Minu ilus elu Maal

7.04.2022 Miks tahab maakas linnas elada? Linna- ja maaelu plussid lasterikka pere jaoks

10.04.2022 Heli müüb asju - mida saad praegu Heli käest osta?

15.04.2022 Helinvest: alustava investori märkmed

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 7a ja 3 a).

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud.

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu matrjalid.

reede, 15. aprill 2022

Helinvest: alustava investori märkmed (aprill 2022)

No nagu ma poleks ennast finatsteemadel piisavalt avalikkuse ees laiali kiskunud, siis sai täna selgeks veel üks teema, milles tahan ennast ise avalikult distsiplineerida- investeerimine! VK #30000 raames räägin, kuidas teenin 30 000€, siinsete postituste kaudu hakkan jagama mõtteid ja käike investeerimise teemal.

Viimatel nädalatel on mu tutvusringkonda kiiresti lisandunud palju naisi, kes samuti aktiivselt finantsteemadega tegelevad ning üha rohkem seda teha tahaks. Mitmelgi neist on kogemusi juba palju-palju. Samas avastasin aga, et isegi investeerimise teemal on tänaseks päris palju neid, keda mina julgustada ning suunata oskan. See oligi üks põhjus, miks tekkis teadmine, et võiksin ka sel teemal blogida.

Üheks motivaatoriks on ka viimasel ajal loetud investeerimisalased raamatud, milles tundub, et investorid mäletavad täpselt, mis liigutusi kusagil tegid ja kuidas see läks. Ausalt, mul puudub selline mälu. Sellepärast ma kirjutangi, sest blogist on endal ka pärast hea vaadata, mis ja millal tehtud sai.

Erinevaid rahateemalisi blogisid lugedes olen juba ette enda jaoks selgeks saanud, et konkreetseid numbreid ma siin ilmselt avaldama ei hakka, sest ... no jätkuvalt on ikkagi raha teemal rääkimine asi, mis võib ... lihtsalt soovimatut negatiivsust kaasa tuua. Selleks olen valmis. Aga nagu eelpool ütlesin- olen juba praeguseks saanud korduva kogemuse, kuidas minu teadmistest on kasu, seega kirjutades mõtlen neile inimestele, kes tänu minu kogetule ehk enda elus ka mõne positiivse otsuse suudavad teha.

Investorina olen hetkel kindlasti see inimene, kes jätkuvalt mõtleb: "Oleks ma varem seda kõike teadnud, kuidas see raha oleks kasvada jõudnud ..."

Nüüdseks oskan ennast kohe lohutada mõttega, et: "Nüüdseks olen alustanud! Paljud pole jätkuvalt sedagi. Mul on pensionieani aastakümneid veel aega!"

Minu investeerimisteekond algas kohast, kus olin eraettevõtja, 5 lapse ema, eraelulistes suurtes ümberkorraldustes, mis igakuiseid püsikulusid tuntavalt suurendasid. Mitte just kõige parem stardipositsioon.

Positiivselt poolelt olin aastaid oma rahateemaliste teadmiste suurendamisega tegelenud. Teooria poolelt on jätkumas isiklik väljakutse "Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan". Samuti olen praeguseks nii enda kui minuga suhelnud inimeste kogemuste ja mõtete põhjal kokku pannud raamatu ja töövihiku "30 sammu laenuvaba eluni".

Praktikas arvasin jätkuvalt, et investeerimine on miski, millega tegelevad minust targemad, rikkamad ... mehemad... Investeerimine piirnes minu jaoks oma firmasse investeerimisega (mida ma tol ajal küll investeeringuna sõnastada ei osanud, vaid uskusin, et investeerimine on vaid aktsiad ning kinnisvara).

Samal ajal tundus, et investeerimisest võiks rääkida alles siis, kui su portfell on 5- või 6-kohaline. Viimastel nädalatel olengi aga mõistnud, et kui minusugused oma algustest rääkida ei julge, siis kuidas ilma alustamata nende suuremate numbriteni jõuda? Äkki mõne teise algaja jaoks on sarnase algaja mõtted mõistetavamad kui aastakümneid investeerinud professionaali omad.

Kuidas minust sai investor?

Eelmisel aastal lugesin laste magamajäämist oodates Taavi Pertmani "Alustava investori käsiraamatut". Esimeste lehekülgede lugemise järel sai minust investor, sest sain teada, et ka 3.sammas on investeering ning koheselt avasingi selle endale autori poolt soovitatud Tulevas.

Tegelikult sain selle sama raamatu mõjul aru, et olen investor juba varasemast, sest mõistsin, et ettevõtlusse panustamine on samuti investeerimine. Kokkuvõttes püüad ju ettevõtlusega lahendada teiste inimeste probleeme, nii et see lõpuks ka sulle endale kasu tooks, et saaks tegevust jätkata ja edaspidigi panustada.

Samal päeval avasin investeerimiskonto ühisrahastusportaalis Omaraha ning kandsin sellele 20€. Seal saab laenudesse investeerida 10€ kaupa, nii et paari päeva jooksul õnnestus see summa kahte laenu ära jagada. "Õnnestus jagada" ei ole selles mõttes, nagu tegu oleks väga suure summaga, vaid lihtsalt mõnikord polegi seal eriti laenusoove, kuhu saaks raha investeerida.

Mõned päevad pärast Pertmani raamatu lugemist ehk 23.08.2021 avasin Swedbank´is uue pangakonto, vormistasin selle investeerimiskontoks ning ostsin 7.45€ eest Tallinki aktsiaid. Nii- see on siis nüüd ajaloo jaoks jäädvustatud.

Septembrikuu jooksul lisasin investeerimiskontole 11€ ning jätkasin vaikselt.

Hakkasin vaikselt mõne aktsia kaupa ostma.

Üheks esimeste ostude seas sai ELMO Rent aktsia. Ostsin seda küll vaid ühe aktsia, aga see on üks kahest, mis on seejärel suht järjepidevalt punane olnud.

1.01.2022 varahommikul kui lastega ilutulestikku vaatamast tagasi jõudsime ja paljud inimesed üle Eestimaa pidutsesid, avasin mina endale konto Estateguru lehel. Äkitselt lihtsalt tuli tunne, et nüüd on aeg ja tahan seda ka proovida. Nii sai minustki seal kinnisvarainvestor. Jaa, see kõlab 50-eurose panuse kohta väga uhkelt, aga samas ... kusagilt peab ju alustama.

Milline oli minu esimene investeerimistulu?

Täpselt 3 kuud pärast investeerimiskonto avamist oli suuuuur pidupäev - minu kontole laekusid 23.11.2021 esimesed dividendid! Ma ei osanud neid oodata, sest ei pidanud ennast veel selliseks investoriks, kes võiks sellest tulu saada. Minu esimeseks dividendide maksjaks oli Ekspress Grupp, kellelt sain dividende 0.40€.

Sellest sain muidugi indu juurde ning Ekspress Grupi osakaal minu portfellis kasvas. Nemad on minu ühed lemmikud kindlasti ka emotsionaalsel põhjusel, kuna kirjastajana tegutsen nendega osaliselt samas valdkonnas. Investeerimise üheks reegliks ongi ju, et vali valdkondi, millest midagi ka taipad. Kuigi, ega see ei tähenda, et taipamine sellest valdkonnast kõige kasulikuma aktsia teeks, aga ... no praegu ma nendega igatahes jätkan.

Minu järgmine rõõmuhetk saabus selle kuu algul, kui kontole laekus 1.26€ Tallinna Kaubamaja dividende. Summa võrreldes esimeste dividendidega oli juba kordades suurem (no eks ole!!!) ja nüüdseks oli see juba kordus. Ehk et aktsiate eest dividendide saamine juhtus minuga mitmendat korda. See polnud enam üks juhuslik asi.

Nüüdseks olen juba oma mõtlemisega jõudnud nii kaugele, et kui investeerimisega jätkan, siis dividendidest saabki elu loomulik osa. Aga ... siiani on see olnud pigem mõnus ootamatus.

Kuidas dividendid mind nüüd enam üllatada ei saa?

Tänaseks päevaks on tegelikult nii, et dividendid mind enam üllatada ei saa. Olen nimelt selgeks saanud, et on olemas selline lehekülg, nagu Nasdaq Baltic, kus on tegelikult olemas info sellest, kes ja millal dividende maksma hakkab. No ja kogu muu vajalik info muidugi ka. See on siis see leht, kus ma nüüd aegajalt oma aega veedan.

Millised aktsiad hetkel mu portfellis on?

Augustist praeguseni olen oma portfelli korjanud 9 erineva ettevõtte aktsiat. Hetkel on kõige suurema summa eest ostetud Coop Panga, Ekspress Grupi ning Enefit Greeni aktsiaid. Eestimaiste investeerimisraamatute põhjal on jäänud mulje, et kõik ostavad kokku LHV-d. Nii oli Roosaare "Aktsiatega rikkaks saamise õpikust" hea lugeda Rahakrati intervjuud, kus ta kinnitas, et ostab ka pigem Coopi, sest teised seda praegu väga ei tee.

Koguseliselt on mul hetkel kõige rohkem Tallinki aktsiaid, mis on teistest lihtsalt odavam olnud. Seega on raha "sabadest" hea seda mõne kaupa juurde nokkida.

Üks aktsia on mul Elmo Renti ning Baltikat. Need on mõlemad sellised, mis on järjepidevalt punased olnud, nii et ilmselgelt ma neid juurde ei osta. Nüüd, kui ettevõtte andmete kohta veidi rohkem uurida oskan tean, et targemad investorid neid ilmselt ostnud polekski. Baltika ostsin ilmselt sellepärast, et kontole kantud summast jäi mingil hetkel üle nii palju, et selle eest ühtegi kallimat aktsiat osta ei saanud. Nii ma selle siis võtsin.

Mille järgi ma aktsiaid valin?

Täna loetud "Aktsiatega rikkaks saamise õpikust" sain enda sõnavarasse mõiste "rämpsaktsiad". Selle koha olen siis ka läbi käinud. Need on siis odavad aktsiad, mida saad endale rohkem osta, aga ... mis on odavad põhjusega.

Eks minu ... hmm ... läbimõeldud (?) strateegia oli algul see, et ostan aktsiaid, mis on punased ja mida saan endale lubada. Kuna mu sissetulekud laekuvad erinevate summade kaupa läbi kuu, siis tegin nii, et ühelt kontolt kandsin investeerimiskontole nö jäägid. Ehk et kui näiteks pangakontol oli ümmargusest summast mõni euro üle, siis kandsin selle investeerimiskontole. Või vaatasin, et milline aktsia on punases ja siis kandsin selle raha kontole. Ikka mõne aktsia kaupa.

Samuti on nüüd otsustanud mingite sissetulekute osas, et neist saadud tulu läheb aktsiatesse. Näiteks Moborg lehel küsitluste täitmine. Sel nädalal avastasin, et aja jooksul olen sinna kokku saanud üle 10€, mille siis investeerimiskontole kandsin. Selle eest sain juurde ühe Tallinna Kaubamaja aktsia.

Nii et minu läbimõeldud strateegia oli summade ülejäägid ja punased hinnad ning väikesed ostud.

Millised raamatud mind investeerimiseni juhtisid?

Ilmselt aitasid investeerimiseni jõuda kõik väljakutse "Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan" raames loetud raamatud. Kindlasti ka aeg, mis mul on olnud, et loetut järjest "seedida" ning samm sammu haaval praktiseerida.

Konkreetsemalt investeerimise alal mõjutasid aga mind kõige rohkem eelnimetatud Taavi Pertmani "Alustava investori käsiraamat", mis julgustas seda esimest sammu tegema. Alles hiljuti jõudis minuni Kristi Saare "Kuidas alustada investeerimisega" ning täna lõpetasin Jaak Roosaare "Aktsiatega rikkaks saamise õpiku". Täpselt sellises järjekorras ma neid kolme lugeda soovitaksingi. Just nende viimase kahe raamatu tõttu julgengi oma teekonnast nüüd rääkida. No ja loomulikult MTÜ Naisinvestorite Klubi ning seal loetud postitused ja kohatud inimesed oma mõtete ja kogemustega.

Investeerimise ja muidu rahatarkuse teemal on kirjutatud palju raamatuid, kuid nende kolme tugevus on kodumaisus. Lugedes saan seda infot kohe praktiseerida ning loetu on mõistetav ning kohaldatav.

Mida olen oma senisel investeerimise teekonnal õppinud?

Oo, see küsimus kõlab nii suurejooneliselt. Aga no rääkides teiste naistega, kellest mitmedki on minuga võrreldes alustamiseks soodsamas seisus, kuid esimesi samme teha pole julgenud, tundub, et tuleb see küsimus ka ära vastata.

Kõige tähtsam õppetund on alustamine! Jah, olen nende seas, kes mõtlevad, et kui ma 20 aastat tagasi oleks alustanud ... kui ma enne laste sündi oleks alustanud ... kui ma Ameerikas elades oleks alustanud ... kui ma personalijuhina töötades oleks alustanud ... aga samas olen ma hetkel 40-aastane ja seega ei alusta 60selt ... ei pea samal ajal 5 lapse kõrgkooliõpingute eest maksma ja pole töötu vms. Hinnang olukorra keerukusele oleneb alati sellest, millega seda võrdled.

Alustada tasub väikselt ja vaikselt. Praeguse sõja algul nägin mina ära selle koha, kus mu portfellis olid kõik read punased. Me räägime jätkuvalt kolmekohalisest numbrist, aga võttis ikka seest kõhedaks küll. Kui mu esimene investeering oleks olnud mitukümmend tuhat eurot pärandust või muul moel ühekordselt saadud raha, siis oleks kogemus ilmselt hoopis teine olnud. Saan aru, et investeerimises toimub muskli treenimine, nagu ka kõigi muude uute teemadega, seega tasub alustada raskustega, mida suudad taluda.

Millised on mu järgmised väljakutsed investorina?

Jah, ma harjutan selles postituses, kuidas enda kohta investor öelda. Sõnavara, eneseväärtustamise ja uskumuse küsimus.

Järgmised väljakutsed on aga investeerimiseks uute summade teenimine. Olen aru saanud, et alustades on oluline järjepidevalt uut raha sisse panna, sest see on see, kuidas portfell algul esimestel aastatel kasvab.

Olen enda jaoks selgeks mõelnud, et Balti börsist piisab mulle praegu küll. Hetkel tundub, et see on ka rahaliselt kõige mõistlikum. Eelmisel nädalal lugesin järjest nii mitut investeerimisalast raamatut, et ühel öösel nägin isegi unes, et tegin edale IB konto, mida mul tegelikult hetkel plaanis teha ei ole. Ei saanudki aru, kas see tähendas, et mul oli vaja rohkem või hoopis vähem selleteemalisi raamatuid lugeda.

Millal jälle investeerimisest kirjutan?

Praegune mõte on, et umbes kord kuus rääkida, mida olen teinud ja miks. Siiani pole aga ükski mu kindla graafikuga postituste lubamine töötanud, seega ... ilmselt kirjutan investeerimise teemal siis, kui mul midagi öelda on.

Nii et alustan selle teekonna jagamist teades, et ilmselt on mõnelgi soov ja tahtmine selgeks teha, et mul pole õigust ja oskust investeerimisest rääkida. Kindlasti kuulen lauset, et: "Ise pole finantsvaba - kuidas sa investeerimisest räägid!" Need kohad on kõik läbi käidud. Tehtud, kuuldud, nähtud!

Otse öeldes on sellise piiramise nimi majanduslik vägivald. Teadmine, et minuga võib nii juhtuda, annab aga julgust juurde, sest äkki on kusagil veel mõni alustav naine, kellele öeldakse, et ta ei või investeerimisest rääkida ja sellega tegeleda.

Kui suudan oma teekonna jagamisega vähemalt ühe naise samuti investeerimise juurde julgustada, olen rahul. Kui keegi jõuab investeerimiseni enne 39-eluaastat, nagu mina seda tegin, siis olen rahul (hmm, tegelikult valetan, sest ilmselt võiksin tegelikult oma investeerimisteekonna aluseks lugeda 1.korteri ostmist, aga ... 39-aastaselt õppisin enda kohta investor ütlema ning mõistsin, et miks ma ennast nii kutsuda võin. Seega teadliku teekonna alguseks on ikka aeg, mil mõistsin, mida teen!).

Mis on Helinvest pealkirjas?

Unista suurelt: Helinvest oleks ilmselt selle minu firma nimi, mis tegeleks investeerimisega ... kui ma kunagi ettevõtte kaudu investeerima hakkaks.

Äkki ... millalgi.

Nüüd aega aeg teenima minna, sest juba esmaspäeval saab osta aktsiaid, mille jaoks on mul nüüd selgem plaan, mille "Aktsitatega rikkaks saamise õpikut" lugedes paberile panin.

Samal teemal:

19.01.2022 #1 Kuidas Heli kogub 30 000€, et 5 lapsega Tallinnasse kolida?

7.04.2022 Miks tahab maakas linnas elada? Linna- ja maaelu plussid lasterikka pere jaoks

10.04.2022 Heli müüb asju - mida saad praegu Heli käest osta?

19.01.2022 #1 Kuidas Heli kogub 30 000€, et 5 lapsega Tallinnasse kolida?

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 7a ja 3 a).

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud.

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.

kolmapäev, 13. aprill 2022

Kuidas Myfinancier mu rahakotist kõik tšekid ära kaotas?

Jätkuvalt räägime rahast.

Rahaasjade korrastamisel on üks esimene teema, et tuleb aru saada, kuhu su raha läheb. Kõige lihtsam viis selleks on mingi aeg tšekke koguda. Õigemini - mitte lihtsalt koguda, vaid need ka tabelisse kanda ning kulugruppideks jagada.

Mina olen seda meetodit kasutanud just rahakriitilisematel aegadel. Viimase veidi rohkem kui poole aasta jooksul olen oma elukorralduse täieliku muutuse tõttu pidanud ka rahaasjad täitsa uuele süsteemile üle viima. See tähendab, et on olnud rahakriitiline aeg- ehk periood, kus asjad muutuvad, vana laguneb ning tuleb luua uus süsteem.

Järelikult alustasin taas ka tšekimajandust, et mõista, millised on minu uue elukorralduse kulud. Tulude mõttes on lihtsam, kuna need laekuvad enamasti pangakontole ning seal väga segadust pole.

Reaalsus oli aga see, et kuna ka kõigil teistel teemadel on kriitiline aeg olnud, siis tšekkide tabelisse kandmine lükkus muudkui edasi. Nii oli mul hunnik tšekke ja ... tühi tabel. Aga kindel teadmine, et ühel päeval ma laon oma tšekid tabelisse ... millalgi ...

Siis aga tutvustas Myfinancieri asutaja ja looja Kadri Mäsak mulle elupäästvat süsteem, mis aitas rahaasjad kiiremini korda saada. Lihtsustatult öeldes on Myfinancier su digitaalne rahakott ning eelarvetabel.

Nagu öeldud, olen oma rahasjadel ikka pikalt silma peal hoidnud, kuid püüdsin seda veelgi täpsemaks viia. See aga tähendas, et tekitasin endale lihtsalt stressi, sest tabelisse kandmata tšekkide hunnik lihtsalt kasvas.

Myfinancier tegi mu kõige rõõmsamaks sellega, et sain selle lehe siduda oma erinevate pangakontodega. See tähendab, et pangakaardiga makstes, ülekandeid tehes või summasid vastu võttes liiguvad kõik need kanded otse programmi. Mina pean vaid ühe lehekülje lahti tegema ja näen, mis mu rahadega on toimunud.

Ridade kaupa saan täpsemalt sildi külge panna, et mis kulu või tulu mingi kanne on. Samuti saab luua reegleid, et programm juba tunneks ära, millise rea alla miski lisada.

Myfinancieri kasutama hakates oli minu esimene mure, et kas tšekkide järgi saan erinevad kanded ka osadeks teha ning kirja panna, et milline osa toidupoe arvest läks toidule, milline lemmikloomadele ning mis majapidamistarvetele. Kadri Mäsak ütles, et tema enam nii täpseks ei lähekski, sest see kulutab aega ja tšekkide lahtikirjutamisele kulunud ajaga saaks midagi paremat teha. Ma olin kindel, et ikka tahan seda tööd teha. Jah, programmis saab sedasi read lahti kirjutada. Ei, ma ei tee seda enam. Kadril oli õigus- kui suur pilt on nii hästi olemas, siis ei ole enam tõesti vahet, milline osa täpsemalt majapidamisele läks ja mis lemmikloomadele jne. Ühes kohas koos on andmetest ikkagi parem ülevaade kui varem.

Minu lemmikkoht selles programmis on netoväärtus. Jah, ma tean ja olen alati pidanud tabeleid selle kohta, et millised on minu varad ja kohustused. Myfinancieri programmis aga on jällegi kõik ühes kohas niiviisi koos, et saab täpselt näha, kui palju ma päriselt väärt olen ning selle kohta ka graafiku luua.

Mõne liigutusega saab programmi lisada päris mitme aasta info, nii et hea on pikema aja jooksul liikumisi ja muutusi näha.

Paketti saab lisada ka mitu kasutajat, mis tähendab, et pere kõigil liikmetel on ühest kohast ülevaade rahaasjadest olemas.

Mugavalt saab luua ka eelarve, kuhu kirja panna, millise kulurea jaoks kui palju võib kuu jooksul raha kasutada.

Minu jaoks oli oluline ka turvalisuse küsimus ja tänaseks olen saanud kinnituse, et minu rahaasjad ning info on selles programmis kaitstud ning turvatud.

Myfinancieri eestvedaja Kadri Mäsak teeb juba 21.aprillil ka tasuta webinari, nii et kui kohe veel prgorammi kallale ei julge või taha minna, siis tule niisama rahatarkust kuulama. Webinarile saad registreeruda siin: Mis on rahatarkus ja kuidas sina saad jõuda finantsvabaduseni?

Kui sulle tundub, et My Financier võiks olla programm, mida tahad proovida, siis on mul hea uudis: minu lehe jälgijana saad soodustust! Sooduskoodiga HELIK2P3 saad aastaks põhi- või kuldpaketi 15% soodsamalt. Hinnakirja ning täpsema info leiad siit: Myfinancier.

Programmi kasutajate jaoks on olemas ka kinnine FB grupp, mis tähendab, et kiired küsimused või muidu rahateemalised arutelud saavad üheskoos mõnusalt vastused.

Kuna ma siiani olen sellest programmist väga vaimustunud, siis ilmselt kuulete mõne aja pärast sellest veel. Liitumisest saad igal ajal loobuda, nii et ma soojalt soovitan proovida, kas saad Myfinancieri abil oma rahaasjadest parema ülevaate.

Minu puhul aga ongi nüüd nii, et tšekke ma enam ei korja ning kohalikud poemüüjad, kes on harjunud, et ma alati tšekki tahan, on nüüd veidi segaduses.

Samal teemal:

7.04.2022 Miks tahab maakas linnas elada? Linna- ja maaelu plussid lasterikka pere jaoks

10.04.2022 Heli müüb asju - mida saad praegu Heli käest osta?

19.01.2022 #1 Kuidas Heli kogub 30 000€, et 5 lapsega Tallinnasse kolida?

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 7a ja 3 a).

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud.

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.

esmaspäev, 11. aprill 2022

Isiklik väljakutse #6 - kuidas Heli teenib 30 000€ : mis mu väärtus on?

Jätkub isiklik väljakutse, mille eesmärk on lisateenistuse ning põhisissetuleku suurendamise kaudu TEENIDA sügiseks 30 000€. Linnaeluks. Selleks, mis linnas nii head on, kirjutasin postituses: Miks tahab maakas linnas elada? Linna - ja maaelu plussid lasterikka pere jaoks.

Täna pole otseselt juttu konkreetsetest sammudest, vaid sellest, mis mõjutab otseselt seda, kui palju oleme võimelised raha teenima. Ehk minu väärtus! Seda siis esiteks selles mõttes, et mida ma rahaliselt väärt olen ja teiseks, et kuidas ma ise tunnen, et milline mu väärtus on.

Miks minu jaoks see küsimus üldse kerkis?

1) olen nüüd kasutanud programmi MyFinancier (kirjutan sellest varsti pikemalt). See on hea programm, mille kaudu ühest kohast korraga näha, mis kõigil mu pangakontodel toimub (ühes kohas korraga). Samuti saab sinna lisada info kõigi oma varade ja kohustuste kohta. Kõige väärtuslikum info minu jaoks oli leht: NETOVÄÄRTUS. Just sealt nägingi ilusti must-valgelt, et mis minu netoväärtus hetkel on (p.s. kui tahaksid ka seda programmi katsetada, siis vaata lehelt SOODUSKOODID, et kuidas saaksid seda soodsamalt teha).

2) MTÜ Naisinvestorite Klubi FB lehel küsis Kristi Saare minu väljakutsest rääkiva postituse all, et miks ma ütlen, et KOGUN selle raha, mitte et ma TEENIN vajaliku summa.

No ja nii see probleem üles kerkiski ja pidin teemale sügavuti mõtlema hakkama. See on hea näide, et mingil teemal järgmisele tasemele liikumiseks pole vaja mitmetunnist mentordamist, vaid aitab ühest õigest küsimusest, mis paneb asjad liikuma.

Minu seekordne mõtisklus on üleval siin:

Sel nädalal tuligi mul vaadata sügavuti enda uskumustesse, et mida ma enda ja oma võimete kohta usun. Teiseks aga ka kontrollida, millist sõnavara enda ja oma võimete kohta kasutan.

Olen viimaste 5-6 aastaga teinud väga suure töö sel teemal, et mida ma usun raha ning enda võimete kohta. Ilmselt on aga praegu kätte jõudmas uus tasand, millele jõudmiseks tuleb veel mingid vanad mustrid läbi käia ja neist läbi murda.

Miks ma siis kasutasin sõna KOGUMA, mitte TEENIMA?

1) pärast personalijuhi ametikohalt lapsehoolduspuhkusele jäämist olen pidanud enamus aega kõigi oma tegemiste suhtes alati ennast kaitsma ja selgitama, et ma tõesti teenin raha! Teen seda, mis mulle meeldib - kirjutan, räägin jms ning saan selle eest raha. Tean, et paljude jaoks on see normaalne, aga samas on mu ümber ilmselt olnud piidavalt inimesi, kelle arvates see pole normaalne olnud. Sellest ongi ilmselt tekkinud see alateadlik hirm otse välja öelda, et ma teen tööd, mida oskan ja saan selle eest tasu, sest on inimesi, kelle jaoks see on piisavalt väärtuslik, et selle eest maksata.

Peale selle olen suure osa oma tegemistest ja töödest teinud laste kõrvalt. Tihti kuulen, et kuidas laste kõrvalt on võimalik asju teha. Jah, kõike ei saagi. Aga samas on tekkinud seega ka tunne, et kui mul niiviisi tulevad tööd välja, siis ilmselt pole need piisavalt keerulised ja olulised.

2) 5 lähima inimese rahauskumused - vana tõde, et meie uskumusi mõjutavad inimesed, kes on meie läheduses. Need ei pea ilmselt isegi olema positiivsed inimesed, aga need, kellega on tihedam suhtlus. Taaskord jõuame tagasi selleni, et ringkonnad, kus olen liikunud, ilmselt koosnevad inimestest, kes ei väärtusta seda, mida ma teen.

3) KOGUMINE on turvalisem sõna kui TEENIMINE- koguda suudavad kõik. See on selline, mis on kõigile võimalik. See ongi kuidagi ebakindel sõna. Teenima ongi julge ja enesekindel sõna. Selle väljaütlemine nõuab, et ma ise usuksin, et ma olen võimeline teenima mõne kuuga 30 000€. Täna ma olen kindel, et olen selleks võimeline. Samal ajal olen näinud, kui kiiresti kõik võib muutuda ...raamatumüük langeda jne. Ju see kõik on tekitanud ikkagi ebakindluse. Täna aga ütlen välja, et mu väljakutse on TEENIDA 30 000€.

Kokkuvõtlikult tulen tagasi netoväärtuse juurde. Netoväärtuse hindamisel pole oluline, et oleks ainult plussid. Netoväärtuse hindamisel pannakse plussid ja miinused kokku ning oluline on tulemus. Seega on ka minu puhul tähtis, et suudaksin negatiivse kõrvale jätta ning positiivsele keskenduda.

Sõnavarale mõtlemine on ülimalt oluline.

Tuleb mõelda, mida enda kohta räägin ja ütlen.

Minu järgmised sammud:

1) elu esimeses mastermind grupis osalemine koos teiste naisinvestoritega

2) jätkan rahatarkuse podcastide kuulamisega

3) loen taaskord tempokamalt rahatarkuse raamatuid. Nendest kirjutan kokkuvõtteid siia: Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan.

4) leian ostjad viimastele ukrainakeelsetele lasteraamatutele "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks".

5) saadan koolidele-raamatukogudele info, et aprillis ja mais saab mind veel kohtuma kutsuda.

6) jätkan FB marketplace´s asjade müümist ning kuulutuste uuendamist.

Sellised mõtted ja sammud seekord. Praegu tuleb uusi mõtteid kuidagi iga päev. Ilmselt on õige, et kui hakkad teemaga rohkem tegelema ja aktiivselt panustad, siis hakkavad asjad liikuma.

Samal teemal:

7.04.2022 Miks tahab maakas linnas elada? Linna- ja maaelu plussid lasterikka pere jaoks

10.04.2022 Heli müüb asju - mida saad praegu Heli käest osta?

19.01.2022 #1 Kuidas Heli kogub 30 000€, et 5 lapsega Tallinnasse kolida?

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 7a ja 3 a).

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud.

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.

pühapäev, 10. aprill 2022

Heli müüb asju- milliseid rahatarkusega seotud raamatuid ma praegu müün?

Minu 30 000-eurose väljakutse üheks ülesandeks on kodust kasutamata asju vähemaks müüa. Suure osa sellest tööst olen FB marketplace´s ära teinud. Samas pole ma praegu leidnud kohta, kus saaks mitme kaupa pilte avalikustada. Saan aru, et minu FB marketplace kuulutusi jagades need pole avalikult nähtavad.

Nii ma siis teengi nüüd postituse, kuhu järjest asju lisan. Alustuseks rahatarkusega seotud raamatud.

Ostusoovist kirjuta mulle palun helikunnaas@gmail.com või FBs.

Hinnad on piltidel. Lisandub postikulu 3€. Ühte pakki mahub mitu raamatut.

Praegu saad minu käest osta siis selliseid raamatuid:

Samal teemal:

7.04.2022 Miks tahab maakas linnas elada? Linna- ja maaelu plussid lasterikka pere jaoks

10.04.2022 Heli müüb asju - mida saad praegu Heli käest osta?

19.01.2022 #1 Kuidas Heli kogub 30 000€, et 5 lapsega Tallinnasse kolida?

neljapäev, 7. aprill 2022

Miks tahab maakas linnas elada? Linna- ja maaelu plussid lasterikka pere jaoks.

Tänu oma väljakutsele, mille raames plaanin sügiseks 30 000 eurot teenida, olen üha rohkem ja rohkem kuulnud küsimust, et miks tahan lastega linna kolida. Kas ma ikka tean, mida teen? Miks loobun kõigest heast ja ennast ning lapsi hullumeelsesse linna surun? jne

Ma ei hakka kommenteerima, et küsijad on enamasti need, kes ise igapäevaselt linnaelu mõnusid naudivad või siis väikeste laste vajadustega tegelema ei pea.

Mina olen ise kogu oma lapsepõlve maal elanud. Ülikoolis käisin Tallinnas. Sisekaitseakadeemia on küll nii eraldatud alal, et ma ei teagi, kas seal elamine käis üldse linnaelu alla. Ameerikas elasin nende mõistes väikestes linnades ... mis tegelikult olid suuremad kui Pärnu. Aga mõlemas elukohas oli eramaja, nii et ikkagi pigem maaelu lähedane kogemus. Siseministeeriumis töötamise ajal elasin taas Tallinnas. Seejärel personalijuhina töötamise aja elasin Pärnus korteris. Praegune maakoht on siis üks pikemaid kohti, kus olen peatunud.

Loomulikult on jätkuvalt selge see, et hooldusõigust meil kuidagi jagatud ei ole, nii et ei, mul pole hetkel üldse mingit ainuõigust lastega kolida. Saan sellest ideaalselt aru. Samas tean ka, mis on teine variant... Seega mina teen ikkagi plaane selle järgi, mida enda ning laste suhtes parimaks variandiks pean ning millesse olen valmis panustama.

Seega, millised on 5 lapse emana minu jaoks maa- ja linnaelu plussid?

MAAELU

+ ruum - pole mingi saladus, et olen läbi ja lõhki loominguline inimene ja vajan ruumi. Ma ei kannata, kui inimesed pikalt minu tänaval käivad. No selles mõttes, et mina jalutan tänaval ja iga päev on seal veel inimesi. Tahaks ju rahus ja vaikuses jalutada. Mulle meeldib, kui köök on 56r2 ja ei pea mööbli otsa koperdama. Või üldse, et rahulikult ka kodus olles saaks 10 000 sammu täis. Koroonaaegsel koduõppel oli normaalne, et mul oli poole päevaga sammude arv täis, sest lapsed eri maja nurkades vajasid pidevalt abi ja ... nii ma siis jalutasingi.

+ odavam elamispind - siinkohal räägime siiski vaid eluruumide ostmisest, mitte ülalpidamiskuludest.

+ võimalus endale toitu kasvatada. No vanade talumajadega on küll see trend, et neid müüakse ilma maata, sest maa ja mets on eraldi rahaks tehtud. Seega hullemat majapidamist tavaliselt maamajaga tänapäeval ei kaasne. Samas oma perele piisav aiamaa on ikka olemas.

+ oma õu - olen alati nautinud seda, et näiteks 1,5-aastase võisin rahulikult õue mängima saata. Aknast muidugi tuli jälgida, et mida teeb ... no ja oleneb ilmast ka. Mõne ilmaga ei saada ikka 10-aastast ka välja mängima. Aga minipisidega polnud vaja, et ma alati liivakasti äärel istuks või kiige kõrval seisaks, sest lapsed said ise õues mängitud. Lihtsalt pidin kogu aeg kuulmise kaugusel olema.

+ pillimänguvõimalused - räägime siis harjutamisest. Kõige olulisem uudis sel teemal on, et meil ei ole trummikomplekti!!! Aga ... meil on peres kokku 2 akordionit, 2 trompetit, viiul, klarnet ja klaver, mida kõiki mängitakse. Harjutamise aeg ei pea isegi mitte öösel olema, aga ma pole siiani aru saanud, et kuidas üldse korteris see võimalik on...

Lood on näiteks sellised:

+ rahu ja vaikus - no taas see teema, et ma väga ei kannata, kui inimesed minu tänava käivad. Pärnus elamise ajast on meeles, kuidas kell 6 hommikul hakati naabermaja ees muru niitma. Aga no see oli otse meie maja akna all. Mul oli veel tund aega võimalik magada ja ajas ikka närvi küll. Maal ei niida keegi akna all muru enne, kui ma ise seda ei tee. Ja mina pigem niidan öösel kell 23 ... ja siis ka keegi midagi ei ütle.

+ võimalus loomi pidada - tahtsin alati, et mu lapsed koos loomadega üles kasvaks. See on ikka nii eriline tunne. Samas jäi mu loomapidamine aega, mida lapsed nüüd vaid piltidelt meenutavad, sest tol ajal olid nad nii väikesed. Laste ja muude tööde tõttu rohkem ringi liikudes polnud aga võimalik ennast enam loomade ajagraafiku järgi nii kõvasti kinni siduda. Nüüd on meie kaaslaseks vaid üks labrador. Ma tean, et pean temaga linnas jalutamist proovimas käima ... aga lükkan seda muudkui edasi. Ilmselt tundub mulle hirmus. Maal elades pole tal vaja autode ja suure hulga võõraste inimestega pidevalt suhelda.

LINNAELU

+ autovaba jalutamisteekond- saad jalutama minna nii, et autoga selleks kuhugi sõitma ei pea. Ja tänavad valgustatakse sinu jaoks ära. Olenevalt elukohast võid saada isegi puude vahel jalutada ja sealt on eelnevalt kõik karud ja metssead jms ära aetud.

+ lapsed saavad ise kooli minna!!! Ja sealt koju tulla. Ma ei pea iga kord kõrval olema. Ma ei pea iga kord autoga sõitma. Ma ei pea isegi selleks kodus olema. See on ilmselt hetkel kõige olulisem asi, milleks selline elumuutus ette tasub võtta. No ma tõesti unistan sellest hetkest, et 13-aastane saabki ise koolist koju. Ma ei kujuta hetkel veel ette, kui suur vabadus see võiks minu jaoks olla. Ja lapse enda jaoks ka. Või kui isegi 11-aastane seda saaks ... No see oleks juba topeltvabadus. Hetkel unistus.

+ võimalus ise inimestega (sõpradega) kohtuda - ikka jõuame liikumisvabaduseni. Ise, ega ka lapsed ei pea pikalt autos istuma, et sõprade juurde sõita (rääkides samas linnas elavatest inimestest).

+ ühe paki piima ostmiseks ei pea autoga mitu eurot raha maha sõitma, vaid võid poodi jalutada - no eks see oleneb muidugi ka elukohast, kuid suuremas osas on siiski linnas võimalik poodi jalutada. Jaa, alati on võimalus nii hästi planeerida, et pole vaja ühte pakki piima osta, aga teinekord juhtub nii, et oled nii halb planeerija ja ei tea, mida 5 last just sel päeval süüa eelistavad. Ei, ma ei sõida igapäevaselt paki piima pärast kuhugi, aga kui rääkida plussidest, siis teadmine, et saaks piimapaki kätte ilma täiendava kütusekuluta, on suur pluss.

+ huvihariduse kättesaadavus - see on vist teema, mida ma siinkohal ei viitsigi eraldu lahti harutama hakata. Nagunii keegi saab valesti aru või solvub. Saan rääkida sellest, et näen, mida Tallinnas muusikakoolis käimine on teinud ühe lapse pillimänguoskusega ... ja samuti järgmiste kahe omaga. Suur pluss on juba see sama liikumisvabadus - lapsed saaksid huviringidesse minna ise, nii et ma ei pea neid kõikjale sõidutama. See tähendab, et kui ühe lapsega olen kodust 30 km kaugusel huviringis, siis ei saa samal ajal teist viia 15 km kaugusele jne. Laste huvides aga praegu jah seda teemad pikemalt ei kommenteeri. Liigitame hetkel selle teema liikumisvabaduse alla.

+ elekter - linnas saab elektri kiiremini tagasi. Või õigemini- see ei lähegi iga suurema tuulega ära. Elades maal, on suur tõenäosus, et mõned korrad kuus istud elektrivabalt ... tunde ... päevi. Elektriarvel see väga ei kajastu. Talvel kaasnevad sellega aja külmunud veetorud, külmad toad ja muud taolised mõnud. Aga elektrifirma tähelepanu all oled siis, kui elektriarve maksmata jätad, mitte siis, kui elektriliini lõpus mõned päevad elektrita elad. Elekter on ära ju ikka siis, kui midagi juhtub ja siis alustatakse parandamistega sealt, kus on rohkem tarbijaid. Reaalsus.

+ asfaltee - sopasel ajal (mida on suurem osa meie aastast) on võimalik autosse jõuda nii, et sopp ei tulegi üle tossude või saabaste ääre!!!

+vesi ei külmu talve ära - oo, see on vist parim asi, mida ma korteris elamise talvelt ootan, et ei peaks muret tundma, kas vesi külmub või mitte. Oma tunnetest seoses veetorudega kirjutasin eelmisel aastal siin: Üks naine ja külmuvad torud.

+ odavamad elektri- ja küttearved - seda ilmselt küll mitte täiesti elektriküttega korteris, vaid mingi parema variandiga lahendatud elukohas. Maamajas on elektriarved korralikud ja lisandub küttepuude hind ... mille hind ka ikka tõuseb.

+ väiksemad kulud autole ja kütusele - see on ilmselt suurim punkt, mille pealt mina linna kolides võidan. Isegi, kui lapsed peaks taksotades kuhugi liikuma, siis ilmselt tuleks see odavam kui minu tööaeg+auto+kütus, mis praegu kulub. Jah, ma tean, et saaks ka teisi valikuid teha ja lastel kogu aeg kodus lasta olla, aga no ma tõesti ei poolda teleka ja telefonidega lastehoidu, vaid usun, et lapsevanema kohustus on laste soodumused üles leida ning tagada viisid nende arendamiseks.

+ anonüümsus - lapsed poleks enam "kellegi lapsed", õpetajad poleks enam samad, kes on nende vanemaid õpetanud (see pole alati halb, kuid kindlasti on olukordi, mis oleks võinud olemata olla), lapsi ei puudutaks vanemate otsused oma õiguste eest seista tasandil, mis toob kaasa väiklaste oma elus pettunud inimeste meelepaha. No väikeses kohas elanud ja kasvanud inimesed teavad, mida siinkohal mõtlen. Anonüümsus aitab aegajalt arengule tohutult kaasa ning avardab piire ja võimalusi.

+ aktiivsem kultuurielu - iga kord, kui mu enda lapski esineb, tuleb põhimõtteliselt terve päev vabaks võtta, et saaks Tallinnasse kontsertile sõita. Seal elades võiks aga kasvõi isegi teisi esinejaid kuulamas käia, sest üks etendus või kontsert ei võtaks kogu päeva.

+ odavam toit - no toidupoes käime suuremaid oste tegemas praegugi linnas. Kohalikust poest saavad ostetud põhilised asjad või siis, kui linna pole asja.

****

Eelnevast on ilmselt selgelt aru saada, et olen läbi ja lõhki maainimene. Sellegi poolest tunnen praegu, et selles eluetapis oleks linnas lihtsam ja odavam elada. Õigemini ideaalis - talvel linnas, suvel maal.

Minu senine maaelu fännamine pole kunagi vale olnud. Ma ei teadnud kunagi, kes mu lastest saavad, millised on tulevikus nende vajadused. Nii polnud võimalik varem praeguseks hetkeks lõplikult ette valmistada. Nüüd on see käes ja järelikult tuleb lihtsalt praegusest eluetapist tulenevalt uusi otsuseid teha. Muudatused toovad kaasa muudatusi.

Usun, et on tarkus tunnistada, et mu elukorraldus ei saa praegu olla sama kui siis, kui mul oli 4 lasteaialast (jaa, mul on 4 last korraga lasteaias käinud). Praeguseks on 4 koolilast ja 1 lasteaialaps.

Jah, ees on veel tee, kus ma pean tõestama, et see kõik lastele hea oleks. Pean näitama, kuidas laste elu paremaks läheks ja miks pole mõistlik samamoodi jätkata jne. Aga no kui peab, siis peab ...

Rääkimata sellest, et ma ei tea, milline on Tallinna üüriturg sügiseks ... lasteaiakohtade võimalus ... sest lihtsalt olud maailmas muutusid vahepeal.

Alati on võimalik, et ma polegi kõige targem. Et mul polegi õigus.

Tahan aga alati olla inimene, kes saab öelda, et ma usun seda, mida räägin ja et ma töötasin selle nimel, et ellu tuua see, millesse ma usun (projekt: Peegliga sõbraks!).

Sellised on minu kogemused maa- ja linnaelu plusside suhtes. Kogemused põhinevad isiklikul praktikal, seega tean, et sul võivad teistsugused kogemused olla. Samas olen õnnelik, kui see mõnelegi inimesele annab selgust, mida üks või teine variant tähendab.

Samal teemal:

7.04.2022 Miks tahab maakas linnas elada? Linna- ja maaelu plussid lasterikka pere jaoks

10.04.2022 Heli müüb asju - mida saad praegu Heli käest osta?