline pikaajaline mitmekülgne kurnatus ... ma olen seda ju korduvalt ka mitmetes vestlustes ise sõnastanud ... lihtsalt ma ei mõelnud, et sellise pikaajalise kurnatuse tulemus ongi läbipõlemine. 

Hetkel, kui ma enda jaoks selle sõnastasin, sain aga endale häid asju tegema hakata ja nii on päriselt juba esimeste päevadega olemine hulga parem. 

Muidugi sellele enda pandud diagnoosile eelnes see, et tol ööl tõusin ma voodist üles (veel polnud magama jäänud) umbes kell 4:30 ja hakkasin üles kirjutama asju, millega ma augustis ja sealt edasi järgmisel kooliaastal peaks tegelema, aga mida ma kardan ja ... seda sai kokku 4 lehekülge (nt suurima lapse toetamine 9.klassis, noorima lapse harjutamine 1.klassi, lastele minimaalse elatise taotlemise kohtuasi riigikohtuni välja, nii et mu vastas on ilmselt hästimakstud advokaat vms ... jne) ja ... samal ajal sain aru, et ei ole tulnud veel seda hetke, kus ma tunneks, et olen korrakski puhata saanud ... 

Teekond algab

Päriselt on muidugi aga nii, et teekond alles algab. Kui ma nüüd tagant järgi mõtlen, kui pika aja jooksul siia jõudnud olen, siis tervenemiseks läheb muidugi aega.

Ma hakkasin mõnda aega tagasi järjest juba eemale astuma kohtadest, kus ma tundsin, et päriselt ma enam ei saa hakkama ning jõud ja mõistus ja energia ei käi olukorrast üle, sest ... ju ma olin valel ajal vales kohas, aga ... nüüd saan aru, et see oli lihtsalt mu keha ja vaimu enesekaitserefleks, mida ma ei osanud sõnastada. Ma lihtsalt tundsin, et see, mida ma annan, polnud vajalik, aga ... samal ajal ei saanud ma sama panust mujal kasutada. 

Tean, et läheb aega, sest no eelmist õppeaastat ma päriselt ei mäletagi. See stressitase ja ärevus, mis kogu aeg üleval oli, lihtsalt ... elas oma elu. Ma ootasin suvevaheaega päriselt sellepärast, et saaks hoogsalt töötama hakata. Ja siis tuli avarii ... ja ma olin umbes 3 nädalat suht töövõimetu. See tähendas, et ma kogusin päev otsa jõudu, et mõne sõna kaupa mingi vajalik e-mail vm vastus ära kirjutada, et asjad päriselt seisma ei jääks. Ehk et pinge oli veelgi suurem, sest kadunud oli viimanegi osake, mis kõike toimimas pidi hoidma - minu keha! 

Ja sel ajal ... hoolitsesin ma jah enda eest ikka ise ... sest ma polnud siiski piisavalt katki, et keegi teine seda tegema peaks ...

Kas see polegi uus algus?

Pärast raamatu "Uus algus" ilmumist on minu käest küsitud, et kas mu elus on siis päriselt praegusel ajal uus algus ja ... tänasel päeval võin öelda, et see on jätkuvalt nii. Juba see, et ma elus esimest korda võin tunnistada, et ma enam ei jõua ja PÄRISELT pean puhkama ning aja maha võtma ning oma eluvalikud üle vaatama ... mul pole elus varem olnud sellist kohta, kus ma suudaksin nii öelda. 

Mul on täna päriselt olemas tööriistad, mida enda peal kasutada. Paljud neist on just need samad, mida raamatus "Uus algus" jagan. See ei tähenda, et ma poleks neid kasutanud. Ikka olen. Lihtsalt asjad ja olud muutuvad ja nii tuleb ka tervendamise strateegiat muuta. 

Vaikuse aeg ...

Minu üheks muudatuseks peab olema sotsiaalmeedias vähem aktiivne olemine. Seega mõneks ajaks olen veidi vaiksem. 

Arvata võib aga, et siin blogis ilmselt hakkan rohkem kirjutama ning oma samme jagama. Lihtsalt sellepärast, et siin saan pikalt välja öelda selle, mida tahan ning ... ei jää teiste asju scrollima ... liiga kauaks. 

Jah, mu sotsiaalmeedia sein on toetav ning vaatan neid videoid just seepärast, et mul on vaja kuulda sõnumeid, mida seal jagatakse, aga ... no mul on nüüd ka neist rohkem vaikust vaja. Blogi kaudu jagamine on seega emotsionaalselt rahulikum. 

Samuti tean, et on nii palju teisigi, keda sellised teemad puudutavad ning ... jagamine on hoolimine, eks? Sellepärast kavatsen siin kohati ikkagi jagada seda, kuidas nüüd edasi läheb.  

Mul pole plaanis üksi olla, ega kogu suhtlusest tagasi tõmmata, aga ... ma pean lihtsalt päriselt tunnistama, et mul on vaja kontrollida kurnatust, stressi, ärevust, täitmata ootusi jms emotsioone ja kogemusi oma elus, sest ... minu eest on ka vaja hoolitseda (ja ma tunnen päriselt kogu kehaga, kui seda ütlen)! 

Selle asemel, et seda küsida või oodata, ma TEEN seda ... NÜÜD! 

***

Mina olen Heli Künnapas (43), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (16a, 14a, 12a, 11a ja 6a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Kuidas 9230 inimest mind 7924 euro võrra rikkamaks tegid

Pildistas Jake Farra

Jõudsin mina kirjutada, et ootan ootusärevalt koos teiste kirjanikega, et kui palju keegi raha saab ja ... kohe laekuski oodatud laenutushüvitis pangakontole. 

No ja hurraaaaaa ja hõisssaaaa ja kõik need muud sõnad - mina olen taas maksimummääras laenutushüvitise saajate seas! 

Nimekirja kõigist maksimummäära saajatest võid lugeda siit artiklist: Ülevaade: laenutushüvitise maksimummäära teenis tänavu 33 autorit. 

Oi, kuidas mulle meeldib, et pealkirjas kasutatakse sõna "teenima", mitte et lihtsalt "sai" vms. Nimelt me kirjanikena tõesti teeme tööd selleks, et see laenutushüvitis tuleks, sest ... me kirjutame selleks raamatuid. Selliseid, mida inimesed lugeda tahavad. Sest muidu ei saa ka laenutushüvitist, kui inimesed su raamatutest ei huvitu. 

Aitäh, 9230 korda! 

Siit saad näha kõiki autoreid ja laenutusi ja saadud summasid: AHF nimekiri. 

Ehk siis näed ka, et minu teoseid laenutati seekord 9230 korda. See on ... täitsa päriselt ... minu jaoks täitsa hoomamatu kogus. Isegi, kui see tähendab, et mõni inimene võttis äkki aasta jooksul kõik mu raamatud raamatukogust kaasa, siis tähendab see ikkagi, et laenutajaid on sadu ... kuid suure täenõosusega ikkagi tuhandeid. 

Ma olen lihtsalt päriselt-päriselt tänulik teile kõigile, kes mu raamatuid loevad ja laenutavad. 

Mina kuulsate kirjanike kõrval

Lugesime lastega koos siis ka kõigi nende 33 maksimummääras laenutushüvitist teeninud inimeste nimesid ja lapsed ütlesid, keda nad teavad. 

Kivirähk, Keränen ...

"Oi, emps, sina oled ka siin kuulsate kirjanike kõrval!" teatas äkitselt üks lastest. 

Nii palju siis sellest, et kui palju mu lapsed minust kui kirjanikust teavad. Või õigemini - et kui palju nad tunnetavad minu ja mu teoste rolli võrreldes teiste kirjanikega. 

Laste jaoks oli lihtsalt äge näha, millisesse nimekirja ma mahun ja sobin. 

Minu raamatute laenutused ja laekumised:

2012a laenutuste arv 1097, hüvitis 93,54€ (ühe laenutuse eest 0,085€)
2013a laenutuste arv 2664, hüvitis 252,66€ (ühe laenutuse eest 0,094€)
2014a laenutuste arv 3445, hüvitis 290,68€ (ühe laenutuse eest  0,08€)
2015a laenutuste arv 5492, hüvitis 583,63€ (ühe laenutuse eest 0,1€)
2016a laenutuste arv 3809, hüvitis 491.33€ (ühe laenutuse eest 0,12€)
2017a laenutuste arv 9585, hüvitis 1295.82€ (ühe laenutuse eest 0,13€)
2018a laenutuste arv 9313, hüvitis 1320.19€ (ühe laenutuse eest 0,14€)
2019a laenutuste arv 6226, hüvitis 1311.08€ (ühe laenutuse eest 0,21€)
2020a laenutuste arv 2386, hüvitis 923.27€ (ühe laenutuse eest 0,38€)
2021a laenutuste arv 13865, hüvitis 1712.43€ (ühe laenutuse eest 0,12€)
2022a laenutuste arv 8933, hüvitis 4561,04€ (ühe laenutuse eest 0,51€)
2023a laenutuste arv 7690, hüvitis 7328€ (ühe laenutuse eest 0,95€)
2024a laenutuste arv 9230, hüvitis 7924€ (ühe laenutuse eest 0,85€)
(summad on bruto, seega maksud lähevad siit veel maha)

Tulemus kolme raamatuga

Põhimõtteliselt võib öelda, et märgatavalt suurenenud laenutuskordade arv tuli kolme uue raamatuga. 2024.aastal ilmus mul küll 4 raamatut, aga viimane tuli nii hilja, et laenutada seda keegi eelmisel aastal veel ei saanudki. 

Eelmisel aastal ilmusid mul sellised raamatud: 

- "Raamatukogu viimased päevad" - romantiline lühiromaan sellest, kuidas väikeses maakohas raamatukogu säilimise eest võideldakse. Eriti enne kohalikke valimisi väga asjakohane lugu. 

- "Jagatud lood" - kogumik lugusid teiste inimeste eludest, mille olen kirja pannud. Enamik neist on enne ilmunud ajalehes "Nelli Teataja". Nende lugude kirjutamine on minu jaoks olnud põnev võimalus väga erinevatesse eludesse sisse vaadata. 

- "August" - lühiromaan noortele, mis on sarja "Laineharja noorte lood" 1.raamat. Järgmine raamat on "September" jne. Iga raamatu tegevus on mõnes mõttes eraldiseisev, kuid lugeda tasuks neid ikkagi järjest, sest tegelased ja tegevused on omavahel seotud. 

- "Sündinud kirjanik" - päriselt täitsa romantiline lühiromaan sellest, kuidas kirjanik ja muusik ühes loomemajas kokku saavad ajal, mil kumbki ei suuda uut teost luua. No ja mis sellest edasi saab ... romantikat igatahes jätkub! 

Samas vaimus edasi! 

See on igivana küsimus, et kuidas seda heaks kirjanikuks olemist ikka mõõtma peaks. Kas seda määravad auhinnad? Aga kui palju meil neid Eestis on? Ja kui paljusid auhinnatud teoseid ise oled lugenud? 

Või on ikkagi oluline koht ka sellel, kui palju su raamatuid loetakse? Ostetakse? Laenutatakse? 

Või on parimad need, keda arvustatakse? Hästi? Halvasti? Üldse kuidagigi?

Minul õiget vastust ei ole. 

Väga loodan, et ka suvel nii minu kui teiste kirjanike teoseid meeles peate ja need raamatupoest või raamatukogust kaasa võtate. 

Mul endal ilmus hiljuti uus raamat "Uus algus: 30 sammu, mis aitavad sul ennast taas üles ehitada". Toimetaja ja kujundaja käes on "Laineharja noorte lugude" uus raamat "September". Seega see ilmub igatahes enne selle aasta septembrit. Nii et töö käib ja uued lood tulevad. 

Jätkuvaid mõnusaid lugemiselamusi! 

Samal teemal olen varem kirjutanud nii:

25.06.2025 Ootusärev nädal: milline kirjanik ja kui palju raha saab?

28.06.2024 Sain kirjanikupalgaks 7328 eurot! Aitäh 7690 inimest!

12.10.2022 Millise Kultuuriministeeriumist saadud äriplaaniga nüüd oma kirjastuse haljale oksale saaksin aidata?  

25.08.2022 Kirjanikud küsisid kultuuriministrilt tasuta raamatulaenutuste jätkumist

26.07.2022 Mis põhjusel ma 1712€ laenutushüvitise saamise pärast kurvastada julgen?

1.12.2021 Kas kirjutamine on päriselt töö ja kuidas saaksid otsustada, kellele kirjanikupalka määrata?

15.06.2019 Päästa (maa)raamatukogud seda külastades!

6.07.2018 Piilu kirjaniku rahakotti ehk minu 9585 tänu 

5.07.2016 Heli Künnapas - Eesti laenutatud autoritest 24.kohal

5.07.2015 Autorid said hüvitatud

***

Mina olen Heli Künnapas (43), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (16a, 14a, 12a, 11a ja 6a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Pauguga lõppenud pidu SKAs ja mida ma autoavarii ja oma tervise kohta õppisin?

Mul on siin käimas järgmine õppetund, millest olen mõne inimesega rääkinud ja nad on ka öelnud, et "seda ma ei teadnudki". Seega äkki on siin veel keegi, kes ei teadnud, mis autoavarii järel võib juhtuda, seega jagan oma õppetunde. 

Mälestusi täis on atmosfäär ...

No eelmisel nädalal oli siis selline vahva õhtu, et pidasime Sisekaitseakadeemia ühikates viimast pidu. Need lähevad lammutamisele. 

Oi, kui veider oli tagasi olla. Aeg oleks nagu seisma jäänud. Ma lõpetasin Sisekaitseakadeemia 2004.aastal ning ... oleksingi nagu seal tagasi olnud. Ja mitmed inimesed olid ka täitsa endised. Me keegi poleks nagu ära käinudki ... kuigi nüüd arutasime laste ja aastakümnete pikkuste karjääride ja muu taolise teemal. 

No mina muudkui kuulsin korduvalt, et: "Sinu käest ei pea küsima, mida sa teed. Me kõik teame!" Hmm ... ütleme nii, et see oli minu jaoks teistpidi veider, sest mul ilmus 2013.aastal raamat "Homme on ka päev", kus on täpselt sama olukord, kus naine läheb kooli kokkutulekule ja ainult nii talle muudkui öeldakse. Ehk et ... see oli jälle see koht, kus tundsin, et olen raamatusse kirjutanud hetke, millesse ise pärast satun.  

SKAs meie ühikas käies sain igas koridoris laulda, et "mälestusi täis on atmosfäär ...". See kõlas seal nii hästi. Ja on mälestusi on seal ka ikka omajagu. 

Kogu aeg oleks tahtnud öelda, et "selliseid pidusid peaksime tihemini korraldama", kuid siis jõudis kohale, et meid kutsuti kokku, sest see on viimane kord ... 

Igatahes üritus oli megatore ja öösel lahkusin sealt väga ülevate emotsioonidega, kuni ...

Pauguga lõppenud pidu

Ehk siis ... koju ma lähiajal ei jõudnud. Pirita teelt Narva maanteele sõites ei saanud ma vihmas ja tuules ja oma ülevates emotsioonides aru, et mul ei ole peatee ja sõitsin teisele autole ette. No ja tema sõitis mulle otsa. 

Sel hetkel tundus, et minuga on kõik ok. 

Treiler tõi auto koju. 

Mehhaanik lubas järgmisel päeval, et otsib autole tükid ja et peaks asja saama. 

No ja ... oligi nagu kõik. 

Minu ainsaks mõtlemiskohaks jäi, et ma olen päriselt hea autojuht. Mul on 25 aastat load olnud ja olen erinevates riikides aktiivselt kogu aeg sõitnud. Et ... kuidas ... miks ... Aga noh - on, nagu on! Olulisim oli, et ise olen terve. 

Kas ise olen terve?

Aga ... sel nädalavahetusel sain siis teada, et trauma järel (mida autoavariis osalemine on) võivad vigastused välja lüüa 1-2 nädala jooksul. No mina olin nii õnnelik, et 2-3 päeva õnnetusest oli möödas ja mul midagi hullu ei olnud, et ju siis on kõik korras. 

Reedel aga hakkas õlg, kael, ülaselg jms valutama. 

No ja siis ... ma olin nii tark, et ma läksin sooja vanni. No et ... see ju lõõgastab lihaseid. Seejärel läks ülikiiresti veelgi hullemaks. 

Õppetund nr 1 (pärast EMOS sain teada):

trauma järel ei tohi 1-2 nädalat minna sooja vanni ega sauna. Eriti mitte siis, kui sul juba kusagilt valutab! 

Teadmiseks võetud. Järgmise autoõnnetuse järel vanni ei lähe.  

EMO arst kinnitas, et sellised valud on pärast õnnetust väga tavalised. Ma küll ütlesin, et ma pole varem sellises õnnetuses osalenud, seega mulle pole tavaline. 

Sain siis valuvaigisteid, mis arsti sõnul ... "veel ei ole narkootikumid" ja ... ei, need ei võtnud valu järgmise u 30 tunni jooksul ära ... aga vähendasid. Sest ei pidavat olema midagi, millega selliseid valusid vähendada ... või noh, morfiin oleks olnud. 

Rohtude kohta ütles üks EMO õdedest, et autoga ei tohiks pärast nende võtmist sõitma minna. Ma siis kinnitasin, et auto sõitsin nädal varem katki, nii et sellepärast seal olingi, seega seda ei pea kartma, et rohtude kasutamise järel veel sõidaksin. 

Õppetund nr 2:

trauma järel ei tasu katsetada, kas päästikud vigastuse vallandavad.  

Ok, ma ei teinud seda meelega, aga see, et ma avarii järel lõpetasin ühe oma raamatu käsikirja, hakkasin kirjutama järgmist, lugesin mitu raamatut ja blogisin sellest, kirjutasin niisama blogipostitusi, tegin 4 õhtul Äripäevale õhtust börsijälgimist (ehk kirjutasin börsi teemal artikleid), aitasid kõik kaasa sellele, et laupäeva varahommikul, pärast börsiõhtu lõpetamist, leidsin ennast lõpuks EMOst. 

No ja see, et ma töötan arvutiga voodis ... see pole vist ka ilma traumata kõige õigem tööasend ...

Õppetund nr 3:

kui haavatav meie peresüsteem on. 

Suuremad lapsed olid need, kes mul EMOsse minna käskisid. See hirm nende silmis oli hirmutav. 

Järgmisel päeval ei läinud väiksem sünnipäevale (kuhu ma läbi valu ta kohale viisin), sest ta lihtsalt ei julgenud mind järelvalveta jätta. Ja ta on seltskondlik laps. Päriselt. Tegelikult ei ole tal enamasti mingi probleem kus iganes mängida kellega iganes. Ja see oli päriselt paljude sõpradega sünnipäev. 

Ühelt poolt on armas näha, et lapsed mõistavad, kui palju sellest, kuidas me elame ja mida teeme, tugineb sellel, et kas ja kui kaua mina hakkama saan. Samas ei mõista ma aga igapäevaselt, kui palju lapsed minu olukorda tegelikult jälgivad. 

Kõik need koristamata toad ja tegemata asjad ja harjutamata pillid jms on hea "võimalus" pidevaks tülitsemiseks ning tundeks, et "mu sõna ja panus ei loe siin midagi". Ja siis tulevadki need teistsugused olukorrad, kus ma näen, et tegelikult mõistavad mu lapsed liigagi hästi, kui palju asju minul tugineb, mis omakorda on nende jaoks pinge, millega nad ei oska, ega peagi hakkama saama. 

Eks see on ka minu ülesanne püüda meie süsteemi veidi vähem haavatavaks teha, kuid see on võtnud pärist mitmed aastad aega, et üles ehitada praegune turvaline olukord, kus vähemalt väljapoolt meid väga haavata ei saa ja kus tugineme suuresti vaid oma pereliikmetel. Lihtsalt ... siit tuleb nüüd turvalisuse ja haavatavuse osas järgmisele tasemele liikuda ja neid savijalgu toestama hakata. 

*** 

Nüüd on aga ootusärevus, et mida neil valusvaigistitel ja rohtudel mõne päeva jooksul õnnestub ära teha, sest neljapäeval peaksin ma rahvamuusikapeo proovis olema ... akordioniga seisma ... ja mängima ... sama reedesel rahvamuusikapeo esinemisel ... ja siis laupäeval rongkäik ... kesklinnast lauluväljakule ... 

Ehk see, milleks poolteist aastat sai tööd tehtud ...

EMOs saad sa registratuuris endale numbri. Minu oma oli 007. Ja kui minu kord oli ning sisse läksin, siis küsiti: "Kas sina oled 007?" Ma siis väga uhkelt kinnitasin, et olen jah. Ma päris kindel pole, mida see 007 filmis tegi, aga no ma tundsin ennast natuke nagu superkangelasena küll, kui mind nii kutsuti. 

Ja kui eilse päeva suutsin voodis veeta, siis tundsin ennast ka kangelasena, sest tegin seda puhkamise asja, mida arst käskis. Isegi lapsed ütlesid, et see on kooliaasta jooksul panustatu eest puhkus, kuna siis ma ei saanud nii palju magada ... 

Sellised olid siis aga seekordsed õppetunnid ja ehk on sul ka edaspidi neist kasu (kuigi ... kuna tegu on trauma teemadega, siis parem oleks, kui sul poleks neid vaja). 

***

Mina olen Heli Künnapas (43), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (16a, 14a, 12a, 11a ja 6a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.