neljapäev, 23. november 2017

Rehvihooaeg Heli Kirjastuses

(Kirjandus)lumi tuleb maha novembris! Ja nii igal aastal. Olen seda ka varem tundnud, aga alles seekord nii sügavuti.

Ehk siis mul on praegu rehvihooaeg- periood, mil tuleb välja, et jõulud ikka tulevadki ja õigeks ajaks on vaja mitu-mitu-mitu raamatut välja saada. Nii olengi blogist ja paljudest muudest kohtadest taaskord pikalt kadunud olnud.

Eelmisel nädalal jäi Mathias kooli nii mitmel hommikul hiljaks, et õpetaja juba küsis, kas Mathiase ema magab kogu aeg sisse? Eelmisel nädalal magasin küll. Nii ma hommikuti jälle teatasingi, et: "Mathias jääb kooli hiljaks, sest mina magasin sisse ja ilma minuta ta kooli ei pääse!" Tööpäevad lihtsalt venisid kella 2-3ni öösel ning seejärel oli väga raske kell 7.30 üles saada. Varasemalt, kui ma sellises tempos töötan, siis olen päeval maganud. Nüüd aga pole selleks ka aega olnud.

Täna aga läks trükki minu romantiliste lühiromaanide sarja "Mõni õhtu romantikat" 6.raamat "Kes kardab välgutüdrukut?" Selle kirjutamise otsas istusin ka üle nädala aja. No ja midagi oli ikka puudu. Siis aga andis elu mulle jälle kätte mitu niidiotsa, mida mööda tuli minema hakata. Ma siis läksingi. Nii sai selle looga jällegi mingi osa minu elust lahti räägitud ja midagi loomulikult sinna juurde mõeldud. Kõigi minu kirjatükkidega on nii- osa sellest on kuidagi minu eluga seotud, kuid kogu lugu tervikuna ikka väljamõeldud. Ärge siis seekord ka tohutuid seoseid tõmbama hakake.

"Kes kardab välgutüdrukut?" peaks seega lettidele jõudma juba nädalakese jooksul.
See tähendab, et ma olen tohutult ülekohtune oma eelmise raamatubeebi "Mina, supernaine, jään ellu!" suhtes. Nimelt eelmise kuu raamatute müügiaruandes on seda raamatut müüdud ainult üks. Lihtne põhjus- see jõudis alles kuu lõpus poodidesse. Ja mina räägin siin juba uuest... Lugege ikka supernaist praegu. Välgutüdruku saate varsti peale. Magustoiduks!

Peale selle on november Nanowrimo kuu. See tähendab, et kõik motivatsiooni vajavad kirjutajad annavad ennast Nanowrimo leheküljel üles ja ütlevad, millise romaani nad novembrikuu jooksul valmis kirjutavad. Oi, kuidas mulle meeldib see tähtaja peale kirjutamine ja tähtede lugemine. Eelmisel aastal kirjutasin nii "Portselanist tüdrukut". See on ikka lõpetamata, sest sel aastal tegin endale "Mõni õhtu romantikat" väljakutse.

"Kes kardab välgutüdrukut?" ongi tegelikult minu Nanowrimo raamat. Ehk selle väljakutse raames kirjutatud. Ma küll ei saa ennast võitjaks kuulutada, sest minu teoseke on vaid lühiromaan, kuid võitmiseks peab kirjutama 50 000 sõna (selgituseks- võidad vaid iseennast!).  Mina aga kirjutasin lühiromaani valmis ning hakkasin seejärel selle ja mitme teise raamatu kirjastamisega edasi tegelema.

Võimalik, et püüan novembrikuu lõpus siiski "Portselanist tüdrukuga" jätkata. Oleneb, kuidas vahepeal seisnud asjaajamise tööd järjele saan.

Seega olen hirmus-hirmus-hirmus tänulik kõigile, kes te olete viimase kuukese nii mõistvad olnud ja leppinud minimaalsete vastustega. Ükski lisaliigutus pole ajagraafikusse mahtunud.

Kõiki mu romantika sarja raamatuid saad minu käest otse ka tellida. Selleks kirjuta helikunnapas@gmail.com . Ja nüüd hakkan ka laialisaatmisega jätkuvalt tegelema. Seegi on mõnda aega seisnud, kuid nüüd olen paari päevaga oma võlgu juba vähendanud.

Viimaste nädalate jooksul on minu elus taas oma kohta leidmas trenn. Peale selle on meil nüüd blender, nii et smuutitame kogu aeg.

Üligigamegaäge 8-kuuline külluse seikluskoolitus Crystaliga on ka lõppemas. Sellest aga kirjutan pikemalt mõne aja pärast. Seal pean mõnda asja veel seedima. Selline mõnus kõhutäis on olnud, mis vajab veidi seedimist.

Viimasel ajal lähevad asjad kogu aeg paremaks nii suure hooga, et ma olen vahepeal kohe hirmus rahutu. Püüan aga ree peal püsida ja kõik selle hea ja õnne vastu võtta, mis praegu kogu aeg mu teel ees koperdab (õigemini minu poole voolab).

Tänulikkus! 
Õnn!
Armastus! 
Need on mu sees suure pesa ehitanud! Katsun hakkama saada ;) 
Kogu mu maailma on mu peopesa peal! 
Kallistan sind, kes sa siia postituse lõppu välja jõudsid! Tule varsti jälle mu blogisse!

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (kohe-kohe 9a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 13 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!