pühapäev, 19. veebruar 2017

Millised on minu blogi 10 kõige loetumat postitust?

Täna jäi ette  Printsessi postitus "Millised on minu blogi 10 kõige loetumat postitust" . Selles kutsus ta ka teisi blogijaid oma statistikat vaatama. Huvitav mõte. Nii võtsin ka enda lehe statistika lahti.

Üllatusena ei tulnud see, et populaarsete seas olid paljud pulmapostitused. Eks nägin ju juba nende kirjutamise ajal, kui palju lugejaid oli. Samas olid ka mõned üllatused. Sealhulgas näiteks esikoht. Seda ma ei oodanud.

Pooleteise aasta jooksul on inimesed mu blogis kõige rohkem lugenud selliseid postitusi:


10. Meie küll rohkem kunagi ei abiellu - nagu ütlesin, pulmapostitusi on esikümnes palju. Mäletan hästi oma selleaegseid tundeid. Kõiki probleeme, mis tuli lahendada ja mis oleks võinud olemata olla. Mõnigi kord olen oma postitustesse peitnud varjatud sõnumeid vaid mõnele inimesele. Mõnikord on neid hiljem häiriv lugeda ja püüan neid vältida, kuid mõnigi kord on neist kasu ka olnud.

Selle postituse pealkirjaga olen aga jätkuvalt nõus ja usun, et mina küll enam kunagi ei abiellu.


9. Heli ja Herlendi ilupildid - piltpostitust on raske kommenteerida, aga tore, kui nii paljudele ilupildid meeldisid. Püsivingurid, kellele pulmade juures mitte miski ei meeldinud, ei meeldinud muidugi ka ilupildid, aga õnneks see mind kuidagi ei puuduta.

Pulmapiltidega seoses on mul kahju, et nii vähe on pilte koos lastega.

8. Kuidas saavad lapsevanemad tööl käia? - ilmselt puudutab see teema kõiki lapsevanemaid. Tööaegade jagamine, haiged lapsed ning laste kõrvalt töötamine on küsimused, mis tuleb lahendada kõigil, kes on vähemalt ühe lapse saanud. Rääkimata siis veel neljast. Lastekasvatuse ja töötamise ühendamine on minu jaoks läbi aastate olnud oluline teema. On jätkuvalt, sest mul on ikka veel  neli last ja nii ka paljudel järgmistel aastatel. Laste ajagraafikud lähevad iga aastaga tihedamaks ning kulud suuremaks, nii et sel teemal saan mõelda ja kirjutada kindlasti ka tulevikus.

7. Kodutunde kirjastamise tüli - hmm... eee... omapärane kogemus minu tööelus. Väärtuslik õppetund, milleta ma poleks täna see, kes ma olen. Kuigi ma  olen läbi aegade näinud erinevaid inimesi ja saanud igasuguseid erinevaid kogemusi, siis see oli jälle üks... põnev kogemus. Näide sellest, kuidas ühel pool ekraani on üks ja teisel pool teine reaalsus. Ja et kui asi tundub mäda, siis see seda ka on.

Teema arengut kõrvalt jälgides võib öelda, et ma pääsesin sellest teemast õigel ajal välja. Mäletan, kuidas nendel kuudel olin kui halvatud ja ei suutnud mingeid muid töid teha. Peale selle pidin kogu aeg valmis olema, et mida mõni jälle välja mõtleb... huh, kui see lõppes, hakkasid ilmuma mu enda uued raamatud. Vot, see fakt ise näitab, et kui teed õigeid asju koos õigete inimestega, siis saavad õiged asjad teoks. Võimalikult kiirelt tuleb aga ära tunda inimesed, kes sinust kõik välja pigistavad ja seejärel minema viskavad ning uue sidruni juurde lendlevad.



6. Heli ja Herlendi pulmad Reporteris - tantsisime telekas! Ok, õigemini oma pulmas, aga telekasse võeti ka. Reporteris nimetati seda küll kentsakaks pulmatantsuks ... Kas sulle tundub samamoodi?

5. Õudustenädala positiivsem jätkumine- tutvume Soome haiglaga - ausalt, ma arvasin, et see on mu blogi kõige vaadatum postitus. Mäletan, kui selle kirjutasin. Olin mitu päeva Soomes tütrekese pärast mures olnud. Püüdsin samal ajal aru saada, kas ja kuidas saaksime koju... siis jõudis ta hoopis haiglasse, kus tuli välja, et tütrekese elu on ohus... Mäletan seda hetke vist igavesti, kuidas haiglasse sõitsime... kuidas ta mu süles niutsus vaid vaikselt.... Kui sel nädalal vaatasin, kuidas ta peaga vastu tuletõrje torni sõitis, siis tuli kõik meelde... Ma tean, mida sellised õnnetused tähendavad ja olen lubanud, et minu lapsed ei pea olema need, kes tuletavad meelde olulisi asju ja inimesi neile, kes ei oska, ega soovigi hoolida. Nii et pean ise meeles, et oskaks vähemalt ise olulisi inimesi oluliseks pidada.

Kokkuvõtlikult õnnelikult lõppenud meeldetuletus elu haprusest!

4. Pulmakellad helisevad - üllatus-üllatus- teade abiellumisest oli populaarne postitus! Sel hetkel tundus pulmade korraldamine täiesti meeletu mõte. Polnud selleks ju mingeid rahalisi, ega ajalisi võimalusi. Järgmisest postitusest on aga näha, et kui hästi tahta, on kõik võimalik. Tuleb vaid vähendada oma aega ja energiat, mida püsivinguritele pühendada ja nii jääbki aega reaalse elu korraldamisele.

3. 16.07.16 sai meist ametlikult perekond Künnapas-Kruusmann -  kõige lühem populaarne postitus! Kirjas siis ka see, et pärast abiellumist jäi minu nimeks ikka Künnapas. Just seetõttu, et ma oma avaliku elu ja kirjaniku-kirjastaja-poliitiku ettevõtmistega kellegi teise nime kuidagi ei puudutaks. Hilisem praktika on näidanud, et oli ainuõige valik. Ning ei, abiellumise ainuke mõte ei ole nime vahetada, nagu mõnigi on küsinud, et milleks siis abielluda.

2. Suur pulmaloos: võida pea 400€ eest kingitusi - kuna pulmaloos toimus nii pika perioodi jooksul, siis pole ime, et see oli üks populaarsemaid.  Võitja loosisin aasta lõpus välja. Õppisin sellest aga nii palju, et edaspidi korraldan pigem rohkem väikeseid loosimisi, kui ühe pika. Nii saavad rohkemad inimesed kiiremini kingitusi.


1. Aita Joosepi koer jõuluks koju - üllatus-üllatus! Ausalt! Jah, ma teadsin, et väga paljud inimesed jagasid seda postitust. Samuti tean, et väga paljud tellisid minu käest raamatut. Vahva Troy (Pajumäe Tuutu) on meie peres nüüd mitu kuud tugiisikuks olnud ja töötab sellena väga hästi. Troy ostmine oli meie pere viimaste aastate üks parimaid otsuseid, seega oli väga rõõmustav seda ka siinse tabeli esiotsas näha.

Tänan kõiki, kes siin lugemas käivad! Viimasel ajal olen ise jälle pigem raamatute kirjutamisega tegelenud, kuid eks püüan ka blogis rohkem olemas olnud. Eks mõne aja pärast on põnev uuesti vaadata, kas populaarsete postituste statistika muutub või mitte. 

Blogivabal ajal aga kuuleb meist ikka FB lehel Minu ilus elu maal. 

Blogijad, kes te samuti oma kümnest postitusest kirjutate, jagage julgelt siin kommentaarides oma postitusi!