Kuvatud on postitused sildiga meedia. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga meedia. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 4. november 2024

Millest ma ajakirja "Kodutohter" esikaanel rääkisin?

Ma ei tea ... hakka või arvama, et november on mul nüüd esikaanekuu. 

Eelmisel aastal samal ajal rääkisin Õhtulehe esikaanel sellest, kuidas selliseid keerulisi lahutusi on meie ümber ikka väga-väga palju, aga minu oma teeb märgatavamaks ilmselt see, et kõik need takistused tuli ületada koos viie lapsega. Õhtulehe artiklit saad lugeda siit: Heli Õhtulehes

Sel suvel oli mul üle ma ei tea kui pika aja muuseas ka reisimise suvi. Lõpuks läks kuidagi nii, et iga kord, kui kusagilt Eesti poole liikuma hakkasin, siis lennujaamas või laevas olles saadeti mulle mingi eriline kutse või tuli ülihea võimalus. No ja "Kodutohtri" kaanele kutsumine oli üks nendest. 

"Saame lahendada asju, mida mõistame!"

Heh, mulle alati meeldib, kuidas ajakirjanikkud leiavad lõpuks mu tekstist pealkirjaks lause, mida ma ise oma arust üldse ei osanud rõhutada, kuid mis tegelikult on mulle väga oluline. 

Kohtumine ajakirjanik Merilin Piirsaluga läks igal juhul pikemaks kui algselt planeeritud. Nojah, nagu ma kirjutan palju, nii ma ka räägin palju. Eriti kui küsitakse. 

Seda ägedam on alati lugeda, kuidas ajakirjanik pärast loo mõnusalt kokku võtab. 

Lugedes artiklit endast, saan tihti ise ka enda kohta uusi asju teada. Mitte, et ma ei teaks fakte, aga seda, et kuidas üks või teine osa minust üldpilti mahub. 

Uut elu rajamas

Jah, kui aasta aega tagasi oli veel oluline lahutamise teema, siis tänaseks päevaks olen oma eluga väga teises kohas. See on olnud kõigi viimaste aastate jooksul tehtud töö tulemus. Viimane aasta ise on aga väga eriline olnud, sest mu elus on olnud lihtsalt nii palju uusi teemasid ja inimesi, kes on näidanud mulle uusi osi minus endas ... või ka vanu. 

Ehk et on olnud palju endas kaevamist, aga samal ajal kiire hooga edasi ja uutesse kohtadesse liikumist. 

See on ikka päris veider, kuidas minevikus kaevamine tegelikult aitab ikka ülihoogsalt edasi liikuda. Aga noh ... selleks peavad kõrval olema õiged inimesed ja tingimused, sest seda niisama lihtsalt ei tee. 

Seega oligi selle artikli puhul kohe algul kokkulepe, et räägime elukorralduse restardist ja uue elu ülesehitamisest. Rääkisime sellest, mida olen enda heaks teinud ja kuidas keerulisest eluetapist välja liikunud. 

Juttu oli nii oma aja võtmisest, lugemisest, reisimisest, muusikast jne. 

Ehk siis ... ajakirja "Kodutohter" lehekülgedel rääkisin lahti selle, kus ma praegu oma elus olen ja mida olen viimastel aastatel teinud, et siia jõuda. 

Artiklit saad lugeda siit: "Kirjanik Heli Künnapas: "Saame lahendada asju, mida mõistame!""

***

Mina olen Heli Künnapas (42), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 13a, 12a, 10a ja 6a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
 
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

esmaspäev, 19. detsember 2022

Mida ma Õhulehe podcastis Börsisupp enda kui viie lapse üksikema majandusliku tegevuse kohta rääkisin?

Täna oli siis see päev, mil käisin külas Õhtulehe podcastis Börsisupp. See on Õhtulehe majandusteemaline podcast, kus aitavad teemasid lahata oma ala eksperdid. Seda kirjeldust lugesin ma pärast. Mind kutsus saatejuht Helen nii, et teadsin, et pean rääkima sellest, mida teen ehk mängima ... ennast. See meedib mulle alati. 

Saadet saad kuulata siit: 30 000€ väljakutse ehk viie lapse üksikema tee maalt linna. 

Nii ma siis rääkisingi 30 000€ teenimise väljakutsest, lastega Tallinnasse kolimisest, lahutamise kallidusest ja odavusest, elustiili muutmisest või mittemuutmisest seoses maalt linna kolimisega, eneseväärikusest ja oma väärtuse tunnetamisest, lahutuse ja linna kolimisega seotud võitudest, ärevustunde ületamisest, lisateenistuse leidmisest jne. 

Ehk siis palju erinevaid teemasid ja samas üks ühtne supp, milles kõik omavahel kokku seguneb. 

Nagu ütlesin, siis ega mul enne lindistust väga paanikat ei olnud. Ainuke segadus tänasel hommikul oli, et ma ei saanud üldse aru, et kes ja millal kooli peab minema ja mis kaasa võtma jne. Peale selle polnud bussil enda rada, sest sellel oli kohati lumi ning istusin hommikuses ummikus. Ma pole sellega harjunud. Tavaliselt hommikuti sellisel kellaajal linna poole ei liigu. Aga no peaaegu õigeks ajaks jõudsin kohale ja kõik lahenes ilusti. 

Lindistamast koju jõudes hakkasin selle podcasti kohta uurima ja nägin, millised spetsialistid samas saates sel aastal varem on käinud. Siis võtsin küll hetkeks aja ning hakkasin mõtlema, et mida ma seal ikka rääkisin ... no et sellises auväärses seltskonnas. Näiteks rääkisid samas saates varem:

- Kristi Saare

- Kadri Mäsak

- Jekaterina Tint 

-  ... ja kõik ülejäänud Börsisupp külalised, keda saad kuulata siit.

Stuudios olid nii mõnusad kuninglikud toolid ja uinutavalt kaunis kaminatuli ekraanil, et hoiatasin kohe, et kui mul mõte kaob, siis ilmselt unustan ennast nautima. Tegelikult aga lindistamise ajal seda kõike tähele ei pannudki. Mõte kadus küll mõned korrad ära, sest hakkasin saatejuhi küsimust kuhugi mujale laiendama. Õnneks küsis Helen siis kohe edasi. No ei saa minust ikka poliitikut, kes kõigist teemadest endale sobilikule rajale liiguks. 

Järgmise aasta väikesed ... "väikesed" plaanid ladusin ka lauda. No ikka selleks, et kõik saaksid avalikult taas silma peal hoida, et kas ma oma eesmärgid ikka täidan. Ei mingit survet! 

Jaanuaris algava kirjutamise koolituse info on siin: Kirjuta koos Heliga 30 päeva oma raamatut.  Soovi korral oled oodatud liituma, et koos minuga oma raamatut edasi kirjutada (ja äkki isegi see valmis saada).

Positiivse intelligentsuse ehk "Mentaalse fitnessi" koolitus, millest rääkisin algab uuesti juba jaanuaris ja seda juhendab Crystal Ra Laksmi-Ditton. Selle kohta saad infot siit: Mentaalse fitnessi väljakutse

Kui saade kuulatud, siis jäta kommentaar, et mis kõige rohkem kõnetas? Kas said enda jaoks mõne mõtte või toetava idee, kuidas ka enda asju paremini korraldada?

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (14a, 11a, 10a, 8a ja 4 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
 
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid

neljapäev, 25. august 2022

Kirjanikud küsisid kultuuriministrit tasuta raamatulaenutuste jätkumist

Eile oli see päev, kui kogunes töörühm, mille eesmärgiks on, et lugejatele oleks raamatukogudest raamatute laenutamine jätkuvalt tasuta, aga ka kirjanikud saaksid oma töö eest õiglast tasu ning kirjutaksid uusi teoseid, mida lugeda.

Töörühma kuuluvad Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit), Ainiki Väljataga (Eesti Autorihüvitisfond) ning kirjanikud Katrin Pauts, Susan Luitsalu, Kerttu Rakke ja mina, Heli Künnapas. Ilmselt on edaspidi veel mõned inimesed lisandumas. Kuidas see kooslus kokku sai? Ei mingit matemaatikat, vaid kuidagi loomulikult kogunesid inimesed, keda laenutushüvitise teemal muretsema pani ning kes järjest sõna hakkasid võtma. 

Eile jõudsime siis kultuuriminister Piret Hartmani juurde. Vastuvõtt oli ilus, armas ja poliitiliselt korrektne. Ma saan nüüd öelda, et olen kultuuriministeeriumis ka kohvi joonud. Sinna majja ma varem polndki sattunud. 

Kuidas kohtumine möödus? 

Rääkisime ilusti oma mure ära. Meie mõtted olid: 

* lugejatele peab raamatukogudest raamatute laenutamine edaspidigi tasuta olema. Kui hakata kirjanduse rahastamist praegusest enam lugeja taskust rahastama, kannataksid need, kes neid raamatuid ja sellest loetut kõige rohkem vajaksid

* laenutushüvitis on kirjanikele tasu nende töö eest, mitte toetus. Seda makstakse vastavalt seadusele selle eest, et inimesed saavad kirjaniku tööd raamatukogu kaudu tasuta kasutada. 

* praegune laenutushüvitiste süsteem on suht hea, aga selles on puudu kütusest ehk rahast, mis süsteemi elujõulisena hoiaks. See tähendab, et kirjanike töö ei saa õiglaselt tasustatud.

* sama olukorra jätkumine toob kaasa selle, et kirjutavad need, kes muude teenistustega suudavad oma kirjutamislõbu kinni maksta või keda peab üleval keegi, kes suudab kirjaniku "töötamise" kinni maksta (tellitud teosed? - kas see aeg pole meil mitte juba olnud? Mitte, et ma sellest midagi mäletaks ...). Ilmselgelt aga väheneks uute loodavate teoste arv.

*laenutuste arv on üha tõusnud, raamatute tootmine on üha kallimaks muutunud, samuti ka muu elu, mis tähendab, et ongi loogiline, et inimesed üha rohkem raamatuid laenutavad, mitte ei osta kõiki teoseid koju - see tähendab aga, et kirjanike saadav tasu teose kirjutamise eest muutub üha väiksemaks, sest raskuskese liigub raamatumüügi asemel laenutustele. Praegused laenutushüvitisena jagatavad summad on aga naeruväärsed. Seda tunnistasid ka ministeeriumi esindajad.

* rääkides sellest, et lugemine ja raamatute kättesaadavus on oluline, on vaja riigi jõulisemat sekkumist ning suuremat panustamist, mida saabki teha laenutushüvitise kui laenutuste eest makstava töötasu suurendamise teel. 

Mida arvas kultuuriminister ja tema kaastöötajad? 

Meiega koos istus laua ümber peale kultuuriministri veel kolm ministeeriumi esindajat. Kuulsime, et meie mure on arusaadav, mõistetav ning ministeeriumis juba pikka aega teravalt laual olnud.

Kultuuriminister on raamatukogude säilimise eest korduvalt sõna võtnud ning teemat tõstatanud. Tema nägemus on küll raamatukogust kui nö külakeskusest, kus tehakse ka palju muud peale raamatute laenutamise.

Samas tunnistas ministeeriumi esindaja, et varasematel kordadel, kui laenutushüvitiste teemat on tõstatatud, siis on see vaibunud ja suuremat huvi teema vastu pole olnud. 

Kuigi mure oli mõistetav, siis väga palju lootust meile ei antud ja kõlama jäigi põhiliselt see, et sel teemal pole väga palju kisa olnud. 

Rahumeelsed kirjanikud

Kohtumise järel jäi mulle tunne, et praegu ei saa kirjanikud raamatukogudes laenutatavate teoste eest piisavalt tasu sellepärast, et me pole selle eest piisavalt kisanud. Rääkisime hiljem ka teiste kirjanikega, et jah, me oleme pigem tegelenud uute teoste kirjutamisega, mitte eelmiste eest võitlemisega. Eriti kuna seaduses on kirjas, et autorid saavad oma teoste eest õiglaselt tasustatud ning kultuuriminister on ju üks neist, kes selle sama seaduse täitmise eest peaks tegutsema. 

Tänasel päeval on aga selge, et kui soovime, et raamatukogudesse jõuaks ka edaspidi eriilmelisi teoseid erinevatelt kirjanikelt, siis tuleb selle teemaga edasi minna. Kirjanikel tuleb välja öelda, et senine olukord pole elujõuline. Ühe teose loomiseks läheb ikka päris-päris palju töötunde. Honorar on üks osa töötasust, mida saadakse, kuid teost kasutatakse ju aastaid hiljem. Isekirjastajana maksan ma aga esmajärjekorras kinni kõik (tõusnud!) tootmiskulud ning alles seejärel mõtlen honorarile (ma ei tea, kui õige see on, aga see on reaalsus). 

Kõik teised inimesed saavad oma töö eest tasu, kui seda kasutatakse, seega miks ei peaks kirjanikud saama?

Kui toon jälle enda näite, siis minu eelmise aasta laenutuste arv oli 13865. Selle eest sain 1712€ miinus maksud. Kui oleksin need raamatud lugejatele eraldi müünud hinnaga 10€/tk, oleks mu sissetulek olnud 138 650€. Selline pisikene näitekene lihtsalt ... 

Lugejate abi on vajalik

Ministeeriumi esindajad kordasid mitmeid kordi, et sellel teemal pole kisa ning avalikku huvi olnud. Töörühma liikmetena mõistsime, et meil on vaja lugejate abi, kes kinnitaksid, et teema on oluline. Kui laenutushüvitiste reale hetkel riiklikult raha juurde ei leita, viib see uute teoste vähenemise või veel hullem - tasuliste laenutusteni. Kumbki variant pole hea. 

Laenutushüvitiste kaudu saavad töötasu tõesti need kirjanikud, keda loetakse ja kelle teosed lähevad inimesele korda. Seega jagavad lõpuks seda raha lugejad ise oma laenutustega. Nii pole küsimust, et kusagil koridorides jagatakse raha kellegi suva järgi. See on inimeste enda poolt kirjanikele jaotatud raha vastavalt sellele, kuidas autori töö inimesi kõnetab. Nii et saa öelda, et oleks mõistlikum see raha mingisse teise fondi liigutada, et keegi "targem" seda jagaks. Kuna laenutushüvitis on tasu autori teose kasutamise eest, siis lugejad otsustavadki laenutustega, et kelle teoseid nad kasutavad ning kes selle kaudu seda tasu väärib.  

Kultuur kui julgeoleku küsimus

Eriti praegusel ajal on arusaadav, kui räägitakse kaitsekulutuste tõstmisest. Samas on meie kultuur ja haridus need, mis on olulisim enesekaitse, mis saab olla.  Võime osta inimestele ülihead relvad, aga kui nad ei suuda ise mõelda, ega tunne, et on selle riigi ja rahvaga kuidagi seotud, siis mis kasu on üliheast sõjatehnikast? 

Just kultuuri ja hariduse kaudu jõuab inimeseni mõistmine, miks midagi teha ning oskus ennast juhtida. Seega usun, et raamatute kättesaadavus ning nende kvaliteet on ülimalt oluline julgeoleku küsimus ning tuleb nüüd päriselt ära lahendada. 

Lugemine kui eneseteraapia

Alles hiljuti puutusin kokku kirjandusteraapia teemaga ning rääkisin sellest ka oma ühiskirjutamise grupis. Kirjandusteraapia mõte on see, et inimene saab ilukirjandusliku teksti kaudu leida samastumise koha ning seejärel leiab viisi, kuidas oma elus olevaid teemasid või probleeme lahendada. 

See eeldab, et iga inimene leiab endale sobiliku teksti või raamatu, mis teda oma teemadega aitab. See omakorda eeldab, et oleks kirjutatud erinevaid teoseid erinevate autorite poolt. See omakorda eeldab, et need autorid saavad selle eest tasu, et olla võimelised mitmete kuude kaupa ühe teose loomisele keskenduma ning samal ajal ennast või oma lapsi nälga ei suretaks.   

Mida saavad lugejad ja autorid teha?

Kui mõistad, et autorite töö tasustamine ning raamatukogudest raamatute lugejate jaoks tasuta laenutamise säilitamine on oluline, siis siin on mõned viisid, kuidas saad kaasa aidata:

1) töörühma ning teiste huvitatute poolt kirjutame nüüd teemat erinevatel viisidel lahti. Kõige lihtsam viis on, kui jagad meie kirjutatud postitusi  (nagu seda minu postitust!) või artikelid ka oma sõpradele ning ütled sotsiaalmeedias välja, et teema lahendamine on oluline

2) leia tihemini tee raamatukokku ning laenuta oma lemmikautori teoseid, et sellega tema tööd väärtustada ning samas ka näidata, et laenutusvõimaluse säilimine on oluline

3) liitu FB grupiga "Riiklikult tasustatud raamatute laenutamise jätkumiseks!" Selles grupis saame edaspidi jagada kiiremini infot selle kohta, kuidas teema areneb ning millised on autorite või ministeeriumi järgmised sammud. Samas saad sellega näidata, et teema sind puudutab ning et see vajab lahendust. 

Seega kui teema kõnetab, siis tule palun appi, et see ei vaibuks ning lahendus riikliku rahastamise suurendamise näol saabuks. Kindel on ka, et kirjanike töö tasustamine ei tohi tulla raamatukogudele eraldatud raha vähendamisest, sest see lihtsalt liigutaks mure ühest kohast teise. 

Head mõtted, arutelud - kõik on teretulnud! 

Kõige olulisem aga - loe ikka häid raamatuid! 

 

Samal teemal olen varem kirjutanud nii:

26.07.2022 Mis põhjusel ma 1712€ laenutushüvitise saamise pärast kurvastada julgen?

1.12.2021 Kas kirjutamine on päriselt töö ja kuidas saaksid otsustada, kellele kirjanikupalka määrata?

15.06.2019 Päästa (maa)raamatukogud seda külastades!

6.07.2018 Piilu kirjaniku rahakotti ehk minu 9585 tänu 

5.07.2016 Heli Künnapas - Eesti laenutatud autoritest 24.kohal

 

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 10a, 8a ja 4 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 


Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Selles grupis on ka info minu läbiviidavate koolituste kohta. Enesearenguga seotud teemadel olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

teisipäev, 3. mai 2022

Kogu tõde Heli Künnapase kohta, mida Kroonika võiks tahta avaldada

Saame selle teemaga siis lõpuks ühele poole ja paneme siia kirja siis KÕIK need asjad, mida minu kohta avalikustada on. Kui sa pole viimase aasta jooksul minu FBs, blogis jms mingeid veidraid "avalikustamisi" näinud, siis võib see postitus imelik tunduda. Kui sa aga oled üks neist, kes käib mu käest küsimas, et mis toimub, siis ... saame sellega lõpuks ühele poole. 

Olen korduvalt öelnud ja kinnitan veelkord, et ma ei kavatse mingit avalikku lahutust teha. Ma ei kavatse "suud puhtaks" rääkida. Esiteks juba sellepärast, et mul on lapsed, kes on mulle väga tähtsad. Nende jaoks on mõlemad vanemad olulised. Nad teavad piisavalt seda, mis on päriselt olnud ja mingi avalik "tõendite" tekitamine ei ole see, mida lastele vaja on. Selleks, et esitada päriselt olemasolevaid vajalikke tõendeid, on olemas õiged kohad ja aeg. 

Samas olen väsinud elamast nii, et mul on kogu aeg "kaas peal", sest kui mul midagi hästi läheb või midagi enda ja laste heaks teen, kordub üha: "Sinu kohta lähevad asjad avalikuks!" 

Teeme siis selle ära: siin on postitus, mille kommentaaridesse võib kirja panna KÕIK asjad, mida on vaja avalikustada, et mu tööd, isikut, mainet, lähedasi ja toetavaid inimesi jne kahjustada. Oodatud on fotod, videod, pangakontode väljavõtted, isiklikud kirjavahetused, screenshotid ... ma ei teagi, mis veel. Kogume materjalid ühte kohta kokku, et huvilised ei peaks neid mööda FB seinu või artiklite kommentaare jne taga otsima. Kui sul hakkab sellest parem ja see su enesehinnangut tõstab, siis lase käia. 

Ma ei tea üldse, millest iga kord jutt käib. Mis on need avalikustamiseks kõlbava asjad, mille tõttu ma ei tohi oma elu edasi elada? Mis on see, mida Kroonika võiks minu kohta teada tahta? Mida Õhtuleht võiks avaldada? Tahaksin ise ka teada. Või et mille eest nad ka raha maksaksid? Ma tahan ka enda kohta müüa infot, mille eest ollaks nõus maksma. Nii et head ajakirjanikud, kui olete kellelegi teisele minu "info" eest raha pakkunud, siis palun pakkuge mulle ka ja ma võin teile veelgi põnevamaid materjale enda kohta toota ja leiutada. Ma ise olen siiani millegi pärast arvanud, et olen liiga pisike putukas, et ajakirjandust minu must pesu võiks huvitada ... nii ma isegi ei tea, mis see minu "must pesu" võiks olla?

Ausalt, nüüdseks ma tean, kust tulevad naiskurjategijad (ee ... kas on ok avalikult sellist lauset kirjutada? Kas seda pehmendab kuidagi asjaolu, kui kinnitan, et tänaseks on kohtumine Vaimse Tervise Keskuses broneeritud?). Ma mõistan, miks naised (ja ilmselt ka samas olukorras mehed?!?) jäävad suhtesse, mis ei toimi - sest lihtsam on kannatada seda, mida sa tead ja tunned, kui võidelda sellega, mis on uus ja tundmatu. Uuele vastu astudes pole sul vahendeid ja meetodeid, kuidas sellega hakkama saada. Iga päev on siis uus ning olukorrad ja ohud, millega tuleb tegeleda, on tihti tundmatud. Pead pidevalt uusi hakkamasaamise strateegiaid välja mõtlema, teadmata, kas need toimivad, sest sa pole neid katsetanud. Jah, vana ja muutumatu on kindlam ja turvalisem, isegi kui see on ebaturvaline.  

Tegelikult on täitsa hull, kui tihti erinevates pereeluga seotud gruppides küsitakse, et kas peaks lahku minema, kui suhe ei toimi ja ei tea, kuidas pärast hakkama saaks. Ja siis tulevad soovitused, et küll sa hakkama saad, lapsed ei peaks halba suhet nägema, pigem olge lahus õnnelikud, kui laste ees õnnetud. Teades, kui keeruline see on, siis mõistan, miks inimesed valivad laste ees õnnetu olemise, mitte elude eraldamise ... sest see eraldamine on teadlik töö! Lihtsam on laste ees õnnetu olla ja ... õpetada järgmist põlvkonda, kes teab, et õnn on asjades ... 

Mina valisin teise tee. Ei taha lastele õpetada, et õnnetu olemine on ok. Jah, mul ei õnnestu neile pikaajalise abielu saladust õpetada, sest mul pole seda. Kusjuures- tegelikult usun, et lahutades õpetan lastele suurima hea suhte saladuse. See on enda eest hoolitsemine. Kui inimene saab endaga hästi hakkama, on endaga sõber, siis pole tal vaja teisi halvustada või teiste arvelt ennast paremana näidata. Kui inimene saab enda tunnetega hakkama, siis on lihtsam täisväärtuslikult panustada nii suhtesse kui vajadusel ka suhte lõpetamisse. 

Ei, ma pole kusagil väitnud, et kõike seda oskan. Aga ma tunnistan, mida ei oska ning olen valmis õppima. 

Nüüd aga lahendame edasi minu personaalset küsimust.  

Alustan siis avalikustamise nimekirja ise, et oleks lihtsam: 

  •  mulle ei meeldi süüa teha! Midagi kindlasti oskan ja lapsed nälga ei jää, aga paar päeva tagasi oli mu elu parim päev - 13-aastane poeg tegi väiksematele pannkooke! Mitte mina!!! Nagu -ajeeee ... või miskit! 
  • ma ei tööta kellast kellani, sest panustan rohkem aega lastesse ja nende huviharidusse!!! Samas töötan tihti õhtuti, nädalavahetustel, autos, rannas, metsas ...
  • mul ei ole 10 000€ kontol, et seda kohtukuludeks tasuda ning seeläbi välja teenida vabadus ja otsused kõigil neil teemadel, mis praegu "kaant peal" hoiavad (rääkimata sellest, et kohtu puhul kunagi ei tea, millised need otsused on ... kuigi otsus on ilmselt alati parem kui otsustamatus ...)
  • mul ei ole kontol, ega rahakotis raha, et pool majast välja osta. Eriti kuna ma ei tea isegi, mis on poole maja väärtus. Ei, ma ei saaks praegu selleks ka pangalaenu, sest tegutsen oma ettevõttes, mitte ei käi kellegi teise juures tööl (kusjuures, tegelikult on mul hetkel haigekassa just ikka kellegi teise juures töötamisest ... siis ma ikka töötan ...)  
  • ma ei maksnud laste isale siin majas elatud viimase kuu eest üüri, sest maksin üksinda kogu kuu kõike muud, mis oli lastega seotud. Lisaks olin 100% ajast üksinda lastega. 
  • ma olen oma laste peale karjunud. Jah, pärast vabandanud, aga ... olen küll karjunud siis, kui enda tunnetega hakkama ei saanud. Jah, tean, et see tähendab, et enda elus tuleb muudatusi teha, et endaga oleks nii hästi, et ei ela ennast vales kohas välja ... aga seda ma ju proovingi ... Kuid see ei muuda jah fakti, et olen küll enda laste peale karjunud ja selleks pole õigustust. 
  • jah, mul endal on ikka veel mõned laenud, kuigi räägin finantsvabadusest, laenuvabadusest, investeerimisest, rahatarkusest. Olen viimase aastaga rahaga seotud teemadel teinud suure hüppe ja mitte ühelgi neist teemadest ei valeta. Pole kusagil öelnud, et mul endal ühtegi laenu ei oleks, aga samas tean teekonda, kust ma tulen ja MIKS ma sealt tulen. 
  • ei, mul pole kogu aeg kõik korras ja ilus ja hästi. Blogis ja avalikkuse ees räägin asju, mis võiks teistele ka kasuks olla, kellel on samu teemasid, mida lahendada. Ma ei tassi avalikkuse ette kõiki oma keerulisi ja kurbi päevi, sest selle infoga pole teistel midagi teha. Avalikustan asju, mis võiks kedagi teist toetada või millest kellelgi võiks kasu olla. See ei ole sama, kui reaalsuse ignoreerimine või peitmine. Jah, see on valikuline avalikustamine. Usun, et oskus mõelda, mida avalikustada on tarkuse, mitte nõrkuse märk.   
  • ma kasutan lapsi avalikkuses osana oma mainest ja kuvandist ... ee ... jah, nad on osa minu tegemistest ja nad on ise sellega nõus. Kõiki mu töid ja tegemisi mõjutab väga tugevalt see, et olen 5 lapse ema ning seega on mu võimalused ja tegutsemine sellest lähtuv. See tähendab, et ma ei räägi näiteks rahateemadest või ajakasutusest nii, nagu oleksin lastetu. See oleks vale. Jah, olen usutav siis, kui teemasid käsitledes ei unusta, et mul on lapsed. Ei, ma pole kunagi lapsi avalikult halba valgusse seadnud selleks, et kuidagi endale paremat mainet või kuvandit luua (kuidas see üldse võimalik oleks, et saaksin ise parem inimene välja paista, kui oma laste kohta halvustavat materjali jagaksin?). Samas ei ole lapsed minust teinud kirjanikku. Nii saaksin ka lastevabalt maailmale pakkuda seda, mida oma raamatute kaudu teen, sest neid ei kirjuta mu lapsed, vaid see anne minu sees, mida ma pole ise kusagilt ostnud, vaid mis ... tuli kaasa ... või ma ei teagi, kust selle sain. 
  • jah, mu sissetulekud sõltuvad raamatumüügis. Ei, ma ei tea ükski kuu, mitu raamatut müüakse. Jah, ma saan teha teatud tegevusi, et raamatumüüki mõjutada. Ei, ma ei saa kontollida kõike, mis raamatumüüki mõjutab (no näiteks sõda!).
  • jätan tihtilugu kooliealisi lapsi üksi mitmeks tunniks koju, kui ise teiste lastega mujal pean olema. Ja nad pole nälga surnud. Nad saavad endaga hakkama. Sest neile õpetati seda juba lasteaias. Ja lapsevanematena oleme neile aaastaid endaga hakkamasaamist õpetanud. Ja peale kõige muu- seadus lubab kooliealisi lapsi üksi koju jätta, kui neil on kõik vajalikud asjad olemas. Ja kusagil on perekondi, kus lapsed tulevad isegi koolist üksi koju ja jäävad koju, kuni vanemad töölt koju tulevad ... (mu laste suur unistus on, et neil oleks oma kodu võtmed ja nad saaks ise koolist koju tulla ..)
  •  ... 
  •  ... (jätka ise kommentaarides)


Kui oleksin saanud 10€ iga korra eest, mis viimase aasta jooksul enda või lastega igasugu ametnike, nõustajate, terapeutide vms juures olen käinud, siis oleks number mu pangakontol ka kindlasti suurem. Eriti kuna igasugu kohtumiste tulemuseks on üks suur mõttetu null, sest keegi ei saa midagi teha, et saaks toimivad kokkulepped ja kuni neid kokkuleppeid ei ole, pole ka vaimse poole remontimiseks midagi teha. Sõnu ei saa takistada. Kuni pole kuritegu ... (pekki!!! Päriselt ka üks ametnik ütleb sellised sõnad???). No ja eks sellest see postituski sündis, et siin saab siis kõik ära öelda.

Fakt on see, et kui ma kunagi veel kellegagi koos peaks elama, siis peab mees olema rikas ja kuulus. No selline, kellel on midagi kaotada. Mitte, et see minu jaoks vajalik oleks. Mina pole nõus samade vahenditega võitlema. Eriti, kuna võitlused on ilmselgelt erineva eesmärgiga. Lihtsalt siis ei kuule ma lauset, et mind võib igati kahjustada, sest teisel pole midagi kaotada. Nii et rikkad ja kuulsad mehed - võtke siis rivvi - neljakümnendates viie lapse ema on teel .... kui enne tee otsa ei saa! 

Olen kogu selle aasta piinliku täpsusega jälginud, et ei lahkaks blogis ja meedias lahutust. Kõik oma augud üksinda vaikuses läbi käinud. Olen kirjutanud ENDAST, enda tegemistest ja mõtetest. See ei ole abielu, ega lahutus. Aga iga mu liigutus on ikkagi toonud tagasiside, milles põhiline lause on, et minu kohta lähevad asjad avalikuks. Minu jaoks on sellega teema lõppenud. Edasised võitlused privaatsed. Põhiliseks eesmärgiks laste heaolu ja minu isiklikuks eesmärgiks oma oskuste ja annete vaba kasutamine, nii et need aitaksid teistel inimestel oma elu paremini elada ja seega saaksid mulle sisse tuua küllust erinevates vormides. 

Samuti usun, et ka siinses postituses olen JÄTKUVALT arutanud ENDA privaatküsimust, minu vigu, möödalaskmisi, mittehakkamasaamisi. Pole toonud avalikkuse ette mitte ühtegi uut fakti teise poole kohta. Aga tean, et kõik on tõlgendamise küsimus ja et mina ei saa suunata seda, kuidas teine inimene maailma näeb.  

Viimase aasta jooksul on minu suurim pisarate valamise põhjus olnud inimesed. Need, kes on selja pööranud, eriti pisaraid valama pole pannud. Esiteks mõistan, et keegi ei taha sitaloopimisele liiga lähedal olla. Teiseks aga ongi see aeg mõnusalt välja toonud, kes ja miks sõber on. Kolmandaks mõistan, et inimeste infoväli on erinev ja vaid ühe poole info pealt saabki ühesuguseid otsuseid teha. Kui aga inimesel ei teki küsimust, et kas see info on tõesti tõene, siis kes olen mina, et peaks hakkama "infot" ümbr lükkama?

Pisardama on aga hoopis pannud inimesed, kes on toeks olemas olnud, kuigi nad pole seda pidanud. Täiesti uskumatutest kohtadest. Seni kõrvalised isikud. Viisidel, mida ma poleks oodanud, ega ise ka küsinud. Inimesed, kes on märganud ja mõistnud, isegi kui ma pole midagi küsinud, ega öelnud. See ongi sisemuses tekitanud segaduse, et aegajalt tundub, et ma olen üksi loll ja ei saa maailmast aru ja siis ... kohtun inimestega, kes mõistavad poolelt sõnalt ja kinnitavad, et olen kõigest õigesti aru saanud ning panevad õla alla, et ma ka edasi jõuaks. 

Kahtlesin pikalt, kas need mõtted siia kirja panna. 

Sisemuses kasvav kergendustunne aga ütleb, et nii on õige. 

Jah, ma ei tea, milline "info" minu kohta nüüd avalikuks läheb, aga ma ei karda seda enam. Ma astun nüüd välja nõiaringist, kus oskustele ja annetele vastavat tööd ei saa teha, sest pole lahutatud ja kusagil on mingi avalikustamist ootav info... lahutada ei saa, sest pole raha, et kinni maksta vajalikud sammud ... raha pole, sest ei tee piisavalt oskustele ja annetele vastavat tööd, sest muidu läheb mingi info avalikustamisele ... 

Õudsad asjad on hulga lihtsamad siis, kui nad on käes, sest siis saab nendega tegeleda. Oodates on õudsad asjad alati õudsamad, sest siis pole täpselt teada, millised need on. Kui need on käes, siis tead täpselt, millega tuleb tegeleda. 

Blogis kirjutan edasi jätkuvalt selles võtmes, et mis kõik on võimalik ja mis on hästi läinud. Lihtsalt sellepärast, et see on viis, kuidas ennast ja teisi üles ehitada, mitte lammutada. Soovin jagada oma mõtteid ja kogemusi, mis ka teistele innustust ja julgustust annavad. Pole kusagil püüdnud väita, et kõik on lihtne. Küsimus on selles, millele keskendud. Oleksin korduvalt võinud istuma jääda auku, kuhu kukkusin, pori sees püherdada ja enesehaletsust nautima jääda. Kellele see kasulik oleks olnud? 

Tulemust ei määra ju see, kui mitu korda ja kui kõrgelt kukud. Tulemuse määrab see, kas ja kui mitu korda uuesti püsti tõusta suudad. 

Olen nüüd siis valmis järjekordseks kukkumiseks ... 

Nüüd siis saab avalikuks kogu tõde, mis laseb mul ka lõpuks rahulikumalt heade asjadega edasi tegutseda (edasi loe kommentaaridest). 

Ise kavatsen siin homme aga taas hoopis teistusugsed teemad üles võtta ...

***



 
Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 7a ja 3 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu matrjalid



 

 

 

reede, 25. märts 2022

Igapäevane elu: milline on minu tavaline neljapäev?

Peale eilset Maalehe intervjuud on minuni jõudnud mitmed küsimused, et millised mu päevad välja näevad ja milline on igapäevane elu. 

Maalehe intervjuu kohta kommenteerin vaid nii palju, et nad küsisid mu arvamust selle kohta, kuidas kütusehinna tõus lastega maal elavat pere mõjutab ja kas saab lähtuda mõnegi poliitiku soovitusest, et: käige jala või kasutage rohkem ühistransporti. Igakuisest kütusekulust oli jutt, et 350-400€ oli jah siiani igakuine kulu, kuid kahekordne on hind võrreldes selle ajaga, mil kütuse liitri hind oli 1€. Seega 400€ ei ole kahekordistunud. Aga noh, ega see ülejäänud mõtet väga ei muuda. 

Üldiselt on igavesti vahva, et selline teema lehes tõstatati. Lähipäevil ostan selle eest kindlasti mõned Ekspress Grupi aktsiad juurde.

Tagasi neljapäeva juurde. 

Tegelikult polegi mul väga tavalist päeva, seega pealkirjas on väike vale sees. Samas tean, et kõige edukamalt saavad hakkama inimesed, kes suudavad kohaneda ja nii ma pidevalt kohanengi ning ikkagi võtan oma päevi tavalisena. 

Eilne päev oli siis selline: 

7.20 äratus - lapsed voodist välja, hommikusöök ja muud hommikused tegemised. Kui eelmisel päeval pole tehtud, siis teen valmis ka oma Wildfit 90 stiilis rohelise hommikusmuuti. Kui läheb kiireks, siis teen selle pärast koju jõudes. 

8.20 ... või noh, umbes nii jõuavad lapsed kooli. Siin kehtib reegel, et kett on nii tugev, kui selle nõrgim lüli. Ehk et kui osad on autos juba veidi peale kella kaheksat, aga viimane veel kohmerdab, siis ... kodust saavad ikka kõik hilja välja (ei hakka ennast hetkel stressama mõttega, et pühapäeval keeratakse kella ... )

8.50 olen tagasi kodus. Kui lapsed koolis/lasteaias, siis vajadusel saadan Pärnu-Jaagupis olevast laost välja Heli Kirjastuse pakid. Samuti olen hommikuti seal jalutamas käinud. Nii on mõnikord kella 10ks ilusti 10 000 sammu juba olemas. Seekord aga mitte. Hingamisharjutused teen ikka ära.

9.00 hommikusöök. Ikka Wildfit 90 stiilis. Seekordne menüü sisaldas kanaliha ja palju rohelist. 

9.15 ilusaks. No et mingi meik ja riided (vähemalt keha ülemisele osale ...). Arvuti töötuppa, zoomi link valmis teha. Enne külalise zoomi saabumist veel mõned hingamisharjutused.

10.00 intervjuu Maniakkide Tänavaga. Taas alustame Eesti Noortekirjanduse Ühingu FB lehel Noortekirjanduse Kevadega. See tähendab, et kord nädalas ilmuvad intervjuud erinevate noortekirjanikega. Maniakkide Tänav on varemgi noortele kirjutanud, kuid eelmise aasta lõpus ilmus tal Heli Kirjastuse kaudu noorteraamat "Viivuranna Online". See on raamat, mida minu poisid lugesid suure heameelega. Tegevus toimub arvutimängus (virtuaalreaalsuses?). Maniakkide Tänava intervjuu saab nähtavaks 7.aprillil. Seejärel igal nädalal juba uus intervjuu. Eelmise aasta intervjuud on näha siin: Noortekirjanduse Kevad 2021.  

10.40 intervjuu materjalid lähevad teele järgmisele enükale, kes video ilusaks teeb ja lisab kõik, mis vaja. 

11.00 ettevalmistused enda videoks. 

11.40 minu isikliku projekti "Kuidas Heli kogub 30000€?" video lindistamine ja üleslaadimine. 

12.00 noorteraamatu "Mälestusteta suvi" 2.osa toimetajapoolsete ettepanekute ülevaatamine. Jaaaa, mu raamat on nii kaugel, et toimetajal on tekst korras. Või noh - ülevaatamise käigus jõudsin 60.peatükini ja siis ... oli kõik. Avastasin, et ma olin viimase 5 peatüki kohta toimetajale saatnud hõiskava kirja, et nüüd on kõik ja ajeeeee, aga ... faili olin unistanud kaasa panna. Toimetajale tundus, et selline lõpp oli ka juba päris ok, kuigi mõned küsimused ikka jäid. No nii ma siis nüüd mõtlen, et kas äkki vaevan lugejaid viivalt oma viimase 5 peatükiga? Äkki see oli loomulik valik? Aga no, pole muret - viimased peatükid läksid ka ikkagi teele ja need lähevad raamatusse. 

14.00 isikliku projekti "Kuidas Heli kogub 30000€?" postituse kirjutamine. 

15.00 esimene ring Pärnu-Jaagupisse, et lapsed koju tuua. Tagasi koju jõudes on põdrad põllul. Nii äge tunne, et nad tagasi on. Põtrade nägemine on kuidagi nii imeline tunne. Nad on nii suured ja võimsad ja müstilised. Sel aastal on kohal kaks suurt põtra ning vasikat. 

15.40 tegevused meilboxiga. Jätkuvalt küsitakse, kas ukrainakeelset lasteraamatut "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" saab ikka juurde tellida. Jah, saab küll. Praegu on mingi osa esimesest tiraažist ka veel saadaval. Kui esimeste tellitud raamatute eest raha laekub, siis saan kohe ka järgmised tellida. Muuseas ka noorteraamatu "Mälestusteta suvi" 2.osa ISBN koodi tellimine Kirjastajaportaalist. 

17.30 üks laps tagasi Pärnu-Jaagupisse trompeti tundi. Lasteaialaps koju. Kahe sõidu vahel jõuan veidi raamatut lugeda. Sukeldusin taas "Lahkulööja" maailma. Seda siis Nelja vaatenurgast. Ehk et loen lühijuttudest koosnevat kogumikku "Four". Siiani meeldib väga. Kui "Näljamängude" maailma tagasi sukeldumine raamatuga "Laululindude ja madude ballaad" eriti sujuvalt ei kulgenud, siis seekord tunnen tõesti, et olen tagasi. Jah, see pole ikka see, mis esmakordne uue maailma avastamine, aga hetkel tahaks küll ikka teada, kuidas lugu edasi läheb.

18.30 viimane retk Pärnu-Jaagupisse. Saan Rohekünka Rendist remondist kätte ka telekapuldi, millele tüdrukud eelmisel päeval sujuvas koostöös piima peale kallasid, nii et pult keeldus töötamast. 

19.00 lastega õppimised, harjutamised ja muud õhtused tegevused. Vahepeal kuulan selle taustaks Moneysmartme eestvedaja Jekaterina Tint korraldatud rahatarkuse õhtut, kus on mitmendat õhtut erinevad esinejad. Väga mõnusad ja õpetlikud kohtumised.

20.00 ootamatu probleem EDRKst - "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" ukrainakeelne e-raamat on valmis, aga süsteemis pole ukraina keelt ning lisada ka ei saa. Mis keelsete raamatute alla see panna tuleks? 

21.30 unejutuks on meil lastega praegu "Ninja Timmy ja valge ahvi saladus". Vahet pole, et me sama sarja eelmist raamatut pole lugenud. Väga mõnus ja seiklusrohkem lugu. 

22.30 võiks nagu ise magama minna, aga ideid on nii palju, et lihtsalt ei saa neid raisku lasta. Teen endale uue tasumisallikate tabeli ehk et selle, millisest sissetulekust milliseid kulusid katan või kuhu raha kogun. Nagu oma sellenädalases väljakutse postituses rääkisin, siis pean tõsiselt mõtlema, kuidas oma koolitustega seonduvad materjalid paremini kättesaadavaks teha. Viimasel ajal on lihtsalt nii palju julgustamist tulnud, et oma teadmisi rohkem jagaksin. Järgmisel nädalal alustan Harjumuste muutmise väljakutset. Ise olen põnevil. Nüüdseks olen ammu selgeks saanud, et kui ma kellelegi midagi õpetan, siis ise õpin alati sellest veelgi rohkem. Samuti, et kui ma mõne oma idee ellu viin, siis saavad sellest tavaliselt alguse vägagi mitmed uued ideed.

00.00 algab teekond voodi poole ...

Loodetavasti vastas see postitus siis kõigile küsijatele, kes tahtsid ühte mu tavalist erilist päeva näha.

  

***

Foto autor Triin Künnapas 
Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 10a, 9a, 7a ja 3 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu matrjalid



teisipäev, 22. märts 2022

Millest ma täna Pärnu Tre Raadio eetris rääkisin?

 Eelmisel nädalal kirjutas Pärnu Tre Raadio saatejuht Regina Jaakson ning kutsus mind "Hommikuprogrammi" külla. Muidugi olin nõus. 

Algul tundus 1,5 tundi päris pikk aeg, aga tegelikult läks see nii kiiresti, et viimased sõnad said öeldud peaaegu joostes. Kogu tänast kohtumist saad kuulata siit: "Hommikuprogrammi" külaline Heli Künnapas

Rääkisime sellest, miks Regina mulle teed, ega kohvi ei saanud pakkuda. Täpsemalt siis Wildfit 90 programmist, milles ma praegu osalen. Selle programmi jooksul tegeleme muidugi toitumisega, aga veelgi olulisem on vanade mustrite muutmine. Näiteks see, et toit oli siiani minu jaoks nii autasustamise, lohutamise kui karistamise viis. Nüüd on need mustrid läbi käidud ja kui kõik pole veel ka muudetud, siis oma juhendaja Crystal Ra Laksmi-Dittoni juhendamisel olen vähemalt  õppinud neid mustreid mõistma. Juba 4.aprillil alustab Crystal Ra uue Wildfit 90 grupiga, nii et soovijatel on hea aeg temaga otsekohe ühendust võtta. 

Minu muusikaloo valik viis meid Terminaatoriga seotud teemadeni. Ehk et kuidas nad minu loomingut on mõjutanud ja millise Jaagup Kreemi ja Kristjan Kasearu loo järgi sai pealkirja mu järgmine raamat (see, mida ma ikka kirjutan, aga mis on sünnipäevakingitus nii mulle kui Terminaatorile). Praeguse plaani järgi ilmub aprillis. 

Minu jaoks ülimalt inspireeriva Kristjan Kasearu Romeo rolli täitmise mainisin ka muidugi ära. Samuti tuli jutuks see, miks mu 7-aastane Christian viimati Noorsooteatris käies vaheajal loožis muusikali "Romeo ja Julia" laule laulis.  Kristjan Kasearu rolli täitmisest suutsin rääkida nii kirglikult, et saatejuht Regina tunnistas, et tahaks nüüd ise ka "Romeo ja Julia" muusikali vaadata. Õnneks on see kõigi jaoks võimalik. 

Enda kogemusest selle muusikaliga rääkisin siin: muusikal "Romeo ja Julia" ehk kuidas Heli teleteatris käis.

Minu viimasest hämmastavast ratsutamise kogemusest rääkisime "Hommikuprogrammis" samuti. 

Järgmise raamatu "Mälestusteta suvi" 2.osa kohta rääkisin välja, et mul oli seekord 6-7 proovilugejat. See on mu 32.raamat, aga ikkagi on siiani hirm oma teost lugejate ette saata. Suurema osa proovilugejaist leidsin pärnaka Tiina Liinak poolt juhitud "Lugemise väljakutse" grupist Facebookis.  

Päris pikalt rääkisime ka rahast. Täpsemalt minu väljakutsest augustiks lisasissetulekute või põhisissetuleku suurendamise teel 30 000€ koguda. 

Ukrainakeelse lasteraamatu "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" ilmumisest ning igaühe abistamise võimalustest rääkisime samuti. 

Mul oli ülimalt positiivne hommikupoolik. Suur-suur tänu, Regina, et mind kutsusid. Iga sellise intervjuu käigus saavad enda jaoks ka mingid asjad alati selgemaks. Ilmselt on aegajalt vaja kõvasti rääkida asju, mis enda jaoks nii iseenesestmõistetavad on. 

Minu valitud laulu ja seda, millest täpsemalt rääkisime, saad kuulata siit: "Hommikuprogramm"

***



 
Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 7a ja 3 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu matrjalid



 

esmaspäev, 22. juuni 2020

Milleni on viinud see, et minusse ei usutud?

See, mida ma teen, pidavat võimas olema. Ehk et 5 last ja 20+ raamatut. Kust ma seda tean? Podcastist kuulasin.

Aprillikuu keskel küsis Crystal Ra Laksmi-Ditton, et kas tahaksin oma tegemistest rääkida podcastis. See oli aeg, mil eriolukorrast tingitud koduõpe oli viimsegi mõtlemisvõime ära söönud. Õigemini- tegelikult olime selleks ajaks juba loobunud üritamisest ja täitsime julmalt miinimumprogrammi, et ikka ülejäänud elamisega ka hakkama saada.

Nii ootasin ise ka, et millest ma üldse suudan rääkida podcastis, mis läheb üles muuseas ambitsioonika nimega lehele ,,Hakkame tegutsema!". See, et on palju kordi, kui minusse pole usutud, oli üks teema, mis jutuks tuli. Ütlen kohe ette ära, et mulle on see hoopis positiivselt mõjunud. Näidanud, et kui teised sind maha teevad, siis enamasti mitte sellepärast, mida sina oled teinud, vaid sellepärast, mis neis endis toimub.

Meie vestluse sisukord on selline:
01:55 Tutvumislugu Crystal Ra-ga
02:45 Külluse Seikluskoolitus Unistuste Ellu seikluse kogemus
02:58 Üllatus et rahast on okei rääkida ja raha küsida
03:18 Enda sügavam tundmaõppimine, suhete ja lastega suhtlemise inventuur
03:58 Heli kui ideede elluviija
04:55 Sisetunde kuulamise tähtsus
05:48 Ideed otsivad omale kodu 06:09 Lastele eeskujuks olemine
07:45 Lapse koomiksi loomine
08:17 Heegelnõela lugu
08:38 Laste ja ideede teema
09:18 Kuidas lapsi lugema inspireerida?
09:58 Lapsed sotsiaalmeedias
10:20 Kaamera ees esinemise kogemused
10:44 Kuidas lapsed saavad arvamuskriitikuna teisi inspireerida?
11:37 Kuidas kirjanikuks sünnitakse?
12:30 Takistuste ületamine
12:30 Kuidas sündis raamat “Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks”?
13:58 Ühe ukse sulgumine avab teise
15:54 Crystal Ra Lõuna-Aafrika kogemus
17:54 1000-eurose koeraostu lugu
18:22 Akordioni õppetunnid
20:51 Heli raamatute ühendavad teemad
21:38 Inimesed, inimsuhted ja inimolemuse uurimine
23:00 Maaelu tähtsus
24:00 Maal elava inimese ressursirikkus
25:20 Sinilille juhtum
25:42 Koduõppe kogemused viie lapsega
27:42 Logistika ülesanne
29:06 Kodu orkester
30:09 Laste huvide kultiveerimine
30:46 Töö tegemise õpetus lastele
32:00 Lastele turundusõppe tunnid
32:57 Küsi oma lastelt võtmeküsimus!
33:46 Laste tegelusvihiku loomine
34:36 Ajakasutuse trikid
37:54 Heli “lugedes rikkaks” väljakutse
39:39 Julgust rahast rääkida ja mõtelda
40:32 Mis asi on Holistiline Küllus?
41:53 Oma talendi kasutamise kohustus
42:00 Oma unistuste elu elamise valem
44:00 Põhiväärtuste ülevaatus
44:22 Romantiliste jutustuste väljakutse tulemused edetabelites
45:39 Tee suuga suur linn ja käega kirjuta raamatuid!
46:42 Avaliku väljakutse katsumus
47:20 Nipid sahtlisse kirjutajatele
50:00 Teistmoodi poliitika läbi kirjanikuks olemise
52:54 Mis salaroll on veel kirjanikel?
53:53 Kuidas luua õnnelikku riiki?
55:50 Üks võtmeküsimus endale!
57.40 Olla sillaehitaja
58:09 Mis juhtub kui sa põhjalikult endaga tegeled?
59:15 Miks on raamatud meie parimad mentorid?


Meie vestlust kõigil neil teemadel saad kuulata siin: Heli Künnapas- 5 lapse ema ja 20 raamatut kirjutanud naisterahvas! 

Kui arvad, et see vestlus on inspireeriv ning võiks kellelegi abiks olla, siis aitäh jagamise eest!  

Tänu Crystal Ra soovitusele teen nüüd juunikuu lõpuni iga päev Heli Kirjastuse FB lehel ühe live kohtumise, mille mõnda osa on ikka juba tuhandeid kordi vaadatud. Neil kohtumistel olen rääkinud näiteks sellest, et kas noorteraamatutes peaks rääkima seksist ning kuidas on elada koos kirjanikust emaga. Nagu podcastiski räägime, on laste kaamera ette surumine tulevikus neile vaid kasuks. Viimases videos on siis just lapsed need, kes kaasa räägivad.

Minu enda jaoks pani see podcast ning sellele järgnev paljugi liikuma. Sellepärast julgengi soovitada. 

Soovin kõigile targalt kasutatud jaaniaega! 

 
***
Foto autor Triin Künnapas
Mina olen Heli Künnapas (38), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja  poliitikust ema viiele lapsele (11a, 9a, 7a, peaaegu 6a ja peaaegu 2 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 21 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com