reede, 8. jaanuar 2016

Tsirkusprintsess, Aare ja Kivine armastus

Eilse päeva emotsioon on Tsirkusprintsess. Käisime Herlendiga Rahvusooper Estonias operetti Tsirkusprintsess vaatamas. Jah, see pole meist kummagi jaoks igapäevane kogemus, aga jäime väga rahule. Mina arvatavasti rohkem, sest muusikakoolis käidud 7 aasta jooksul sai ikka ühtteist õpitud ka.

Seekordne teatrikülastus sai teoks aga tänu Eesti Lasterikaste Perede Liidule. Või otsesemalt siiski Rahvusooper Estoniale. Nimelt jagavad erinevad teatrid aegajalt lasterikastele peredele tasuta pileteid. Neid on küll loetud hulk, nii et saame valida, millist etendust näha tahaks ja siis loositakse. Seekord siis läks meil loosis hästi.

Ühe korra oleme varem ka nii piletid saanud. Tookord siis Pärnu Endla etendusele Boyband. Herlend oli tookord Soomes ja kahjuks sellest etendusest osa ei saanud. Mina aga küll. Meeldejääv kogemus oli.

"Tsirkusprintsess" ei olnud tegelikult minu esimene opereti kogemus. Õde Kariniga käisime umbes 5 aastat tagasi ka ühte operetti vaatamas, aga me kumbki ei mäleta, mida. Mõlemad mäletame, et see oli Tuhkatriinu, aga ma ei leidnud mingit kinnitust, et selline operett oleks olnud. Praegu on Estonias ainult samanimeline ballett (TÄIENDATUD- Karin avastas, et me vaatasime Rossini operetti Tuhkatriinu, mis siiski-siiski oli tookord mängukavas!!!).

Olin tookord lõpurase ja tundus, et peale teise lapse sündi nagunii ei saa tükk aega mitte kuskile ja tuleb ruttu kõik sellised kogemused kätte saada. Tänaseks on veel kaks last peale teist last inimeseks saanud (see juhtub nendega umbes esimese eluaasta täitudes) ja elu käib edasi igal rindel.

Rahvusooper Estonia kodulehel on "Tsirkusprintsessi" kohta kirjutatud nii:
Lavastaja Thomas Mittmann: „“Tsirkusprintsess““ on „opereti hõbeajastu“ meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus… lepitakse ära.“

Tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu.

Oli küll kaasakiskuv ja huvitav!

Minu jaoks oli aga kõige vahvam taaskohtumine Aarega! Viis aastat tagasi oma esimese opereti kogemuse ajal nägin teda vaid kooris laulmas. Nüüd aga jalutas Aare suure osa etenduse ajast laval ringi ja oli asjalik. No ühel hetkel ei jäänud tal küll muud üle, kui tooliga tantsida, sest kõik teised partnerid olid võetud... aga ma loodan, et ta saab sellest üle.

Tänu Aare Kodasma guugeldamisele sain teada, et ooperiteatri näitlejate (lauljate?- mis nad on?) kohta on infobaas, kus kõik etendused kirjas. Miks ma Aaret guugeldasin? Sest mõned aastad (ok, umbes kümme aastat...) tagasi oli tema see, kes helistas ja küsis autogrammi, kui meist õdedega ilmus Pärnu Postimehes selles laagris tehtud foto (ehk siis mitte sama foto, aga rekvisiidid olid samad):

(pildistas Krista Sildoja)

Kuulsustelt ju ikka pidavat autogrammi tahetama.

Päriselt sidus meid aga Kivine armastus- etendus, mida esitati 2001a suvel Pärnu Vallikääru aasal ja mingi aeg hiljem Pärnu kontserdimajas. Aare mängis seal ühte peaosalist ja laulis näiteks nii:
"Mis on õnn"

Meie õdedega tantsisime ülejäänud massides. Etenduses osales üle 500 tantsija ja laulja. See oli täiesti uskumatu tegelikult, sest me olime sel ajal rahvatantsurühma Kägara muusikud. 13.klassina läksid Kägara tantsijad Kivise armastuse etendusele tantsima ja mingil põhjusel käskis rühma juhendaja Elfi meil ka kohal olla. No ja nii me siis käisime mitu päeva järjest tantsutrennides, mida juhendas legendaarne Maido Saar. Järjekordne eriline ja meeldejääv kogemus. Rääkimata sellest, et sellistel suurtel üritustel on alati tantsu ja lauluga hommikuni kestvad lõpupeod. Alles hiljuti sain poes ülivahva vetevana Kalviniga ka kokku ja päev oli kohe ilusam.

No ja siis lugu läks edasi, nagu ikka kõik vahvad lood... ja nüüd on Aare Estonia lavadel ja minul oli nii uhke teda seal vaadata! On ikka tore, kui elu jooksul oled nii paljude toredate ja andekate inimestega kokku saanud! Suur rõõm!