Milline on Riigikogusse kandideerija argipäev? Vol 1

Ilmselt pole enam kellelegi saladus, et juba mõnekümne päeva pärast saavad kõik pärnumaalased soovi korral mulle oma hääle anda. Nimelt kandideerin eesootavatel valimistel. Kevadel kirjutasin, mis juhtus, et otsustasin kindlasti, et kandideerin Riigikogusse. Seda loe siit: Poliitikasse, sest rohkem neljalapselisi emadepäevi ei tule! 

Järgmistel nädalatel annan veidi rohkem siin aru, et mida see otsus igapäevaselt tähendab.

Kellelegi pole saladus, et selle aasta algus on Vabaerakonnale olnud sisemise eneseotsingu ja paikaloksumise aasta. See peaks kõigi jaoks julgustav olema, sest nagu näha uute tulijate pealt, siis lastehaigused tuleb kõigil nagunii läbi elada. Meil on see nüüd tehtud ning enesetunne selgem ja terviklikum.

Vabaerakonnal pole pikki aastaid töötavat masinavärki, mis valimistest valimisteni meie inimestele kampaaniat teeks. Kui aegajalt seda halvustatakse, siis igale Eesti inimesele peaks see tegelikult julgustav olema, et Vabaerakonna puhul ei tule toita suurt hulka kaadritaguseid, kes meie eest töö ära teeks. Nii lihtsalt on!

Samuti ei tule tänavatele meie suuri näopilte. Lastega linna trenni sõites oli ühel päeval äkitselt kogu linn inimeste nägusid täis. Minu 10-aastane uuris: "Kus sinu nägu on? Te olete teistest maha jäänud!" Selgitasin siis, et poliitikas osalemiseks ei pea suure pildiga tänaval olema, vaid olulisem on, et su mõtted inimesteni jõuaksid. Loodan, et ma lapsele väga idealistlikku pilti poliitikast ei maali. 

Pildistas Urmas Kesa

Pärast sügisest üldkoosolekut sain endale austava võimaluse kirja panna meie perepoliitika ideed. Nagu arvata võib, on minu jaoks ülimalt oluline lasterikaste perede hakkamasaamine. Mitte lihtsalt, et raha rohkem jagataks, vaid võimalusi. Et riiklikult toetataks hakkamasaamist. Näiteks riikliku garantii loomine, et lasterikkad pered saaksid pere suurenemisel võimaluse suurema elukoha või auto ostmiseks. Tavaolukorras väheneb kodulaenu või autoliisingu saamise võimalus iga lapse sünniga ja samas see on just olukord, kus suuremat kodu või autot on just vaja. Garantii ei tähenda seega raha jagamist, vaid võimalust ise osta. Vabaerakonna perede ja hoolivuse teemaga seotud  mõtteid saad lugeda siit: hoolivuspoliitika.

Usun, et nende valimiste põhiline teema peabki olema, et kuidas keskmine eestlane hakkama saab! Ehk et kuidas inimeste igapäevastelu lihtsamaks muuta. Kõik ilusad ja kõrged mõtted ja väärtused jäävad inimestele kaugeks, kui enamus energiat läheb igapäevaseks hakkamasaamiseks. Mitmed suuremad erakonnad lubavad erinevaid toetusi jms tõsta, aga see raha tuleb ju ka kusagilt ning ilmselt tõuseksid teiselt poolt hinnad... ja igapäevaselt inimesed ikka paremini elama ei hakkaks.

Pildistas Kati Kongo

Vabaerakonna tugevus on ka meie regionaalpoliitika. Igapäevaselt maapiirkonnas elades tean ja näen, et maaelu on luksus ning püsib, kuni siinsetel elanikel on soovi seda luksust kinni maksta. Tegelikult on mitmeid võimalusi, mida teha, enne kui viimane pankrotis "maakas" tule kustutab ja ka linna kolib. Vaata siit, mida Kaul Nurm räägib sellest, kuidas säilitada ka elu väljapool Tallinnat. 

Argipäevad (või nädalad) näevad selle kõige tulemusena välja nii, et igal esmaspäeval on meil erakonna juhatuse koosolek. See tähendab, et sõidame beebi Johannaga sinna, kus koosolek toimub. Enamasti erakonna kontoris Tallinnas.

Sel nädalavahetusel kohtusime kahepäevasel esinduskogul Padise lähedal. Seal käis viimane töö nimekirjaga. Lähipäevil antakse Vabaerakonna nimekiri üle ning seejärel saab sellest rohkem kirjutada. Samuti ootab ees Pärnumaal nimekirja lõplik järjestamine.

Ühel eilsel kohtumisel tuli jutuks, et kes ma siis nüüd olen. Jätkuvalt elan sellest, kui inimesed ostavad minu enda kirjutatud ja mu kirjastuses kirjastatud raamatuid. Samas olen poliitik, kes ühelt poolt peaks oma mõtteid tutvustama, kuid teisalt ei tohiks nagu kusagile ilmuda, sest... on poliitik. Nii ongi käes keeruline aeg, kui üdiläbinisti-poliitikud teavad, et on poliitikud, aga need, kes päris elu kõrvalt poliitikas osalevad, ei saa nagu aru, kes nad siis on. See vist ongi igapäevaselt üks suuremaid ülesandeid- saada iga päevaga üha pädevamaks poliitikuks, ise negatiivses mõttes põliseks-poliitikuks muutumata! ;)

Püüan nüüd järgmistel päevadel samuti siin aru anda, kuidas see eesmärk mul õnnestub!

Tegemistest poliitmaastikul kirjutan veel siin: 

1.jaanuar 2019 Rohkem tavaelu kogemust Riigikokku! 

19.november 2018 Miks sai mu beebi tänu perepoliitikale 3-kuuseks hotellis?

14.mai 2018 Poliitikasse, sest rohkem neljalapselisi emadepäevi ei tule!


***

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (36), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema viiele lapsele (10a, 7a, 6a, 4a ja täitsa tutikas). Poliitikas osalen Eesti Vabaerakonna ridades.

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 17 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi  http://midaheliluges.blogspot.com