Me seame ennast siis nüüd Tallinnas sisse. Kohtunik lubas!

Nüüd on siis see koht, et võime hingata ja kotid päriselt lahti pakkida. 

Eile oli meie mitmetest kohtuasjadest esimeses istung. Hooldusõiguse küsimuses. 

Olen elus korra enne kohtus käinud. See oli Pärnu kohtumajas ajal, kui olin Pärnu Linnavalitusses praktikalt. Aga no see oli lihtsalt vaatlemine. 

Eile kohtusse sõites mõtlesin, et pole ammu läinud kohta, kus ei tea, mis toimuma hakkab ning mida tegema pean. Päris hirmus oli. Oleks võinud kuidagi ette valmistuda, aga kuna mul polnud õrna aimugi, mis saama hakkab, siis ei osanud ka midagi teha. Kirjutasin enda jaoks paberile välja mõned numbrid ja kuupäevad, aga see oli ka kõik, mida teha oskasin. 

Tegelikult oli kohapeal kõik väga normaalne. Kohtunik küsis ilusti küsimusi, nii et ei pidanud ise üldse teadma, millest rääkima peaks. Saime mõlemad ilusti sõna ja kõik ära rääkida. 

Otsuse edasikaebamiseks on küll praegu veel 15 päeva aega, seega ... mõndagi on veel võimalik, aga üldiselt on nüüd hingamise koht. 

Nüüd võime hingata ja päriselt Tallinna ja laste koolide ja muude siinsete tegemistega plaane teha. 

Ma ei teadnud, et see kõik mulle siiani sellist pinget valmistas, aga ühel hetkel sain aru, et tänane on täielik pingelanguse päev olnud. 

Hommikut alustasin ilgelt tublilt kellaajalise päevaplaani järgi. Lasteaiast jalutasin koju, nii et sain esimese pool tundi jalutamist tulemuste tabelisse kirja. Siis lugesin pool tundi Kiyosaki raamatut "Enne palgatööst loobumist: 10 tõsielulist õppetundi ettevõtjatele mitme miljoni dollarise ettevõtte ülesehitamise kohta". Alustasin seda mõned päevad tagasi, sest olen oma tervise taaskäivitamise programmiga nii kaugel, et taas võimeline enesearenguraamatuid lugema, aga ... see oli siiski kõrgeim tase, mille hetkel suutsin kätte võtta. 

Sellele järgnes lõunauni. Enne lõunat. Mitu tundi. Kell helises küll, aga panin kinni. Nägin päris pikki unenägusid. 

Sissemagamine tähendas, et 2.vahetuses õppivat last oli hilja bussiga kooli saata ja viisin ta autoga. Ise ikka veel udumudune. 

Täna ongi kõige suurem segadus, et nagu ei teagi, kust alustada, sest taas on kõik võimalik. Päriselt võimalik! 

Ma olen niiiii tänulik kõigile neile inimestele, kes mind selle retke jooksul on mõistuse juures hoidnud. Jah, kogu see teekond pole veel lõppenud, aga miskit on vähemalt nüüd selgeks saanud. Nii palju selgust pole mu elust vist aastaid olnud. 

Täna on veel mitu kohtumist ees ootamas, nii et eks näis, kuidas see udusena toimib! 

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 10a, 8a ja 4 a).  

 

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Selles grupis on ka info minu läbiviidavate koolituste kohta. Enesearenguga seotud teemadel olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Kuidas meie imetabased seiklused Tallinna ühistranspordiga mul palju jalutada lasevad?

Kõik Kristi Saare instagrami lugude jälgijad teavad, et ühistransport on hea. See on mõistlik viis linnas ringi liikuda. Hea nii rahakotile kui keskkonnale. Meie tahame ka parimatelt õppida ja katsetame nüüd järjepidevalt, mida ühistransport meie heaks saab teha. 

Vabadus

Hakkame siis pihta sellest, et ma pole vist ammu kooliajal nii vaba olnud kui praegu. Ise ka ei saa aru, et mis siis nüüd toimub. Eelmisel nädalal olin lõpuks tubli ja panin kirja laste ajagraafiku. No sellise, nagu see mul igal aastal on olnud. Ikka selleks, et ma teaks, millal ja kuhu pean jooksma ning millal keegi kusagil olema peab ja mida kaasa võtma. 

Täna avastasin, et ma ei vaatagi väga seda ajagraafikut (ja ma nikerdasin seda ikka päris tükk aega!). Pole lihtsalt vaja. Lapsed lähevad kooli, kui tunnid algavad. Tulevad millalgi koju. Saan sellest aru siis, kui nad uksest sees on. Vähemalt kolm suuremat. Aga see ongi juba minu jaoks 3 korda rohkem vabadust. 

Neljanda ja viienda lapsega ikka veel sõidan. Lasteaialapsega ilmselgelt jäängi sõitma, aga no - see on 1/5 sõitmistest.

Kasutajasõbralikkus

Selle õppetunni saime ühel esimestel päevadel, kui lapsed ise koolist tagasi pidid tulema. Pidasime maha sellise telefonikõne:

Laps: "Mul said tunnid läbi. Mis kellast mu buss läheb?"

Mina: "Mine bussipeatusse ja oota." 

Laps: "Aga mis siis, kui mu buss on juba ära läinud?" 

Mina: "Siis ootad ja tuleb uus. Üle 10 minuti ei pea sa ootama." 

Laps: "Aga kuidas sa tead, et kõik mu bussid pole juba ära läinud ja et mõni veel tuleb?"

Mina: "Sest see on Tallinn." 

Usalda juhiseid

Johanna esimesel pikal lasteaiapäeval õppisime ka juhiseid lugema. Või noh - sõiduplaane. Nimelt mõtlesin hommikul, et pole küll meie number buss, aga no sõidab ju õiges suunas ja siin on vaid sirge tänav ja sõita vaid 3 peatust ja ...

Sõitsime siis selle vale numbriga bussiga õnnelikult 2 peatust ära, kui see ... reastus tee keskele ... pööras ... vales suunas. Siis tuli rong. Buss ootas rongi järel. Sõitis raudteest ka üle. Veel kaugemale.

Ee...

No õnneks saime järgmises peatuses kohe üle tee minna ja buss viis meid eelmisse peatusse tagasi. Sealt siis kõndisime ning rohkem katsetama ei hakanud. 

Järeldus- kiirustamine pole ajavõit! 

Orienteerumisoskus

Mina olen see tore inimene, kes pöörab kaks korda ümber nurga ja siis on juba eksinud ja ei oska enam tagasi minna. Ühistranspordiga peaks lihtne olema, sest liiklus vaid kahesuunaline, aga ... eilne telefonivestlus Christianiga:

Christian: "Ma olen juba bussipeatuses!"

Mina: "Oi, kui tubli. Tule nüüd õige numbriga bussi peale." 

Christian: "Ei saa. Need mõlemad sõitsid juba ära." 

Mina: "No aga oota. Varsti tulevad uued." 

Christian: "Aga need sõitsid MUBA poole." 

Mina (tärkava ärevustundega): "Millises bussipeatuses sa oled?" 

Christian: "Selles samas, kus ma hommikul maha tulin!"

Hmm, et siis see "ühele poole kooli, teisele poole koolist koju" vajab veel veidi lahtimõtestamist. 

Kohtumisvõimalused

Ausalt, ma ootan, millal mind ühistranspordist (või Tallinnast) välja tõstetakse, sest ma pidevalt siin totakalt naeratan. No näiteks olen bussis juba nii mitmel korral kohtunud ja jutustada saanud inimestega, kellega muidu ehk mõned korrad aastas kusagil üritusel kohtuks. 

Rääkimata sellest, et kirjanikuna olen tagasi alguses - uurin ja puurin sõites võõraid inimesi, mõtisklen nende lugude üle, kujundan enda teoste jaoks tegelasi. 

Kõnnitud kilomeetrid

Tänu ühistranspordile saan ma nüüd kõndida. Nüüd saan kasutada igivana tervisesoovitust, et "tule üks peatus varem maha ja jaluta!" No varem tähendas see alati seda, et kui jätan oma auto kuhugi, siis jalutan sellest eemale, aga pärast pean ju uuesti tagasi jalutama. Seega pean planeerima, kas ikka tahan jalutada kaks korda nii palju maad, kui autost eemalejalutamine tähendaks. Pealegi - kaua sa totakalt edasi-tagasi jalutad. 

Nüüd aga saan teha nii, et lähen bussilt maha .. või ei lähegi peale ja jõuan ikkagi kuhugi. Ja kui enam jalutada ei jõua, siis saan suvalises kohas bussile minna, mitte pole sunnitud alguspunkti tagasi jalutama. 

See lihtsalt töötab mõtlemise jaoks ka kuidagi rahustavamalt. Näiteks oleks ma eile mõelnud, et lähen 4,5 km jalutama, siis oleks keha või meel ehk tõrkuma hakanud. Aga ma mõtlesin, et saadan lapse kooli ja jalutan natuke kodu poole tagasi. Igal hetkel saan bussile minna. Aga no siis oligi kodu juba käes, ma tahtsin ikka alles oma mõtteid mõelda ja nii ma bussita koju jalutasingi. 

Lasteaiast olen ka nüüd hommikuti tagasi jalutanud. See on 1,8 km. 

Seega suuremate laste koolidest Johanna lasteaiani on kokku 8827 sammu. Ma ei tea, kas Tallinna mõttes on need kohad teineteisest kaugel, aga praegu vähemalt meil logistika toimib väga hästi ning mina saan oma sammud sujuvalt ja muuseas käidud. 

Enesekontroll

Mainimata ei saa jätta ilmselt ka, et üks laps kaotas juba teisel päeval võluvõimelise (tasuta sõitu võimaldava!) rohelise kaardi ära. Andsin talle teise lapse kaardi. Kaotas selle ka ära. Aga seejärel leidis enda oma üles. No nüüd on vaid ühe lapse kaart kadunud. 

Hommikune ülevaatus käib jah nii, et kas kõigil on vajalikud kaardid kaasas (koolides ka ju uksekaardid). Püüame samade kaartidega ikka oktoobrisse välja jõuda.  

***

Minu selle nädala eesärk on oma nutikellale uus käerihm leida, et saaks pidevalt teada, kui palju ma kõnnin. See on kuidagi äge sisemine võistlus praegu. Telefoniga mõõdan küll teatud vahemaid, aga  tahaks ikka kõike näha. See rihm läks katki juba kevadel, aga siis polnud kõndimine nagu nii oluline teema ja polnud vahet. Suvi möödus ju hullumeelse töörügamise all ning enda vajadused jäid tahaplaanile. Siin aga tunnen, et keha on õnnelik iga kord, kui ma jälle teatan, et: "Kuna ühistransport on olemas, siis täna lähme jala, sest alati võime bussile astuda!" 

Teine põnev ootus on muidugi kuu lõpus vaadata, et kui palju seni transpordile kulunud summadest nüüd üürifondi võib tõsta. 

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 10a, 8a ja 4 a).  

 

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Selles grupis on ka info minu läbiviidavate koolituste kohta. Enesearenguga seotud teemadel olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Kuidas "Amadeus" mind bussiga Draamateatrisse tõi?

Alustuseks pean ikka välja ütlema rõõmusõnumi - tallinlased saavad teatris käia ka nii, et ei võta poolt päeva selleks vabaks! Samuti saavad nad teatris käia nii, et maksavad vaid teatripileti eest ning ei pea lisama transporti ja parkimist. Lapsevanematel vajavad lapsed hoidmist vaid mõned tunnid, mitte pool päeva! Kujutate ette, kui mugav see on!!!

Eelmisel nädalal oli mingi piletite kampaania FBs ja minu sõbrad jagasid samuti linki ja teadet, et: "Ostsin pileti!" No ma siis lasin ennast hetkest kaasa viia ja tegin lahti Draamateatri lehe ning ostsin endale pileti. 

Draamateater on minu jaoks olnud alati kuidagi midagi kättesaamatut. Ma ei tea, millest see tunne või eelarvamus on tekkinud. Kusagilt on meeles, et sinna on keeruline pileteid saada. Samuti on tunne, et seal töötavad Eesti parimad näitlejad. Kordan - need kõik on teaduslikult tõestamata tunded, mis on kuidagi mind kusagilt saatma jäänud. 

See tähendab, et olen aastaid Draamateatrist pidevalt mööda kõndinud unistades, et ühel päeval ... millalgi ... olen mina ka see, kes sinna ülimalt kvaliteetset etendust nautima läheb. 

Eile ma siis seal ukse taga seisingi. Ja siis sees. Ja siis juba saalis. 

Ahjaa - ja kuidas ma sinna sain? Bussiga! Umbes 40 minutit enne etenduse algust olin bussipeatuses. Ilma jooksmata ja rabelemata olin täiesti õigeks ajaks saalis. Ei mingit parkimiskoha otsimist, ega parkimistasu maksmist. Niiiiii mugav! Ütlen ette ära, et tagasi sain ka bussiga! Pidin 4 minutit bussipeatuses ootama ja mu tõld oligi kohal. 

Jaa, ma olen jätkuvalt autosõidufänn, aga praegused vaimustunud bussisõidu-postitused on seotud ilmselt avastusega, et kui lihtne võib inimese elu olla. Ilmselt olen harjunud nii paljude asjade pärast muretsema ja hoolitsema, et ootamatu kergustunne lihtsalt võtab praegu veidi sõnatuks. 

Etendus Näljasest ja Külmetavast Autorist

Käisin vaatamas etendust "Amadeus". 

Piletit ostes ma väga sisusse ei süvenenud, sest vaatasin lihtsalt selle järgi, milline on mu vaba õhtu, kus ühtegi muud kohustust ei ole. Väga hästi läks, et see just see õhtu oli. 

Ilmselt istusin vist mõlemad vaatused suht hinge kinni hoides. Ei tahtnud ühestki sõnast ilma jääda. Kõik tundus oluline.

Saan aru, et lugu ise on välja mõeldud ning Salieri ning Mozarti vahel sellist teemat tegelikult kunagi ei olnud. Suure osa etenduse ajast püüdsin meenutada, mida ma Mozarti kohta õppinud olen. Pidevalt käis peas ikka küsimus, et mis on teoses ajaloolist ja mis väljamõeldud. Lõpuks aga polnud tegelikult vahet. 

Valus oli seda tükki hetkel vaadata, sest igast otsast meenus kohe meie praegune võitlus autoritele laenutushüvitiste tõstmise eest. Ühelt poolt oli hea teada, et autorite ellujäämine on aastasadade vanune teema. Teiselt poolt valus mõelda, et ... kas nii see jääbki? 

"Amadeus" on vaid üks teos, milles kirjeldati, kuidas geniaalne autor tegi tööd, mis oli oma ajast ees. Seega asjatundjad kinnitasid tema geniaalsust, massid aga hülgasid, sest oli erinev. See tähendas vähenevaid sissetulekuid ning võimetust uusi teoseid luua. 

Asjatundjate jaoks aga oli geniaalne autor loomulikult ohuks, nii et ega neistki autori sissetulekute päästmisel abi ei olnud. 

Ükskõik, kas see osa etenduses oli ajalooliselt tõde või mitte, siis emotsioone tekitas see teema küll. Eriti just seetõttu, et tuletas meelde teisi erinevaid Nälgivaid Kirjanikke ja Hääbuvaid Muusikuid, keda koolitundides on õpitud või kirjanduses kohatud. 

Nii on "Amadeus" minu arvates kohustuslik vaatamine kõigile, kes praeguste elavate autorite teemadega tegelevad. 

Kogu etenduse jooksul kordus minu jaoks peas küsimus, et kes kaotab? Kui autor enam ei loo, siis kes on see, kes tema loomingust ilma jääb? Kas varakult surnud või muule alale läinud autorite loomingust jääb ilma autor ise või kõik teised inimesed? 

Need mõtted ja tunded kummitasid mind ilmselt isiklike seoste pärast, kuid teosest tulid need väga hästi välja.

Parimad näitlejad päriselt laval

Hinge kinni hoidma pani muidugi ka see, kui suht etenduse algul astus lavale Mait Malmsteni Salieri ja ... ei lahkunudki sealt enam. Kui, siis mõneks ükskikuks hetkeks.  

Loomulikult olen teda teleekraanil näinud, kuid päriselt laval mitte. Tõeliselt nauditav kogemus. Esiteks juba see, et ta oli põhimõtteliselt kogu etenduse aja laval ning väsimuse märke polnud lõpuni välja. Kehastumine sama tegelase erinevate ajajärkude vahel - nauditav! 

Ilmselt ei peaks ma Malmsteni- suguse näitleja puhul selliste asjade üle imestama, kuid ikkagi elusast peast laval näha, kuidas näitleja selle kõigega hakkama saab, on väga eriline kogemus. 

Tõnis Niinemetsa mängitud Mozart oli samuti väga värvikas. Loomulikult olen minagi Niinemetsa pigem naljatamas näinud, nii et selline tõsisem tegelaskuju oli täiesti midagi muud kui temalt nägema ole harjunud. Erinevad Mozarti ajajärgud ja olekud olid väga hästi mängitud. 

Tõsiselt naljakas

Kuigi tegu oli pigem ikka tõsise tükiga, siis naerda turtsatada sai ikka korduvalt. Aga see eeldas tõesti, et sa kuulad ja kaasa mõtled. Läbimõeldud ja asjakohane nali. Ja seda ikka korduvalt. 

Nii oli selles tükis minu jaoks kõike kuidagi piisavalt. Tõsiduse ja kergema poole tasakaal paigas. 

Mozarti muusika, mis mitmes kohas tegevust täiendas, tõstis kindlasti huvi tema teoste vastu. Kindlasti plaanin lähiajal nüüd erinevad tema teosed ära kuulata, sest laval tehtud teoste analüüs andis neile hoopis teise vaate. 

***

Teatrist välja astudes tundsin, et miski on kindlasti muutunud. "Amadeus" puudutas sügavalt. Lõpplahendus jättis hinge rahu, kuid samal ajal avas uued viisid, kuidas asjadest mõelda. Mõtlemisainet jätkub. Eelkõige oli aga tegu väga meeldivate tundidega, mille jooksul sai teatris ülihead näitlejatööd nautida.

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 10a, 8a ja 4 a).  

 

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Selles grupis on ka info minu läbiviidavate koolituste kohta. Enesearenguga seotud teemadel olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

 

Eelmise nädala Super-Ema-Hetk ja millised kolimisega seotud hirmud koheselt täide ei läinud?

Pool septembrit on tehtud. Järelikult projektist #1kooliaastaTallinnas on teha jäänud veel ... mõned ... kuud. Tehtav! Eks? 

Esimesed poolteist nädalat on olnud paikaloksutamise aeg. Tunniplaanid said tegelikult suht kiiresti korda. Mina vähemalt ei näe, et kusagil mingit logistamist veel oleks. Viimane, mis sai lastel kirja, oli üldklaver. Ühel lapsel on see tund reede pärastlõunal. Rääkisin tundi kokku leppides õpetajaga ka, et no laps ilmselt väsinud selleks ajaks ... siis aga tuli meelde, et eelmisel aastal samal ajal hakkasime Pärnu-Jaagupist alles Tallinna poole sõitma ning siis olid tal Tallinnas veel 3 tundi. See aeg tundub nii kaugel. Tahan selle aga meeles hoida, sest siis on hea teada, kui palju meie võimalused edasi arenenud on. 

Tänaseks on meil kõigil olemas ka kurikuulsad rohelised kaardikesed, millega kas või kogu linna tasuta läbi võime tuuritada. Laste unistus on sõita rongiga. Väiksematega sõitsime suuri oodates eile trammiga edasi tagasi. Eks ühel päeval lähme kõik koos rongiga niisama sõitma. Loodetavasti on rongidega sama lihtne tagasi tulla, nagu oli trammiga. Kui me kusagil tee ääres hiljem hääletame, siis teate, et ei leidnud tagasitee rongipeatust üles. 

Testitud sai ka, et kui lihtne on Tallinnas 4-aastasele lasteaiakohta saada. Tuli küsida. Oligi olemas. Johanna on uuest lasteaiast vaimustuses. Eks näis, kui kauaks seda jätkub. Lasteaia direktor hakkas rääkima, et peaksin lapsega lasteaiast positiivselt rääkima jne. Rahustasin ta maha, et Johanna on 5.laps, mis tähendab, et ma pole enam see vanem, kes lasteaias ka kõik ohukohad üles otsiks, vaid usaldan, et ilmselt ikka tegutsevad sealsed inimesed tõesti minu ja teiste laste heaks ning et lasteaeda on meil suhtumine hea. 

Jätkuvalt on kõige positiivsem üllatus meie koer Tinky. Tänaval käimist ikka peame veel harjutama, aga sellega saame ka hakkama. Ülejäänu osas on ta aga tõesti hästi hakkama saanud. Mängib õues meie enda ja naabrite lastega. Ei haugu kõigi möödujate peale. Kui ära oleme, ootab ilusti rahulikult toas. Ehmatab vaid ilgelt suurte paukude peale (millegi pärast ühel päeval, kui õues lugesin, siis käis mingi ilge pauk. Ümbritsevad majad on kõik alles!). Eks näis, kas see nii jätkub, aga esialgu igatahes tundub, et minu suurimad temaga seotud hirmud teoks ei saanud.  

Eelmise nädala Super-Ema-Hetk oli see, kui tegin lastele ahjus friikartuleid ja sügavkülmasaiakesi. Siiani lihtsalt pole ma lastega koos kunagi elanud kohas, kus oleks ahi, millega neid teha. Lapsed olid väga õnnelikud. Mulle meeldib samuti rohkem võimalusi omada. Kooliaegne toitlustuse teema on ka sobilik, sest jah, võingi õhtuti lihtsamalt hakkama saada, sest tean, et lapsed saavad päeval koolis korralikku ja tervislikku toitu. Kuigi eks eriti pärast Wildfit 90 läbimist meie enda külmkapp ka väga ebatervislik ei ole. 

Veel on tööd vaja teha õpikute ja töövihikute paberdamise ja kiletamisega. Eelmisel nädalal oli sellest täielik paus. Aur läks mujale. Aga ... väga ei anna vist enam venitada. Esimesel nädalal tegin mingi osa ära ja selle peal ma siis eelmise nädala sõitsin, kuid pole vist eriti õiglane, et lapsed peavad koolis pidevalt õpetajatele selgitama, et nende emal on suuremaid muresid ja olulisemaid töid kui mingid paberid ja kiled. Seega selle nädala plaani võiks need ka ikka mahtuda.

Jätkame matka! #1kooliaastaTallinnas 2.nädala lõpp paistab! 

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 10a, 8a ja 4 a).  

 

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Selles grupis on ka info minu läbiviidavate koolituste kohta. Enesearenguga seotud teemadel olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Kuidas Wildfit 90 abil saatsin oma kehakaalust minema soovimatut 14 kg ja kuidas täna saad sama teha?

Veel tänase päeva jooksul on kõigil soovijatel võimalik Crystal Ra Laksmi-Dittoni juhendatud Wildfit 90 terviseprogrammiga liituda. Järgmise grupiga alustab ta 2023.a jaanuaris. Terve suve jooksul on minu käest selle kohta nii palju küsitud, et räägin siis veidi ka enda kogemusest. 

Kõik hakkas pihta siis, kui suvisemad riided ajakohaseks said. Ehk soojemate ilmade saabudes. Siis hakkasin järjepidevalt saama küsimusi, et kuhu ma oma 14 ... 15 ... 16 kg pannud olen. Lihtne vastus- saatsin terviseprogrammi Wildfit 90 abil minema. Praegu tundub, et jäädavalt. See käis 3 kuu jooksul. Tänaseks on programmi lõpetamisest möödas 5 kuud ning ükski programmi jooksul ära saadetud kilo tagasi pole tulnud. 

Olen terve suve mõelnud oma kogemust jagada, sest teadsin, et Crystal alles sügisel uue grupiga alustab, aga täna on siis käes see päev, kus ongi viimane päev tema uue grupiga liituda. 

 Mida tähendab Wildfit 90? 

Põhimõtteliselt on Wildfit 90 puhul tegemist hooajalise toitumisega. Õpitakse selgeks, milliseid toiduaineid mingil perioodil kasutada. See ei tähenda, et peaks kogu suve ja kogu kevade jne ühtmoodi toituma, vaid et hakkad enda elus neid perioode tegema. Mõne päeva või nädala kaupa. 

Toiduainetest olulisem on aga mõtlemine. Kohe programmi algul räägitakse sellest, miks me toitumisel teeme selliseid valikuid, nagu teeme. Kust need soovid ja tahtmised tulenevad. See oli minu jaoks ülioluline osa programmist. Pidin ikka päris sügavad muutused läbi tegema. 

Ülimalt oluline koht oli näiteks seoses kirjutamisega. Kõik ju teavad, et šokolaad aitab mõelda. Seega kõik kirjanikud söövad kirjutades šokolaadi (no need, kes selle asemel alkoholi ei tarbi). Seega kirjutades häid tulemusi soovides peab alati sööma šokolaadi. Ja ... nii need kilod tulevad. Mõnigi kord sai šokolaad küll söödud, aga ühtegi sõna kirja ei saanud. Seega tuli järgmisel päeval uuest otsast alustada. Ikka šokolaadiga. 

Wildfit 90 läbimise ajal kirjutasin oma noorteraamatu "Mälestusteta suvi" 2.osa ja kuig lugu ise on väga emotsionaalne ning selle käigus pidin tumedatel radadel käima, siis šokolaadi ja kirjutamise lahutamine oli omaette katsumus selle raamatu kirjutamise ajal. Tagasisidet arvstades tundub aga, et mu esimene šokolaadivaba raamat on päris hästi välja tulnud. 

Kuidas programm toimub? 

Meil olid mitu korda nädalas online kohtumised coach Crystal Ra´ga ning saime videod programmi loojalt Eric Edmeadeselt. Need tuli siis ise enne eestikeelseid kohtumisi läbi vaadata. Samuti jagati nii inglise- kui eestikeelseid materjale. 

Lisaks oli suhtlemine kinnises FB grupis, kus sai mõtteid vahetada nii teiste grupikaaslastega, kuid kõigile muredele sai kiired vastused ka Crystal Ra´lt. 

Kuidas oli tegutseda koos Crystal Ra´ga?

Ma olen koostööd teinud erinevate coach´ide ja juhendajatega, kuid Crystal Ra´ga on seni koostöö kõige pikemalt pidama jäänud. Tema tugevus on, et ta lisab kõigele ka nö vaimse poole ja arvestab inimest kui tervikut. Mõnegi juhendajaga olen kogenud, et ta peab enda teemat ülioluliseks ning unustab ära, et inimese elus on ka teised valdkonnad. Crystal Ra aga võtab inimest tervikuna ning ei lase muredel ühes valdkonnas varjutada hakkamasaamist teises. See tähendab, et kui söömise ja tervisega on takistused ees hoopis mingi teise valdkonna probleemide pärast, siis aitab Crystal ka need üle vaadata ning lahustada. 

Terviseprogrammi Wildfit 90 üheks suureks edu võtmeks on stressi vähendamine. Mina läbisin seda programmi käesoleva aasta jaanuar-märts, mis oli teatavasti minu elus ülimalt pingeline periood. Arvasin juba enne alustamist, et ei saa hakkama. Tegelikult aga toetas Crystal mind õigetel hetkedel ning lasi omaette pusida samuti õigetel hetkedel. Nagu näha, siis kokkuvõttes toimis see edukalt. Kui aastaid oli mu eesmärgiks saada lahti vähemalt 5 kg oma kogunenud lisakilodest, siis 3 kuu jooksul lahustasin 14 kg ning nagu öeldud, see on praegu nii ka jäänud. 

Olen elu jooksul paljusid erinevaid dieete ning kaalualandamise vahendeid proovinud, kuid Wildfit 90 on siiani ainus, mida julgen rahulikult soovitada. 

Kui palju peab ise panustama? 

No fakt on see, et ise teed kõik. Sina valid, kui palju juhendamist kuulad, kui palju ise oma elust püüad aru saada, millised toidud oma ellu valid jne. Coach saab anda tööriistad, aga ise ikka teed tööd.   

Kellele see on mõeldud?

Olen küll suuresti praegu siin kaalule keskendunud, sest see on minu teema, kuid tegelikult sobib Wildfit 90 ka neile, kes soovivad tegeleda tervisega üldisemalt, mitte vaid kaaluga. Progammi käigus toimub kogu keha terviklik puhastumine, mis parandab erinevaid terviseprobleeme. Minu jaoks lihtsalt on kaal olnud läbi aastate kõige olulisem, seepärast tõin selle välja. Pärast programmi läbimist ei ole mind aga kimbutanud ka mingid muud tervisehädad, kuigi vahepeal olin ikka täitsa siruli erinevate teemadega. 

Kuidas Wildfit 90 erinev erinevatest dieetidest? 

See on elustiil. Sa õpid uued võtted, mida pingutamata ning vaevlemata edaspidigi oma elus rakendada. Need sobivad kogu perele, nii et ei pea üksinda söögilauas teiste peale vestistama, vaid saab koos teisiti toituda. Ja kui mõned päevad ... või isegi nädalad ennast unustad, siis pole keeruline nö reele tagasi saada. 

Toite pole vaja kaaluda. Valikuid on palju.  

Kuidas osaleda?

Crystal Ra alustab uue grupiga juba täna, nii et registreeruda ja rohkem infot saad siit postitusest: Wildfit 90 alustab 12.09. Osalemissoovi või küsimustega kirjuta otse wildfitcrystalra@gmail.com. Kui on osalemiskogemuse kohta küsimusi, millele mina oskaks vastata, siis võid minu käest ka küsida. Jagan hea meelega!

Pikemalt saad programmi kohta lugeda Crystal Ra lehelt siit: Wildfit 90. 

Rohkem infot ka ürituse lehel siin: Wildfit 90 septembrikuu grupp. 

*** 

Wildfit 90 on olnud üks pöördelisemaid programme minu elus, mis tõesti aitas oma kehaga uuele tasandile jõuda. 

Kõik komplimendid minu välimuse kohta on olnud vaid üks osa programmi-järgsest mõnulemisest. Olulisem on aga see, kuidas ise ennast oma elus tunnen.

Oleme Crystal Ra´ga aastaid koostööd teinud, seega ta põhimõtteliselt sikutas mind pardale, kuigi ma arvasin, et ei saa, jõua, suuda veel. Tegelikult aga tuli välja, et sain hakkama. Käisin tõesti programmi raames läbi päris keerulised teed, kuid Crystal hoidis kätt kogu aeg pulsil ning juhendas mind läbi väga keerulistest kohtades. Tõeline süvapuhastus igal tasandil. 

Ei, see ei tähenda, et kui programmi läbid, on kogu elu korraga korras. See aga tähendab, et saad 3 kuuga käia läbi tee, mida muidu võiks läbida paljude aastate ning erinevate programmide jooksul. 

Minul pole vaja, et keegi programmis osaleks. Jagan oma kogemusi selleks, et minu jaoks oli selle programmiga liitumine väga oluline muutus eluteel ja nägin, kui kiiresti saab elus edasi liikuda. Mida rohkem on minu ümber inimesi, kes enda eluga hakkama saavad, seda lihtsam on ka minu elu. Eks probleeme ja kiuslikkust tekitavad ju maailma inimesed, kes enda, oma keha, elu ja tervisega hakkama ei saa. 

Nii et kui teema vähegi kõnetab, võta kohe täna ühendust Crystal Ra´ga (wildfitcrystalra@gmail.com ) ja astu juba täna pardale! 

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 10a, 8a ja 4 a).  

 

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Selles grupis on ka info minu läbiviidavate koolituste kohta. Enesearenguga seotud teemadel olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Kelle mure on, et mu lapsed kooli saaksid?

Ma ikka täiega naudin seda linnaelu romantikat. 

Suurematel lastel hakkab koolipäev 15 minuti pärast, aga mul juba tööasjad lahti ja täitsa arvuti taga. Lapsed koolis. Ja ma ei käinud kusagil. 

See on niiiiii äge!!!! 

Täna hommikul siis taas boltisime. Eile ka. Üks retk läks mulle maksma 4.30€. Selle raha eest sain auto kasutamise, kütuse, parkimise, endale tööaja ning lastele turvalise koolitee. Ei ole palju. 

Lähiajal ikka plaanis lapsed bussiliiklusega tuttavaks teha, aga praegused vabad hetked on läinud kohtu elatisevaidluse materjalide kirjutamisele, nii et oma elu vahepeal elamata. Aga no nüüd saab see ka korda. Praegu on minu jaoks ilgelt suur töövõit juba see, kui lapsed saavad ilma minuta kooli, vahet pole, mis see maksab. Ja nagu välja tõin, siis ise sõites ei tuleks mitte kuidagi odavam. Eriti kuna ma sõidaksin ju tagasi ka, kuid Bolti auto seda ei tee. 

Kepslen siin nüüd töövõidu üle rõõmustamise pärast. 

Kelle mure siis on, et mu lapsed kooli saaksid? No ma ei tea, minu mure see enam pole. Võimalusi on palju, nii et tuleb lihtsalt valida, mitte muretseda. Ja isegi kui mind kodus poleks, saaksid nad kooli. Kas te saate sellest aru!!!???!!!

Ilmselt need, kel alati need võimalused olemas olnud, et saa üldse aru, millest ma siin täna räägin. Aga seda ülisuurt kergendust mõistavad need, kelle lapsed sõltuvad sellest, kas: 

- sul on auto olemas

- sul on auto korras

- autosse kütus ostetud

- kõik pereliikmed üheks ajaks valmis saadud (üks venitab, teised hilinevad)

- tee talvel valla poolt puhtaks lükatud

- enda osa teest talvel puhtaks roogitud

- sul pole tööd, ega ühtegi tööüritust samal ajal, kui pead lapsi kooli viima

- sa oled ise terve ja sõitmisvõimeline 

- ... jne

Kui üks neist punktidest lonkab, on kohe probleem ja lapsed ei jõua või jõuavad valeks ajaks kooli. 

Aga nüüd võin ma olla autota, kütuseta, töötav, tööüritusel, soovi korral isegi haige, lund mitte rookida jnejnejne. Võimalusi on küllaga. Sellest kõigest hoolimata oleks aga ikka keegi, kes mu lapsed kooli aitaks - bussijuht, Bolti autojuht ... Nad saaksid kooli!!!!

Peale selle on boltimine näiteks ülihea võimalus vanade tuttavatega kohtuda. Nagu eile. Lastel oli jutustamist kogu koolitee. 

See ... on ... äge!!! 

Väljakutse "Esimene kooliaasta Tallinnas" jätkub! 

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 10a, 8a ja 4 a).  

 

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Selles grupis on ka info minu läbiviidavate koolituste kohta. Enesearenguga seotud teemadel olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Kuidas 3.september on ebameeldivam kui 1.september?

Pean selle kooliaasta alguse vingumise siin nüüd ära tegema. Ehk et ägedalt-uudselt-põnevalt alanud esimene koolinädal lõppes sellega, et mul oli laual 4 hiiglaslikuna tunduvat hunnikut õpikute ja töövihikutega. Hirrrrrmus ....

Eelmisel aastal kirjutasin sellest pikemalt siin: Õpikute ja töövihikute kiletamine- sügisene orjus või koolialguse lõbu? 

Mu tunded pole muutunud. Vahet pole, mis koolis lapsed käivad. 

Need esimesed ägedad 10-15 õpikut on mul tänaseks paberdatud. Eile õhtul oli eriti meeldiv kogemus, sest kuulasin taustaks Kinnisvarajuttude osa, kus Kristi Saare ja Saara Arulaane oma 10 korteri kogemusi jagasid. Ülipõnev ja mõnus kuulamine. 

Meie enda üürikinnisvara kogemus jätkub aga üürnikena. Tänaseks oleme kõik koos ilusti ennast sisse seadmas. Tinky (meie koer!) ka. Lapsed naudivad praegu ülimat maaelu, sest sõbrad käivad õhtuti ukse taga õue mängima kutsumas ning puude otsas saab jälgida oravaid. 

Mõlemas koolis on käimas aga tunniplaanide korrastamine. Hakkab juba looma, aga veidi ikka veel minna. Eile ehk esimesel täispikal päris koolispäeval tulid lapsed koolist tagasi väga õnnelikuna. 

Praegu on veel sõitmist palju, sest bussisõiduõiguse teemat pole ma endale veel selgeks teinud. See on üks järgmine teema, mis tuleb lahendada. 

Oma eilse tööpäeva (ehk töötamiseks saadud mõned tunnid) veetsin kohtule elatise vaidluse vastust koostades. Täna lõpetasin. Lisad juurde ja siis saab selle teele saata. 

Minu tööandja otsingule on ka mitmeid vastuseid tulnud, nii et päris mitmed uued projektid terendavad ees. 

Põhiline aeg läheb aga praegu jah kõige paikasaamisele. 

Üle hulga aja on tõesti tunne, et hetkel on hästi ... jah, on palju-palju-palju asju, mida ma ei tea, kuidas lahendada, aga ma tean, et tahaks lihtsalt kõik need takistused ületada ja seda teed edasi minna. Sest praegu on hästi.

 

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 10a, 8a ja 4 a).  

 

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Selles grupis on ka info minu läbiviidavate koolituste kohta. Enesearenguga seotud teemadel olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

TEHTUD - lapsed Tallinnas koolis!

Kuidas seda siis nüüd ilusti öelda ...? Peale selle, et - TEHTUD! Nagu päriselt! Päriselt-päriselt! 

Täna algas meie pere jaoks uus isiklik väljakutse - "Esimene kooliaasta Tallinnas" (#1kooliaastatallinnas). 

Arvasin eelnevalt, et sellest tuleb väga emotsionaalne päev, sest põhimõtteliselt 2 aastat tööd selle nimel, et see tohutu elumuutus õnnestuks ja tegelikult on ju muutused ikka veel käimas ... Aga tegelikult oli väga sagimisterohkem päev. 

Eelmisel päeval lugesin läbi hunniku e-kirju ja kodulehti, et kirja saada, kus ja mis kellast kõik lapsed nii 1. kui 2.septembril olema peavad. 

Kõigi laste koolides käisime augusti algul ka ekskursioonil, nii et päris võõras kõik polnud. Väikest seiklemist oli aga õigel päeval mõlemas koolis. Õnneks oli kõik lahendatav. 

Kellaaegade ja kohtade jälgimisele läks aga nii palju energiat, et suurem osa päevast väga emotsioonitseda ei jõudnudki. Isegi mitte MUBA ukse taga. 

Pisar tuli silma lõpuks MUBA aktusel, kui selleks ajaks olid kõik lapsed jõudnud õigesse kohta, oma uute õpetajate ning kaasõpilaste juurde ning mina pidin lihtsalt rahulikult koos ülejäänud tuhande inimesega aktust jälgima. See oli koht, kus aeg läks maha ja oli selge, et SIIN ME NÜÜD OLEME! 

Omapärane oli, et mõlemas koolis mängiti aktusel lugu "Trumpet Voluntary", mis oli Mathiase jaoks esimene, millega Kadrioru Lossis esines. Nii et selline soe taaskohtumine. Äge oli vaadata, kuidas Ch oma aktusel selle loo alates kohe rõõmsalt naeratades mind üles otsis. Näite sellest, kuidas üks lugu võib võõras seltskonnas ja kohas kodusetunde tekitada, sest su kodus on see venna esituses varem korduvalt kõlanud.  

Minu jaoks oli kõige olulisem, et kõik lapsed tulid olid juba aktuse alguseks leidnud kellegi, kellega koos rääkida, kuigi oma klassis ühelgi neist eelnevalt tuttavaid ees ei olnud. 

Mina võisin samuti õhtuks laste moodi hõidata, et "ma leidsin nii palju uusi sõpru!" (see tähendab tõlkes, et rääkisin paljude uute inimestega). Minu ja laste jaoks on ju kõik uued - nii teised lapsed, õpetajad kui lapsevanemad. Teiste jaoks on uued vaid ruumid. Nii tulidki väga mitmed lapsevanemad rääkima ja see oli nii äge-tore-vahva. 

Päeva lõpuks oli lihtsalt tohutult soe ja vastu võetud tunne. 

Igast otsast on üleni tunne, et see on nüüd tehtud! Jaa, hiiglama palju tööd on veel teha. Õigemini - laste jaoks töö nüüd alles algabki. Aga see ongi see, et nüüd on töötamiseks võimalus. 

Siiani oli elu õhus! Teadmatuses. Kevadel ei saanud lastele teha lahkumispidusid, ega ole üldse mingit hüvastijätmist olnud ei varasemate kaasõpilaste, ega õpetajatega, sest polnud teada, kas saame minna. 

Tänaselgi päeval on võimalik, et tuleb kohtuotsus, mis ... ma ei tea - pöörab kõik tagasi? Või ... kuhu? 

Minu ülesanne on lastest need kohtuvõitlused eemal hoida, nii et nad saaks õppetööle keskenduda. See on ka ju väljakutse niisamagi, rääkimata siis sellistes ärevates eluoludes.  

Nii et jah, ma mõistan, kui suur töö nüüd pihta hakkab, aga samas ma tean, mis ja kui paljude inimeste poolt on ära tehtud selleks, et me tänasel päeval saaks alustada oma uut väljakutset - Esimene kooliaasta Tallinnas! 

Aitäääääh kõigile, kes olete erineval moel panustanud sellesse, et me täna lastega siin seista saaks. Nii sellesse, et me eelmise tee käidud saaks, kui sellesse, et uus tee avatud oleks. Võimalik, et nii mina kui lapsed pole kõigile õigel hetkel tänusõnu edasi öelnud, aga eks endalgi on alles sussavussa selle kõige sees elada. Käime samm sammu haaval ning tegeleme sellega, mida hetkel vaja, sest kõike korraga lihtsalt ei jõua. 

Imeline on aga teada, et nüüd on mingi selgus olemas ja mingid asjad paigas! Nüüd tuleb vaid edasi liikuda.

 

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 10a, 8a ja 4 a).  

 

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Selles grupis on ka info minu läbiviidavate koolituste kohta. Enesearenguga seotud teemadel olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.