kolmapäev, 19. aprill 2017

Laste piinamise kõrgem tase ehk käisime juuksuris


Mõtlesin algul selle postituse juurde ka video panna, kuid loobusin mõttest üsna kiiresti. Ilmselt piisab ka fotodest, et lastekaitse meile ukse taha... või vähemalt järgmisel korral koos meiega juuksurisse tuleks.

Kuna meie lapsed nägid välja ... veidi karvased, oli aeg juuksurisse minna. Enne pilt oli selline:
Kui Christian tooli istus, siis tuli mul meelde küll, miks me seal väga tihti ei käi. Olen ennegi kirjutanud, et meie pesamuna on paljudes asjades suurima venna Mathiase koopia. Kui keskmistel lastel pole juuksuriga kunagi probleemi olnud (no kui välja arvata see, et mõnikord tahaks juuste lõikamise ajal kümmet muud asja teha), siis äärmised ... eee ... mis see ilus sõna on? Reageerivad üle? Pisardavad? Röögivad nutta? Mathias küll nüüd enam mitte, kuid samas vanuses, mis Christian praegu on, käitus täpselt samamoodi.

Nii et Christiani juukselõikus näeb välja täpselt selline vägivalla-aktsioon:
Ausalt- Herlend ei kägista last, vaid toetab mõlemalt poolt lõua alt, et ta pead ära ei pööraks. Ei, Christian pole kääride, ega masina käest haiget saanud. Samuti ei olnud Mathias selles vanuses. Lihtsalt mõned lapsed kardavad ühtesid, mõned teisi asju. Nagu suure venna pealt näha, siis mingil hetkel läheb see lihtsalt üle.

Sellistel hetkedel jääb ainult imetleda juuksuri tööd, kes meie hüppa-karga-kalla-krokodillipisaraid-poja sellegi poolest ilusaks sai. Jah, tegime ühise otsuse, et kõrvade äärest ei hakka viimaseid tutikesi püüdma, sest see oleks sellise liikumise puhul juba ohtlik.

Praegu kirjutades tuleb meelde, kuidas vanemad on rääkinud, et kui mina väiksena juuksuris käisin, siis ma ei röökinud, ega karjunud, vaid lihtsalt istusin vaikselt ja suured krokodilli pisarad jooksid.... Hmm, ilmselt pole emadustesti nende laste puhul vaja teha.

Aga lõpuks said kõik ilusaks:


Avastasin, et ilusast Christianist ma polegi pilti teinud, aga teen mõni järgmine päev. No et te ikka usuks, et piinamine lõppes... piinadeta.

Aitäh, Anu, et meid selle hüppa-karga-aktsiooni peale välja ei visanud :D :D :D Varsti lõbutseme jälle koos meie pisipojaga :)

Järgmisel hommikul lasteaias öeldi Christianile muidugi esimese asjana, et ta on juuksuris käinud ja on nüüd ilus. Pojake hüppas issi külge kinni ja hakkas nutma:
"Ei taha juuksurisse!"
Herlend tegi selgeks, et see on hell teema ja palun last rohkem mitte kiita!


Igaühel omad kiiksud.


*****
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!