Jah, ma tegelen erinevate asjadega. Jah, ma tegelen mitmete asjadega korrraga. Jah, mulle ei maksta suurema osa nende asjade eest väga palju...või ei maksta üldse.
Kas ma teen neid tasuta? Kindlasti mitte. Aga tasu ei pea, ega saagi, alati olla rahaline. Tasuks võib olla ka uus saadud kogemus, hingerahu, sisemine kasvamine, sära teise inimese silmis, sõnatu või sõnades tänu kellegi poolt või lihtsalt teadmine, et oled oma võimalusi kasutanud, mitte raisanud. Sest me ei saa teha ühtegi asja, mis pole meile võimalik. Isegi kui üritus näib algul võimatu,kuid seejärel õnnestub ära teha, siis see järelikult ikkagi oli võimalik. Lihtsalt meie piiratud mõtlemisele tundus võimatu.
Nii ei saa ma oma elus teha ühtegi asja, mis pole mulle võimalik. Aga kõik asjad pole kõigile jõukohased, ega võimalikud. Kui asi on mulle võimalik, siis järelikult on mul selleks vahendid-oskused-võimed-motivatsioon ja kõik muu vajalik. Kui igaüks meist teeks seda, milleks talle vahendid on antud, oleks maailm jälle veidi ilusam koht.
Raha ei ole eesmärk. Raha ei ole mõõtmisvahend. Raha on üks võimalus hinnata ja vahetada kaupu ja teenuseid, kui meil pole mitte midagi muud nende vastu anda.
Raha on meil vaja ka sellepärast, et suurem osa meist ei tee seda, milleks nad on võimelised. Suur osa meist ei tunne iseennast, ega teagi, milleks nad on võimelised. Paljud minu tööd ja tegemised tasuvad mulle võimalusega iseennast paremini tundma õppida. Nii jääb mul suurtes kogustes alkoholi joomata, et igal nädalavahetus (või õhtul?) endaga kohtuda...või enda eest põgeneda? Nii jääb mul mitu enesetappu tegemata jne. Ja seda kõigest seetõttu, et olen tihti olukorras, kus mu käest küsitakse, et kui palju mulle mõne mu töö-tegemise eest makstakse, kuid mina pean vastama, et:
"Ei ühtegi raha...aga sina ei saa aru nendest maksevahenditest, milles mulle tasutakse!"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar