esmaspäev, 8. juuli 2024

Tegelen Taanis sellega, et mitte maailma karta

Sügisel oli hetk, mil otsustasin oma elukorralduse restardis uue sammu astuda ning liituda nende inimestega, kes ostavad lennupileteid ja käivad aegajalt reisil. 

Paarkümmend aastat tagasi aasta aega USAs elamist ning kõik need grupiga Rootsi reisimised ei läinud sel hetkel arvesse.

Mul oli vaja ise endale reis korraldada ja üksinda reisida. 

Nii ostsingi kahed piletid: veebruaris Rooma ja juuliks Kopenhaagenisse. Tore oli muidugi see, et praeguse reisiga ma ei vaadanud, et Investeerimisfestival on samal nädalavahetusel, aga ... no miljoni euro pildi sain seal ka ikka ära teha. 

Eesmärgiks hotelli jõuda!

Veebruaris Rooma minnes oli mul reisil üks eesmärk - jõuda hotelli! See oleks tähendanud, et ostsin õigesti lennupiletid, sain läbi turvakontrollist, lend õnnestus, leidsin transpordi lennujaamast hotelli, leidsin hotelli üles ning hotellis oli päriselt minu nimele broneering.

See õnnestus!

No ja sellele lisaks õnnestus muidugi saada unustamatu elamus linnast ning suur huvi  roomlaste vastu.

"Sa ei karda maailma!"

Taani reisist rääkides küsiti mult, et mida siia tegema tulen.

"Niisama olema," vastasin. 

Järgmine plaanitu reis. Tund enne lendu Tallinna lennujaamas. Majutuskoha asukohta guugeldasin Kopenhaagenisse jõudes, kohalikke vaatamisväärsusi hakkasin hotellis guugeldama ...

Reisi eesmärgist sain aga aru, kui esimese päeva õhtul ühe kuju juures Filipiinidelt pärit, kuid nüüd Taanis elav vanahärra minuga (taani keeles) rääkima tuli. 

Mõne lause järel (edasi läks vestlus ikka inglise keeles) küsis ta, et kas reisin üksinda. Kinnitasin, et jah.

"Seega järelikult sa ei karda maailma!" vastas ta.

Nanosekundi jooksul käisid silme eest läbi kõik hirmud, mida üksinda reisides olen kartnud ja ... äkitselt taipasin, et neid hirme on eelmise korraga võrreldes ikka hulga vähem.

"Sellega ma siin tegelengi," vastasin. 

Vanahärra lahkus, kuid minu reis läks edasi hulga teadlikumalt. Imeline, kuidas suurimad taipamised võivad tulla võhivõõralt ...

Ja samas on kindel, et sellised järgmisele tasandile aitavad abilised ilmuvad siis, kui selleks valmis oled.

Jätkan hirmudest vabanemist kartmise ja kogemise teel ning püüan ikka kõik abilised vastu võtta.

***

Mina olen Heli Künnapas (42), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 13a, 11a, 10a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
 
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

1 kommentaar:

  1. Täpselt! Esimene kord on ehk hirmus, aga hiljem hakkab meeldima. Maailm ei ole hirmus, kui ise lollusi ei tee. Mul nüüd juba võõras kohas grupp ka sabas ja kõik peame õigeks ajaks õigesse kohta jõudma. Vot see on iga kord ikka väga hirmus.

    VastaKustuta