No nagu ma poleks ennast finatsteemadel piisavalt avalikkuse ees laiali kiskunud, siis sai täna selgeks veel üks teema, milles tahan ennast ise avalikult distsiplineerida- investeerimine! VK #30000 raames räägin, kuidas teenin 30 000€, siinsete postituste kaudu hakkan jagama mõtteid ja käike investeerimise teemal.
Viimatel nädalatel on mu tutvusringkonda kiiresti lisandunud palju naisi, kes samuti aktiivselt finantsteemadega tegelevad ning üha rohkem seda teha tahaks. Mitmelgi neist on kogemusi juba palju-palju. Samas avastasin aga, et isegi investeerimise teemal on tänaseks päris palju neid, keda mina julgustada ning suunata oskan. See oligi üks põhjus, miks tekkis teadmine, et võiksin ka sel teemal blogida.
Üheks motivaatoriks on ka viimasel ajal loetud investeerimisalased raamatud, milles tundub, et investorid mäletavad täpselt, mis liigutusi kusagil tegid ja kuidas see läks. Ausalt, mul puudub selline mälu. Sellepärast ma kirjutangi, sest blogist on endal ka pärast hea vaadata, mis ja millal tehtud sai.
Erinevaid rahateemalisi blogisid lugedes olen juba ette enda jaoks selgeks saanud, et konkreetseid numbreid ma siin ilmselt avaldama ei hakka, sest ... no jätkuvalt on ikkagi raha teemal rääkimine asi, mis võib ... lihtsalt soovimatut negatiivsust kaasa tuua. Selleks olen valmis. Aga nagu eelpool ütlesin- olen juba praeguseks saanud korduva kogemuse, kuidas minu teadmistest on kasu, seega kirjutades mõtlen neile inimestele, kes tänu minu kogetule ehk enda elus ka mõne positiivse otsuse suudavad teha.
Investorina olen hetkel kindlasti see inimene, kes jätkuvalt mõtleb: "Oleks ma varem seda kõike teadnud, kuidas see raha oleks kasvada jõudnud ..."
Nüüdseks oskan ennast kohe lohutada mõttega, et: "Nüüdseks olen alustanud! Paljud pole jätkuvalt sedagi. Mul on pensionieani aastakümneid veel aega!"
Minu investeerimisteekond algas kohast, kus olin eraettevõtja, 5 lapse ema, eraelulistes suurtes ümberkorraldustes, mis igakuiseid püsikulusid tuntavalt suurendasid. Mitte just kõige parem stardipositsioon.
Positiivselt poolelt olin aastaid oma rahateemaliste teadmiste suurendamisega tegelenud. Teooria poolelt on jätkumas isiklik väljakutse
"Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan". Samuti olen praeguseks nii enda kui minuga suhelnud inimeste kogemuste ja mõtete põhjal kokku pannud
raamatu ja
töövihiku "30 sammu laenuvaba eluni".
Praktikas arvasin jätkuvalt, et investeerimine on miski, millega tegelevad minust targemad, rikkamad ... mehemad... Investeerimine piirnes minu jaoks oma firmasse investeerimisega (mida ma tol ajal küll investeeringuna sõnastada ei osanud, vaid uskusin, et investeerimine on vaid aktsiad ning kinnisvara).
Samal ajal tundus, et investeerimisest võiks rääkida alles siis, kui su portfell on 5- või 6-kohaline. Viimastel nädalatel olengi aga mõistnud, et kui minusugused oma algustest rääkida ei julge, siis kuidas ilma alustamata nende suuremate numbriteni jõuda? Äkki mõne teise algaja jaoks on sarnase algaja mõtted mõistetavamad kui aastakümneid investeerinud professionaali omad.
Kuidas minust sai investor?
Eelmisel aastal lugesin laste magamajäämist oodates Taavi Pertmani "Alustava investori käsiraamatut". Esimeste lehekülgede lugemise järel sai minust investor, sest sain teada, et ka 3.sammas on investeering ning koheselt avasingi selle endale autori poolt soovitatud Tulevas.
Tegelikult sain selle sama raamatu mõjul aru, et olen investor juba varasemast, sest mõistsin, et ettevõtlusse panustamine on samuti investeerimine. Kokkuvõttes püüad ju ettevõtlusega lahendada teiste inimeste probleeme, nii et see lõpuks ka sulle endale kasu tooks, et saaks tegevust jätkata ja edaspidigi panustada.
Samal päeval avasin investeerimiskonto ühisrahastusportaalis Omaraha ning kandsin sellele 20€. Seal saab laenudesse investeerida 10€ kaupa, nii et paari päeva jooksul õnnestus see summa kahte laenu ära jagada. "Õnnestus jagada" ei ole selles mõttes, nagu tegu oleks väga suure summaga, vaid lihtsalt mõnikord polegi seal eriti laenusoove, kuhu saaks raha investeerida.
Mõned päevad pärast Pertmani raamatu lugemist ehk 23.08.2021 avasin Swedbank´is uue pangakonto, vormistasin selle investeerimiskontoks ning ostsin 7.45€ eest Tallinki aktsiaid. Nii- see on siis nüüd ajaloo jaoks jäädvustatud.
Septembrikuu jooksul lisasin investeerimiskontole 11€ ning jätkasin vaikselt.
Hakkasin vaikselt mõne aktsia kaupa ostma.
Üheks esimeste ostude seas sai ELMO Rent aktsia. Ostsin seda küll vaid ühe aktsia, aga see on üks kahest, mis on seejärel suht järjepidevalt punane olnud.
1.01.2022 varahommikul kui lastega ilutulestikku vaatamast tagasi jõudsime ja paljud inimesed üle Eestimaa pidutsesid, avasin mina endale konto Estateguru lehel. Äkitselt lihtsalt tuli tunne, et nüüd on aeg ja tahan seda ka proovida. Nii sai minustki seal kinnisvarainvestor. Jaa, see kõlab 50-eurose panuse kohta väga uhkelt, aga samas ... kusagilt peab ju alustama.
Milline oli minu esimene investeerimistulu?
Täpselt 3 kuud pärast investeerimiskonto avamist oli suuuuur pidupäev - minu kontole laekusid 23.11.2021 esimesed dividendid! Ma ei osanud neid oodata, sest ei pidanud ennast veel selliseks investoriks, kes võiks sellest tulu saada. Minu esimeseks dividendide maksjaks oli Ekspress Grupp, kellelt sain dividende 0.40€.
Sellest sain muidugi indu juurde ning Ekspress Grupi osakaal minu portfellis kasvas. Nemad on minu ühed lemmikud kindlasti ka emotsionaalsel põhjusel, kuna kirjastajana tegutsen nendega osaliselt samas valdkonnas. Investeerimise üheks reegliks ongi ju, et vali valdkondi, millest midagi ka taipad. Kuigi, ega see ei tähenda, et taipamine sellest valdkonnast kõige kasulikuma aktsia teeks, aga ... no praegu ma nendega igatahes jätkan.
Minu järgmine rõõmuhetk saabus selle kuu algul, kui kontole laekus 1.26€ Tallinna Kaubamaja dividende. Summa võrreldes esimeste dividendidega oli juba kordades suurem (no eks ole!!!) ja nüüdseks oli see juba kordus. Ehk et aktsiate eest dividendide saamine juhtus minuga mitmendat korda. See polnud enam üks juhuslik asi.
Nüüdseks olen juba oma mõtlemisega jõudnud nii kaugele, et kui investeerimisega jätkan, siis dividendidest saabki elu loomulik osa. Aga ... siiani on see olnud pigem mõnus ootamatus.
Kuidas dividendid mind nüüd enam üllatada ei saa?
Tänaseks päevaks on tegelikult nii, et dividendid mind enam üllatada ei saa. Olen nimelt selgeks saanud, et on olemas selline lehekülg, nagu Nasdaq Baltic, kus on tegelikult olemas info sellest, kes ja millal dividende maksma hakkab. No ja kogu muu vajalik info muidugi ka. See on siis see leht, kus ma nüüd aegajalt oma aega veedan.
Millised aktsiad hetkel mu portfellis on?
Augustist praeguseni olen oma portfelli korjanud 9 erineva ettevõtte aktsiat. Hetkel on kõige suurema summa eest ostetud Coop Panga, Ekspress Grupi ning Enefit Greeni aktsiaid. Eestimaiste investeerimisraamatute põhjal on jäänud mulje, et kõik ostavad kokku LHV-d. Nii oli Roosaare "Aktsiatega rikkaks saamise õpikust" hea lugeda Rahakrati intervjuud, kus ta kinnitas, et ostab ka pigem Coopi, sest teised seda praegu väga ei tee.
Koguseliselt on mul hetkel kõige rohkem Tallinki aktsiaid, mis on teistest lihtsalt odavam olnud. Seega on raha "sabadest" hea seda mõne kaupa juurde nokkida.
Üks aktsia on mul Elmo Renti ning Baltikat. Need on mõlemad sellised, mis on järjepidevalt punased olnud, nii et ilmselgelt ma neid juurde ei osta. Nüüd, kui ettevõtte andmete kohta veidi rohkem uurida oskan tean, et targemad investorid neid ilmselt ostnud polekski. Baltika ostsin ilmselt sellepärast, et kontole kantud summast jäi mingil hetkel üle nii palju, et selle eest ühtegi kallimat aktsiat osta ei saanud. Nii ma selle siis võtsin.
Mille järgi ma aktsiaid valin?
Täna loetud "Aktsiatega rikkaks saamise õpikust" sain enda sõnavarasse mõiste "rämpsaktsiad". Selle koha olen siis ka läbi käinud. Need on siis odavad aktsiad, mida saad endale rohkem osta, aga ... mis on odavad põhjusega.
Eks minu ... hmm ... läbimõeldud (?) strateegia oli algul see, et ostan aktsiaid, mis on punased ja mida saan endale lubada. Kuna mu sissetulekud laekuvad erinevate summade kaupa läbi kuu, siis tegin nii, et ühelt kontolt kandsin investeerimiskontole nö jäägid. Ehk et kui näiteks pangakontol oli ümmargusest summast mõni euro üle, siis kandsin selle investeerimiskontole. Või vaatasin, et milline aktsia on punases ja siis kandsin selle raha kontole. Ikka mõne aktsia kaupa.
Samuti on nüüd otsustanud mingite sissetulekute osas, et neist saadud tulu läheb aktsiatesse. Näiteks Moborg lehel küsitluste täitmine. Sel nädalal avastasin, et aja jooksul olen sinna kokku saanud üle 10€, mille siis investeerimiskontole kandsin. Selle eest sain juurde ühe Tallinna Kaubamaja aktsia.
Nii et minu läbimõeldud strateegia oli summade ülejäägid ja punased hinnad ning väikesed ostud.
Millised raamatud mind investeerimiseni juhtisid?
Ilmselt aitasid investeerimiseni jõuda kõik väljakutse "Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan" raames loetud raamatud. Kindlasti ka aeg, mis mul on olnud, et loetut järjest "seedida" ning samm sammu haaval praktiseerida.
Konkreetsemalt investeerimise alal mõjutasid aga mind kõige rohkem eelnimetatud Taavi Pertmani "Alustava investori käsiraamat", mis julgustas seda esimest sammu tegema. Alles hiljuti jõudis minuni Kristi Saare "Kuidas alustada investeerimisega" ning täna lõpetasin Jaak Roosaare "Aktsiatega rikkaks saamise õpiku". Täpselt sellises järjekorras ma neid kolme lugeda soovitaksingi. Just nende viimase kahe raamatu tõttu julgengi oma teekonnast nüüd rääkida. No ja loomulikult MTÜ Naisinvestorite Klubi ning seal loetud postitused ja kohatud inimesed oma mõtete ja kogemustega.
Investeerimise ja muidu rahatarkuse teemal on kirjutatud palju raamatuid, kuid nende kolme tugevus on kodumaisus. Lugedes saan seda infot kohe praktiseerida ning loetu on mõistetav ning kohaldatav.
Mida olen oma senisel investeerimise teekonnal õppinud?
Oo, see küsimus kõlab nii suurejooneliselt. Aga no rääkides teiste naistega, kellest mitmedki on minuga võrreldes alustamiseks soodsamas seisus, kuid esimesi samme teha pole julgenud, tundub, et tuleb see küsimus ka ära vastata.
Kõige tähtsam õppetund on alustamine! Jah, olen nende seas, kes mõtlevad, et kui ma 20 aastat tagasi oleks alustanud ... kui ma enne laste sündi oleks alustanud ... kui ma Ameerikas elades oleks alustanud ... kui ma personalijuhina töötades oleks alustanud ... aga samas olen ma hetkel 40-aastane ja seega ei alusta 60selt ... ei pea samal ajal 5 lapse kõrgkooliõpingute eest maksma ja pole töötu vms. Hinnang olukorra keerukusele oleneb alati sellest, millega seda võrdled.
Alustada tasub väikselt ja vaikselt. Praeguse sõja algul nägin mina ära selle koha, kus mu portfellis olid kõik read punased. Me räägime jätkuvalt kolmekohalisest numbrist, aga võttis ikka seest kõhedaks küll. Kui mu esimene investeering oleks olnud mitukümmend tuhat eurot pärandust või muul moel ühekordselt saadud raha, siis oleks kogemus ilmselt hoopis teine olnud. Saan aru, et investeerimises toimub muskli treenimine, nagu ka kõigi muude uute teemadega, seega tasub alustada raskustega, mida suudad taluda.
Millised on mu järgmised väljakutsed investorina?
Jah, ma harjutan selles postituses, kuidas enda kohta investor öelda. Sõnavara, eneseväärtustamise ja uskumuse küsimus.
Järgmised väljakutsed on aga investeerimiseks uute summade teenimine. Olen aru saanud, et alustades on oluline järjepidevalt uut raha sisse panna, sest see on see, kuidas portfell algul esimestel aastatel kasvab.
Olen enda jaoks selgeks mõelnud, et Balti börsist piisab mulle praegu küll. Hetkel tundub, et see on ka rahaliselt kõige mõistlikum. Eelmisel nädalal lugesin järjest nii mitut investeerimisalast raamatut, et ühel öösel nägin isegi unes, et tegin edale IB konto, mida mul tegelikult hetkel plaanis teha ei ole. Ei saanudki aru, kas see tähendas, et mul oli vaja rohkem või hoopis vähem selleteemalisi raamatuid lugeda.
Millal jälle investeerimisest kirjutan?
Praegune mõte on, et umbes kord kuus rääkida, mida olen teinud ja miks. Siiani pole aga ükski mu kindla graafikuga postituste lubamine töötanud, seega ... ilmselt kirjutan investeerimise teemal siis, kui mul midagi öelda on.
Nii et alustan selle teekonna jagamist teades, et ilmselt on mõnelgi soov ja tahtmine selgeks teha, et mul pole õigust ja oskust investeerimisest rääkida. Kindlasti kuulen lauset, et: "Ise pole finantsvaba - kuidas sa investeerimisest räägid!" Need kohad on kõik läbi käidud. Tehtud, kuuldud, nähtud!
Otse öeldes on sellise piiramise nimi majanduslik vägivald. Teadmine, et minuga võib nii juhtuda, annab aga julgust juurde, sest äkki on kusagil veel mõni alustav naine, kellele öeldakse, et ta ei või investeerimisest rääkida ja sellega tegeleda.
Kui suudan oma teekonna jagamisega vähemalt ühe naise samuti investeerimise juurde julgustada, olen rahul. Kui keegi jõuab investeerimiseni enne 39-eluaastat, nagu mina seda tegin, siis olen rahul (hmm, tegelikult valetan, sest ilmselt võiksin tegelikult oma investeerimisteekonna aluseks lugeda 1.korteri ostmist, aga ... 39-aastaselt õppisin enda kohta investor ütlema ning mõistsin, et miks ma ennast nii kutsuda võin. Seega teadliku teekonna alguseks on ikka aeg, mil mõistsin, mida teen!).
Mis on Helinvest pealkirjas?
Unista suurelt: Helinvest oleks ilmselt selle minu firma nimi, mis tegeleks investeerimisega ... kui ma kunagi ettevõtte kaudu investeerima hakkaks.
Äkki ... millalgi.
Nüüd aega aeg teenima minna, sest juba esmaspäeval saab osta aktsiaid, mille jaoks on mul nüüd selgem plaan, mille "Aktsitatega rikkaks saamise õpikut" lugedes paberile panin.
Samal teemal:
19.01.2022 #1 Kuidas Heli kogub 30 000€, et 5 lapsega Tallinnasse kolida?
25.01.2022 #2 Teadmised ja oskused
1.02.2022 #3 Põhisissetuleku suurendamine
16.02.2022 #4 Müü asju!
24.03.2022 #5 Ole kättesaadav!
7.04.2022 Miks tahab maakas linnas elada? Linna- ja maaelu plussid lasterikka pere jaoks
10.04.2022 Heli müüb asju - mida saad praegu Heli käest osta?
11.04.2022 #6 Mis on mu väärtus?
***
Mina olen Heli Künnapas (40),
hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja
koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 7a ja 3 a).
Minu
"sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele,
lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad
kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla
ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.