Tagasi rajal ehk et neli korda on juba regulaarsus

Täna võin endale julgelt õlale patsutada, sest tahaks öelda küll, et olen ühe teemaga rajale tagasi jõudmas - selleks on jõusaal! 

No kui pärast 5 ... 6 ... vms aasta pikkust pausi olen mõne nädala jooksul neli korda MyFitness spordiklubi jõusaalis käinud, siis on see ju juba regulaarsus. Eks ole? Vähemalt on see palju-palju-palju kordi rohkem, kui viimastel aastatel. 

Jõusaalis käimine on aastaid minu jaoks vaeslapse rollis olnud. Või noh, seda on üldse olnud paljud teemad, mis on minu enda jaoks head ja kasulikud. Kuna nüüd aga järjest taas tähelepanu ja fookust endale suunata suudan, siis oli vaid aja küsimus, millal taas jõusaali jõudma pidin. 

Mõtlematu liitumine

MyFitness spordiklubiga liitusin septembris. Mõtlematult. Õigemini - pikemalt mõtlemata. Nimelt oli neil mingi kampaania, et saad liitumistasuta liituda ja ... tegelikult oli selleks hetkeks mu peas ammu selge, et ma nii väga-väga-väga tahan taas jõusaalis käia, et see kampaania oli lihtsalt viimane tõuge. 

Septembrikuu keskel siis liitumise ära tegingi. Maksin pool kuutasust ka kohe ära. Ja siis ... jäin haigeks ... ja siis olid muud asjad ... esimesse trenni jõudsin viimasel septembril. Mõtlesin siis kohe ennast üldse mitte toetavalt, et "ühe trenni eest maksid nüüd pool kuutasu ..." 

Aga- on nagu on! Liikusin sellest enda parastamisest kiiresti edasi ja oktoobris olen praeguseks siis 3 korda trennis käinud. 

Kõik on uus! 

Oojaaajeee .... esimesel korral jõusaali jõudes oli mul tunne, et ma pole mitte-mitte kunagi jõusaalis käinud. Kõik masinad tundusid uued ning võõrad ja ... no üldse polnud mul õrna aimugi, mida teha. Seega mu esimene trenniõhtu kulges suhtu kulmukortsutuste saatel. 

Peale selle oli tol õhtul saalis palju inimesi ... mulle inimesed spordisaalis ka väga ei meeldi ... kuigi eks praeguseks olen natuke juba harjunud ...

Teise trenni läksin õhtu asemel päeval, nii et rahvast oli vähem. Leidsin järjest üles masinad, millega midagi teha oskan ja mis mulle meeldivad. Praegu teen igas trennis kogu keha ehk siis kavas on soojendus, vaheldumisi 3 käte ja 3 jalgade harjutust, kõht, selg, lõpuks veel kardiot. 

Liitudes sain kingituseks kehaanalüüsi ka. Selle kavatsen mõne nädala pärast ära teha. Eks see annab ka mõtteid, kuidas edasi peaks liikuma. Praegu aga tean, et oluline on, et lihtsalt teen. Polegi väga vahet, mida teen, vaid et jõuan saali ja järjest tegutsen. 

Lapsed trenni

Trenni ja enda eest hoolitsemise osas on lapsed üks mu suur fännklaab. Kui endale midagi head teha tahan, siis on nemad ühed inimesed, kes mind kohe tagant tõukavad. 

Trenni osas tuli aga mitmehäälne kisa: "Ma tahan ka!" 

Ühelt poolt oleks tore küll, kui eriti suuremad saaksid ka käia, aga olen aru saanud, et alaealistel peab olema juures keegi, kes neid juhendab. Teiseks ei ole ma valmis nende eest kuutasu maksma, kui ma ei tea, kas ja kui palju nad käia saavad. 

Nii et ... praegu püüan hoopis laste eest salaja trennis käia, et ei peaks "ma tahan kaaa ...!"-teemaga tegelema. 

Tunne on ... fantastiline! 

Nende mõne trenniga on enesetunne ikka hoopis teiseks muutunud. No esiteks muidugi rõõm selle üle, et suutsin oma ellu tagasi tuua midagi, mida niiiii väga igatsesin. Mul pole õrna aimugi, miks ma seda sammu varem ei suutnud teha, aga see oli väga hea näide sellest, et vahel on ikka üliraske endas ületada takistusi, mida me isegi sõnastada ei oska. No näiteks see, et spordiklubiga liitusin septembrikuu keskel ja haige olin seejärel vaid mõned päevad, aga ma ei suutnud trenni minna ... ei suutnud ennast seda sammu tegema sundida, kuigi väga tahtsin ja teadsin, et see oleks õige ja hea. 

Nii tulebki vahel head ja õiged asjad pikemalt mõtlemata lihtsalt ära teha! Astuda see esimene samm. Edasi läheb ju lihtsamalt. 

Ja isegi seda teades on esimene samm vahel raske ... aga õnneks on mul nüüd taas kogemus, kuidas sain esimese sammuga hakkama ... ja järgmisega ... edasi läheb ... lihtsalt läheb! 

Fakt on aga see, et kui miski on meie elus hea ja õige, ei tähenda see, et meil oleks lihtne see oma ellu vastu võtta. Samas kui ühel hetkel mõtlemine välja lülitada ja esimene samm (kartes!) ära teha, siis toob see ilmselt kaasa palju ilusat. Minul on see trennijärgne fantastiline mõnusa rammestuse ja õnnetunne igatahes korduvalt käes ja nüüd juba kogu keha küsib, et : "Aga millal taas trenni?" 

Seega - varsti juba uued trennipostitused! 

Sellest, kuidas ma mõned ... "mõned" aastad tagasi trenni tegin, loe siit:

21.04.2016 Jääkotitud põlved ja nälgas pere

28.03.2016 Personaaltreener Bryan oskab isegi hell olla

9.03.2016 See on minu 33.eluaasta 365.päev

8.03.2016 Ma olen tugev, sest mul on lühikesed käed ja jalad

20.02.2016 Oo, õnnepäev - kaaluks 109,9 kg!

15.02.2016 Bryani Poolt Piinatud Naiste Liit

21.01.2016 Bryan petab mind... korduvalt!

13.01.2016 Kas Brasiilias on lund?

9.01.2016 Täitsa uus inimene ja uus elu

6.01.2016 Kõik naeravad mu üle. Isegi treener

29.12.2015 Heli treenib pulmadeks ilusaks

***

Mina olen Heli Künnapas (42), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 13a, 12a, 10a ja 6 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.