Triinu loodusõu

Tänase päeva laagrikülaliseks olid meil Triin ja Iti. Teemaks kõik loodusega seotud. Triin näitas lastele igasuguste loomade osi kihvadest jalgadeni. Mägra ja mingi linnnu topis oli ka kaasas (näha on, kes korralikult kuulas... aga jah, mul tõesti jäi vahele, et mis lind see oli).

Mathias loomulikult pinnis Triinu dinosaurustega. Tundub, et poisis tõusis lootus ja Triin oli üks lähimaid ning lootustandvamaid inimesi, kes võiks tema Mathiase dinosauruste huvile kuidagi abiks olla. Triin rääkis, et kõik näidatavad asjad on ta ise või ta sõbrad-tuttavad erinevatel aegadel leidnud. Nii palus Mathias, et kui ta järgmisel korral peaks dinosauruse luu leidma, siis ta sellest Mathiasele ka teada annaks. Lepiti kokku, et tulevikus võib Mathias ise neid otsima hakata. Tuletan meelde, et dinosauruseid kaevas ta mõnda aega tagasi ka meie kodus, kui Reporter meil külas käis.

Mulle tohutult meeldis, kuidas Triin lastega hakkama sai. Ma ei eelista kuidagi ühte külalist mõnele teisele, aga mina saan ju ka rohkem kuulata ja nautida, kuid ei pea kogu aeg lapsi käsutama. Näha oli, et suurehulgaline elevil lastepunt Triinu ei heidutanud. Kui mõned lapsed ei tahtnud surnud loomade osi puutuda, siis meie omad loomulikult uurisid iga juppi pikalt ja mõnuga:

Selle kohtumise puhul pakkus veel äratundmisrõõmu see, et Triinul kaasas olnud pisike tütar Iti assisteeris emmet kogu aeg. Nii tuttav pilt oli. Mulle nii meeldib, kui lapsed on nii loomulikud elu osad, et nende kõrvalt tehakse edasi seda, mis endale väga tähtis on. Ega see enda elu lihtsamaks ei tee, aga lõppkokkuvõttes tasub kindlasti ära.