Kas sa oma tütrega laseks nii teha ja soovitaks talle sama?

Täna on siis taas sügavate emotsioonide päev. Nimelt käisin eile õhtul vaatamas filmi "It ends with us" ("Ei iial enam"). See põhineb Colleen Hooveri samanimelisel raamatul. Mul on see ammu loetud ja arvamust saad lugeda siit: Heli lugemisblogi. 

Selle kokkuvõtte kirjutamise ajal olen üsna ettevaatlik olnud, aga ... no mõte on leitav. Lugemisblogist saad ka ülevaate, et millest see lugu rääkis. 

Seega teadsin suures plaanis, et mida ma vaatama lähen. Teadsin ette ka, et kui valus see olema saab. Kohe, kui see film välja tuli teadsin aga, et ma pean seda kindlasti nägema. 

Kas sa enda tütrega laseks nii teha? 

Filmi lõpp meeldis mulle nii ülimegaväga. Ilus. Armas. Ma ei mäleta, kas raamatus oli samamoodi, aga ilmselt midagi sarnast küll. 

Kogu filmi jooksul ma nutsin loomulikult ikka väga mitu korda. Kõige rohkem jäi hinge kõlama lause, et "kas sa enda tütrega laseks nii teha?" või et mida sa teeksid, kui sinu tütar oleks samas olukorras? See on asi, mida olen mõnelt inimeselt aastaid küsida tahtnud. Siis, kui mina küsisin abi ja rääkisin, mis toimub ja mulle öeldi, et ... "See on sinu pere siseasi. Saa ise hakkama!" Ja tookord ma uskusingi seda. 

Samas on mul praeguseks hea meel, et tookord mulle nii öeldi, sest see on üks asi, miks olen tänaseks jõudnud just siia, kus ma olen ja saan rääkida neid asju, mida räägin. See tähendab, et tänu sellele osavõtmatule ja külmale ja mõtlematule suhtumisele olen mina juba praeguseks oma väljaütlemistega saanud abiks olla mitmetele naistele, kes pole julgenud ennast ja oma lapsi päästa. 

Jah, see küsimus on nii ülimegaväga hea mõõdik: kas sa oma tütrega laseks nii teha? Kas soovitaksid talle samas olukorras, et "saa hakkama!"

Ei! Minu vastus on EI ja sellepärast ma olengi tänaseks viimased aastad käinud seda teed, mida olen käinud. See on aidanud mõista, et siis ei peaks ma laskma ka endaga nii käituda, kui oma tütrega ei laseks. Eriti, kuna kõik, mida enda elus aktsepteerin, seda võtavad ka mu lapsed normaalsusena ja harjuvad sellega.

Kaassõltuvusest vabaks

Sel nädalal olen peale suvist pausi taas oma terapeudiga suhelnud ja veidi rääkinud, et mis vahepeal on toimunud.

Kaassõltuvus! See on märksõna, mille ta mulle taas õhku tõstatas. Kui hakkasin teraapias käima, siis tuli see lause tegelikult juba esimestel kohtumistel välja ja veidi olen sellega tegelenud. Siis aga lendasid muud asjad rohkem peale ja sügavamale ma ei jõudnud. Nüüd aga on näha, et mustrid hakkavad korduma, aga eluliselt kiired ja keerulised küsimused on lahendatud, nii et nüüd saan taas endasse süüvida. 

Kaassõltuvus on lihtne vastus küsimusele, et "kuidas te nii kaua koos saite olla?" Samuti tuli see välja filmist "It ends with us". Autor on Lily ema näol väga ilusti välja toonud, kuidas kaassõltlased käituvad. Samuti, et kui nemad rivist (mustrist) välja ei asju, siis see lähebki edasi. 

Keegi peab välja astuma. Aga - nagu Lily ema ütles: "Lahkuda oleks olnud keerulisem, kui oli jääda!"

Kes mu tegemisi on jälginud, siis kas pean tooma näiteid selle kohta, mida tähendab, et "lahkuda oleks keerulisem"? Ilmselt mitte. 

Keegi peab mustrit muutma

Tean, et meie rivis olen mina see, kes on otsustanud välja astuda. Mitmetest mustritest. Mitmete suguvõsade mustritest. Kunagi pole küsimus ainult, et "miks ta nii tegi?", vaid alati on ka küsimus, et "miks ta lasi endale nii teha?" See võttis mul ka hirmus kaua aega, et mõista, et see on eraldi küsimus ja sellega pean tõesti endale peeglis otsa vaatama. 

Tean, et minu laste jaoks ei ole hilja, aga ... nendega tegeleme ka juba nende sees mustri murdmisega. Ajalugu kipub korduma, sest mina ei suutnud õigel hetkel öelda, et ma pole nõus nii jätkama. Ma kartsin, et ei saa hakkama, et ei suuda lahkuda. Ja see oli õigustatud hirm, sest üksinda 5 lapsega ongi keeruline, aga ... ma olen elus! Mu lapsed ja mina oleme suht mõistuse juures ja ... me liigume edasi! 

Seega lühidalt - mine ja vaadake filmi "It ends with us", sest see aitab lähisuhtevägivalla mustri mõistmisele kaasa. Igaüks, kes seda mõistab, suudab aga mustreid paremini mõista ning saab aidata neid lõpetada.

Mina aga tean, et ma ei soovitaks oma tütrele kunagi sama, mida soovitas meie suhtes inimene, kes oleks meist kõigist hoolima pidanud ...  (aga ilmselt ei tule meil mitte kunagi seda vestlust, kus selle välja saaksin öelda, seega  ... olgu see siis siingi kirjas ...).     

See lõppeb meiega! 

***

Mina olen Heli Künnapas (42), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 13a, 12a, 10a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.