Pärast kolmandat last ei saa abielluda (pulmakorraldus #5)

Ühel pühapäeval koos Herlendiga istusime meid laulatava kirikuõpetaja Tiina Janno juures ja täitsime koos abiellumise avaldust. Avastasime, et riikliku poliitika järgi pärast kolmandat last enam abielluda ei saa. Et kui nii kaua pole abiellunud, siis edaspidi pole ettenähtud. Blanketi järgi vähemalt küll. Meie pere on järelikult määratud igavesse koosellu.

Kes mu naljast või irooniast aru ei saanud, siis lugu selline, et abiellumise blanketil on lihtsalt vaid 3 rida laste jaoks. Me siis mõtlesime Herlendiga, et ei tea, kas peaks mõnest loobuma või kellelegi teisele loovutama ja kui, siis kellest. Otsustasime lõpuks, et käitume hoopis vägivaldselt riikliku blanketi suhtes ja kirjutasime viimase lapse ridade alla. Selle normaalse lapse siis (pildil tõmbab Christian lauahunniku otsas ronides hammastega naelu puu sest välja):

Nagu aru saate, on meil järelikult abiellumise avaldus nüüd täidetud. Seda tuleb teha 30 päeva enne abiellumist. Järelikult on meil paika pandud vastus Kati poolt ajakirja Naised artiklis "Avameelse kirjaniku peig räägib suu puhtaks" õhku visatud küsimus, mis saab pärast abiellumist minu perekonnanimeks ja mis saab Herlendi omaks. Kogu Kati kirjutatud lugu saad lugeda siit: Herlend Heli-mees tädirandub ja naisemehistub

Peale selle on nüüd paigas ka pulmajärgsed varalised suhted. Rahast ju ikka peab rääkima (iroonia!). No meil saab siis olema nii, et abielueelne vara on igaühel enda oma, abielujärgne aga ühine. Tegelikult ma ei tea, et see korraldus meie elus väga midagi muudaks. Ühine kodu on meil ostetud laenuga ning kohe ostes sai kirja, et mõlemale meist kuulub 50 %. Eks ta on pigem selline võrdsustunnet tekitav number, mis tuletab meelde, et mõlemal poolel on võrdselt kohustused. Õigused on teisejärgulised ning alustuseks tuleb ikka oma kohustusi täita.

Rahakotid on meil ka suht ühised olnud peaaegu kogu kooselamise aja. Minu arvates on see lastega peres normaalne. Eriti kuna kooselu jooksul on meil korduvalt vahetunud see, kumb rohkem teenib. Perekonna kulutused on aga ikka samad. Muid suuremaid asju me väga pole ostnudki. Suurimad kuluartiklid on kütus ja toit. Neid jagame ka õiglaselt- igaüks saab enda osa ning hiljem tagastama ei pea. Autod on meil ka alati igaühel enda omad olnud, kuid samas kasutame vastavalt vajadusele. Ütleme nii, et raha teemast olulisem on praegustel aastatel lastekasvatus, sest praegu on aastad, kus lapsed vajavad rohkem meid, varsti aga rohkem meie raha (ehk varalisi võimalusi, mida suudame neile pakkuda).

Viimane pulmakorralduse postitus "Pulmadest juhe täitsa koos" tõi palju tagasisidet nii blogisse, meilile, facebooki kui telefonis. See tähendab, et nüüd on olemas fotograaf, valmivad kutsed ja ametimärgid. Mitmeid soovitusi on õhtujuhi ja bändi kohta.

Viimased kaks teemat on aga need, millel siiski pole otsust teinud. Õhtujuhtidest ootan veel mitme vastust, kuid kohtunud pole veel ühegagi ning keegi pole südant kiiremini põksuma pannud. Bändide kohta sain mitu head soovitust, aga need on kahjuks kinni. Need olid sellised rahvalikumad. Samas on ootel vähemalt üks, kes teeb nii süldimat kui rahvalikumat muusikat. Kui kellelgi on veel häid mõtteid, siis see on ka veel avatud teema.

Liisiga mõtlesime jah nädala jooksul välja, millised kutsed tulevad. Ma pole mingi kunstiinimene, kuid üks mõte oli mul ette jäänud. Selline lihtne ja elegantne. Liis väga lihtsaga ei leppinud ja nüüd tulevad meil ikkagi keerulisemad ja väga ilusad kutsed. Eks varsti näete. Enamus külalistest said juba facebooki vahendusel teada, et on meie tähtsale päevale oodatud, seega võib juhtuda, et mõni saab oma kutse alles pulmas kätte.

Ametimärkide suhtes leidsin ka vahva variandi, mida Liis teostada aitab. Herlendiga peame nüüd külalised üle vaatama ja mõtlema, milliseid ametikohti meil vaja on. Minu, kui endise personalijuhi jaoks peaks see lihtne ülesanne olema.

Otsustatud sai ka, et pulma lilleks saab valge liilia ja värviks purpurpunane. Ei, Herlendile ei tule purpurpunast särki, aga pruutneitsidele ühesuguseid kleite, aga kusagil ikka neid värve kasutada saame.

Suurim otsustamise koht on praegu telk. Erinevate pakkujatega suheldes oleme aru saanud, et meie külaliste arvu jaoks on vaja telki suurusega 10*25 meetrit. Sellise telgi ööpäeva rent on keskmiselt 1500€. Mina olen jätkuvalt kindel, et Herlend (äkki koos sõpradega???) suudaks sellise ehitise ise hulga odavamalt püsti panna. Herlend arvab, et see on palju tööd. Mina usun, et 1500€ teenimiseks peab ka palju tööd tegema. Herlend usub seda. Aga ehitada ikka ei viitsi.

Mul on algusest saati kindel olnud, et ma ei viitsi teha tohutuid ühekordseid asju. Ma ei näe, et peaks kogu elu peapeale pöörame ühepäevaste pulmade pärast. Oleks siis, et külalised jäävad kolmeks nädalaks (no mõne puhul muidugi pole see ka välistatud... kusjuures pulmade puhul on minu jaoks üks oluline osa sellel, et saaks järgmisel hommikul koos ellujäänutega kohvi juua ja muljetada. Ma pole seda kunagi teha saanud!!!)

Sama teema on WCdega- ma usun, et tuleks ehitada paar väli-WC-d. Herlend on sellega täitsa nõus. See plaan on aga koha taga- me pole suutnud otsustada, kuhu. No ja järgmiseks on Herlendi asi otsustada, kas saame sellega koos hakkama või tuleb lisatööjõudu otsida. Ausalt- minu jaoks on abikäte palumine alati hästi suur eneseületamine, sest ma tean, et igaüks peab oma eluga ise hakkama saama. No ja pulm on täitsa meie eraeluline üritus, nii et ma saan aru suhtumisest, et "ise te seda tahtsite, nüüd saage ka hakkama!" Seda enam on nii armas, et nii mitmed inimesed on ennast appi pakkunud. Näiteks ütles armas Diana juba novembrikuus, et tema teeb meile pulmalehe. Ja teebki! Annely aga lubas Kihnu saia tuua. Oi, kui te teaks, kui hea see on!

Nii telgi kui WCde plaan ühilduvad tegelikult ühe mu tulevikumõttega. Nimelt lastelaagrite korraldamine. Olen aastaid juhtinud Uulus toimuvat kristlikku lastelaagrit ning osalenud ka teistes laagrites. Nii tean, et laagrisuvi on laste jaoks asendamatu. Koos meie Riigikogu liikmetega märtsis Paikuse politseikoolis käies kuulsime politseinike kinnitust, et lapsed jõuavad kuritegevuse juurde igavusest, kuna neil pole midagi paremat teha. Seega tahan tulevikus ka meie kodus väiksemaid laagreid korraldama hakata. Pulmadeks territooriumit ette valmistades on hea kohe ka sellele mõelda.

Eee.... peaaegu 4 nädalat veel...

Ja 5 nädala pärast on praegused mured kõik unustatud ja tunduvad mõttetud!

Pulmadest kirjutan veel siin:

Pulmadest juhe täitsa koos

Pulmi pole korraldanud ehk tavapärane elu

Pulmakorralduse muru- ja mudamängud

Mis on pulmas tähtis?

Pulmakellad helisevad