Pulmakellad helisevad

Armsad sõbrad,

eile täitus meil Herlendiga 8 aastat koosolemist. Kooselamist on muidugi veel kauem, sest teatavasti kolis Herlend mu korterisse sisse enne koosolemise algust. Kõik need aastad ühiselu ilu, võlu ja valu on läbitud ja rohkemgi veel loodetavasti ees ootamas. Vähemalt ilu ja võlu.

Nii saigi paar kuud tagasi tehtud lõplik otsus, et pulmakellad helisevad 16.07.16.

Jah, oleme ennegi mitmeid kuupäevi paika pannud ja käsigi on palutud juba aastaid tagasi. Me ei tahtnud aga abielluda nii, et mina oleks rase või et mul oleks rinnabeebi kaenlas. Siis juba mõtlesime, et lapsed võiks olla piisavalt suured, et kogu üritusest maksimaalselt osa saada. Ja siis hakkasime ilusaid kuupäevi ootama. Üks kindlaim valik oli selle aasta 15.august (15.08.15). Külaliste nimekirjad ja muu taoline oli ka juba valmis... aga läks teisiti. Sellegi poolest ei läinud 15.august kuidagi märkamatult mööda ja tegi meie ilusa-elusa elu omal moel veelgi ilusamaks.

Pole saladus, et pulmade korraldamine pole mulle võõras teema, sest korra olen neid juba teinud. Siis nägin välja selline:

Tookord läks nii, et 1 aasta ja 1 kuu pärast sai selgeks, et pärast abiellumist selgunud asjaolud tegid selle liidu jätkumise võimatuks.

Päris sellisesse vormi ma ilmselt nendeks pulmadeks ei jõua, kui eelmistel, aga muudatused tulevad selgi teemal. Praegu lõpetan läbirääkimisi ühe spordiklubiga ning varsti saan loodetavasti teilegi sellest rohkem kirjutada.

Herlendiga tean, et ma saaks ilma temata elada, saaks enamuse asjadega hakkama. Aga ma ei taha! Ja see ongi minu jaoks armastuses oluline- kui ollakse inimesega koos sellepärast, et tahetakse, mitte sest see on hädavajalik ja muud võimalust pole. Vabatahtlik valik. Enda vastutus.

Ma loodan, et olete meie uudise üle õnnelikud ja ei järgne solvumist, et kes kõik oleks pidanud enne teisi teadma. Nüüd kõik teate ja nüüd on aeg rõõmustamiseks! Suur-suur tänu aga Veronikale ja Katile, kes meie uudist on pidanud mitu kuud saladuses hoidma. Saladuste sunniviisiline jagamine mulle tegelikult ei meeldi, sest see seab teisele inimesele kohustuse teise saladust varjata ja oma väljaütlemisi jälgida. See ei ole aga aus. Nii et vabandused kaaskannatajate ees... aga teate ju, et see oli vajalik.

Kati osa oli selline, et tegelikult läks kogu see pulmade teema ühte tulevasse artiklisse, mille kaudu tahtsime teid pulmadest teavitada. Kuna selle ilmumine aga viibib, siis seetõttu täna selline postitus.

Ega meil tegelikult midagi veel väga organiseeritud ei ole. Välja on selgitatud mitu varianti toimumiskohtadest jms mis EI toimi! Aga no mittesobivate variantide välistamine on ju samuti tegevus.

Kohaga on meil see mure, et kindlasti tahame, et lapsed saaks osaleda ning et oleks ööbimisvõimalusi, kuna osad külalised tulevad ka välismaalt või teisest Eestimaa otsast. Laste tõttu peab seal olema mingit tegevust ka lastele ning see peab olema piisavalt lähedal, et soovi korral saaks lapsed koju magama tuua. Nii et palju tingimusi.

Külaliste nimekirja tuumikut oli väga lihtne koostada, sest laste sünnipäevad, ristimised jms kodused tähtpäevad on möödunud samas u 50 inimesega lähedasemate sugulaste-sõprade ringis. Nii tuli pulmanimekirja koostamiseks lihtsalt mõni laste sünnipäeva külaliste nimekiri ette võtta.

Sellised uudised siis täna meie praeguseks 6-liikmeliseks kasvanud pere poolt. Nüüd saan edaspidigi lõpuks avalikult ka pulmateemalisi postitusi teha. Asjade käiguga hoian teid kursis järgmiste postituste kaudu!

Ootusärevus on suur ja lõpuks saab ammune unistus teoks!

p.s. Herlendi sõpradele, kellele veel pole öelnud- poissmeeste õhtu olgu umbes NÄDAL enne pidu (aga alles peale Uulu laagrit... või tükk aega ENNE Uulu laagrit... no igatahes mitte viimasel õhtul!) Kõik alkohaisused jäetakse kiriku ukse taha... ja kui selleks on peigmees, siis... ikka jäetakse!)