Selle aasta järgmine helge taibuhetk saabus Fredyl. Tal tuli tutvuskonnast meelde inimene, kes võiks meile drooniga külla tulla. Mõeldud tehtud (ja päevakava jälle sujuvalt liigutatud). Nii lendaski täna ühel hetkel meil ufo õhus ja meie panime paika suurt inim-Uulut. Minu jaoks oli see esimene selline inimjoonistamise kogemus. Kirja "Uulu" saamiseks panima paika tähtede ülemised ja alumised postid ning seejärel toppisime tähtede seinad täis. Herlend, Fredy ja kaks last tegid Uulu sõna alla risti. Taevakeha ekraaninäit tõi esile, et meie viimane U-täht on varjus. Nii liigutasime kõik umbes 80 inimest korraga edasi.
"Niiii- üks samm paremale!" - rivis olid lapsed vanuses 3-15 ning täiskasvanud ja meie käskisime astuda ÜHE sammu... Aga üksteise jägi joondumine ja arvestamine andis tulemuseks selle, et 3-täiskasvanu vanustel oligi ühepikkune samm. Ainult rist ei keerutanud ennast edasi (muidu ei teaks, aga pärast pildi pealt vaatasin, et Herlend ja Fredy on mugavad olnud- said oma lamamiskoha päikese all kätte ning enam ei liikunud.
Järgmine kiire idee oli ring...või pigem spiraal. See oli minu jaoks jälle tõeline eduelamuse kogemus. Nimelt läks meil väga vähe aega, et umbes 80 inimese pikkune spiraal valmis saada. Võitmesõnaks oli ikka jagamine. Me oleme laagris lapsed erinevatesse gruppidesse jaganud. Nii piisas spiraali tegemisel vaid käsutada, et "väiksed poisid rivvi, moodustame ringi, väiksed tüdrukud võtavad poistel käest kinni ja keerutavad ümber meie..." Ja nii saimegi kiirelt valmis sellise mõnusa moodustise:
Drooni-Norman hüüdis varsti: "Järgmine kujund!" ja meie hakkasime siis alles arultema, et mida võiks veel teha.
"Teeme naerunäo," ütles Mathias. Ja nii saigi! Silmadeks kogunenud pidid omavahel kõvasti kalli tegema ja meie pidime naerusuu sirgele naerule vedama. Smailides oleme me sellised:
Seekord sai grupipilt tehtud siis sedasi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar