laupäev, 23. juuli 2016

Kati juures Soone talus muudeti mustreid

Eile oli järjekordne tavaline eriline õhtu. Teadsin juba ammu, et see on kõige reaalsem võimalus Kati Saara Vatmanni uut etendust "Mustrimuutjad" vaatama minna. Kuna "PaoPao" etenduse järelpidu aga nii pikaks venis, siis hakkasin mõtlema, et ehk peaks õhtu kodus veetma. Kuna aga vastne ämm soovis ka Kati etendust näha, siis jäin algse plaani juurde ja leidsin ennast varsti Kati juures Soone talu väravas.

Kati juurde saabumine on iga kord niigi eriline, sest see on kohtumine- kehade, hingede, südamete. Ja samas on see alati tavaline- täpselt, nagu oleks alles eile näinud. No meil polnudki seekord tegelikult nädalatki eelmisest kohtumisest möödas, sest alles meie pulmas kallistasime:

Etendusele eelneva ühise tulesüütamise ühist tunnet ei saa kirjeldada. Kati tõi "Mustrimuutjate" raamatu meile pulmakingiks, nii et pool teosest oli mul juba läbi loetud. See tähendas, et aimasin, mis tulema hakkab. Tegelikult aimasin juba varem, sest meil on neil teemadel varem juttu olnud. Tänu Katile olen ise mõistnud enda rolli ja tähtsust erinevates mustrites. Olen pidanud neile teemadele mõtlema. Seega oli ootusärevus suur.

Kati rääkis ka Seitsmestes uudistes (seda näed SIIT!), et tegemist pole professionaalsete näitlejatega, seega tiheda teksti päheõppimine polnud esmane ja kasutati tekstiraamatuid.

Kati on ise "Mustrimuutjate" kohta öelnud nii:
"Mustrimuutjad on seitse inimest, kes satuvad hämmastavatel asjaoludel kokku viimses Eesti metsajupikeses. Linnad on getostunud, viimset metsa-reservaati aga hakatakse maha raiuma. Metsavaht ja nunn, moslemitarist teadlane ja nõiatar, poliitik, ärimees ja väemees satuvad vastastikuses sünergias ja konfliktides, koosloomes ja ärkamises ellujäämiseks olulisse mustrite muutmisse.

Inimesed tunnistavad, mis on nende varasemates eludes juhtunud.

Kasvavad välja märtrirollist, mida kõigi seitsme elu läbinud vägivald ja valud on põhjustanud. Ohvrirollist väljumine tähendab, et inimesed hakkavad lõpuks ometi tegelema sellega, mida tahavad-oskavad-armastavad. Kes lahkub, kes tõuseb lendu, kes vabaneb vaimselt, kes füüsiliselt. Üksteist leitakse ja ahelad kaotatakse. On palju pihtimusi ja… naeru. Sõprust ja armastust – ja ühiselt mõeldakse-tegutsetakse välja, kuidas Eestimaa kestma jääb."

Nagu Kati raamatud ikka, nii teeb ka "Mustrimuutjad" haiget, kui sa seda vaid lubad. Kui süvened ja lased need tekstid endast läbi, leiad enda elust tekstiga ristuvad kohad ja neid teemasid edasi mõtled. "Mustrimuutjad" on teos, mida korduvalt lugeda, sest nii aitab see enda sees enda elu lahti mõtestada.

Mathias (7a) käis ka koos meiega Soone talus etendusel. Tema jaoks oli natuke segane, et miks me seekord peame pileti ostma. Selgitasin, et seekord on etendus ja seega veidi teistmoodi. Aga see näitas, et pojakese jaoks on Kati kodu samuti tuttav koht, kuhu saabumine on tavaline ja oma.

Tänu Mathiasele sain aga enda jaoks "Mustrimuutjate" mõtet selgemaks, sest tagasiteel küsis ta, et kes on mustrimuutjad?
"Need on inimesed, kes teevad asju teisiti, mitte nii, nagu alati on tehtud. Inimesed, kes saavad aru, et nad ei pea samamoodi jätkama lihtsalt seepärast, et nende vanemad-vanavanemad-jne on nii teinud, vaid neil tuleb käituda iseendast ja oma ajast tulenevalt," selgitasin. Läbi laste saab keerulisi asju enda jaoks lihtsaks mõelda, et siis lihtsast saaks uuesti jupi kaupa keeruliseks mõelda. "Mustrimuutjad" on samuti teos, mis on täpselt nii sügav, kui sügavaks sa selle endas minna lased.

Kati ise on kindlasti üks mustrimuutjatest. Minu jaoks on tohutult inspireeriv kõrvalt vaadata ja imestada, kuidas Kati erinevate katsetuste kaudu oma teenimis- ja Teenimisviisi otsib. Olen ammu tahtnud, et minu jaoks oleks mu kodu mu töökoht ning selle poole liikunud. Kati tegemised on üks asi, mis mind selleks inspireerib. No muidugi ka see, et Herlend märtsikuus pärast mu sünnipäeva avastas, et oleme endale (kogemata) turismitalu ehitanud. See tähendab, et seda ei saa ainult enda pere jaoks hoida, vaid peab kasutama. Lastelaagrid, kontsertid, etendused... tahan kaaa! Mulle sobiks ka siia! Näiteks praegu tuleb ära otsustada, kas mina jõuaks augustikuus ühe lastelaagri kodus ära teha. Juulikuine laager toimub meil Uulus, aga lühematega tahaks kodus alustada. Küsimus on vaid selles, et kas järgmisel aastal või juba nüüd.

Samuti on mõtlemiskoht, et kas Kati etendus "Mustrimuutjad" võiks sel aastal meie koju taksotada ja siinseid inimesi rõõmustada?

"Mustrimuutjad"
tuleb mul nüüd lõpuni lugeda ja endas selgeks mõelda. Hirmus on veidi ka, sest tean, et pärast selle teose lugemist ei ole miski enam endine. See on kindel.

Kel huvi, siis "Mustrimuutjad" on saadaval raamatupoodides. Etendust näeb aga 24.augustil Raikküla kärajatel.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar