Kõik lapsed lendasid ära ehk Legoland - tehtud!

Täna on siis see päev, mil saan käsi plaksutades öelda, et ma tegin selle ära - kõik mu lapsed on nüüd elus korra lennanud ja kõik nad on Legolandis käinud. Kohe 3 päeva järjest. 

Mõned päevad tagasi oli olukord selline, et lendamas oli käinud vaid Mathias - mõned korrad titena koos minuga Göteborgis ning suuremana paar korda trompetireisidel. Teised aga olid täitsa lendamata. 

No ja Legolandis polnud keegi neist kunagi käinud. Taanis üldse samuti mitte. 

Kuhu lennata? 

Juulis oma uut elukorraldust korraldades teadsin, et üks eesmärk on, et kõik lapsed saaksid lendamas ära käia. Esimene lennureis ei peaks ilmselt 8 tundi kestma. Nii vaatasingi kohti, mis oleks lähedal ja kus lastega midagi ka teha oleks. Billund ja Legoland jäid kiiresti sõelale. No ja nii need lennupiletid ostetud saidki. 

Lennujaama sõitmisel oli väikeseks elevust tekitavaks hetkeks, et suurt Bolti autot/bussi me ei saanudki, sest tüki aja jooksul polnud ühtegi vaba autot. Nii tellisime kaks väikest. Kuna ma ei tea, kas ja kuidas saan korraga 2 autot tellida, siis pidime ühe auto lennujaama saatma ning seejärel saime teistele järgmise auto tellida. 

Lennujaamas oli ärevust tunda küll. Suurematel enda reisi pärast. Minul sellepärast, kuidas väikesed vastu peavad. 

Mõne aja pärast oli aga äge-äge näha, et laste näod läksid naerule samas kohas, kus minulgi alati - hetkel, mil lennuki rattad maast üles tõusevad. See on iga kord lihtsalt kuidagi nii eriline hetk, sest siis kõik uus nagu justkui algaks. 

Minnes ostsin tasu eest selle, et meie kõigi kohad oleksid koos. Tagasi tulles maksin vaid enda ja väiksemate kohtade eest, aga tegelikult olime ikkagi kõik koos. Seega ma pole päris kindel, kas on vaja lisatasu eest kohti osta. Vähemalt mitte siis, kui teed check-in´i kohe, kui sulle tuleb kiri, et seda nüüd teha saad. 

Kolm päeva Legolandis

Hmm, olgem ausad - see polnud plaan. Tegelikult oli mul plaanis nendega peale Legolandi veel loomaaeda ja muudesse taolistesse kohtadesse minna, aga ... ma ei teadnud, et auto rentimiseks on reaalseid autojuhilubasid vaja. No seda kaarti. 

Muidugi on see mul olemas. 

Muidugi ma tean, kus see on.

Muidugi ma ei mäleta, millal ma viimati reaalseid juhilube oleks kasutanud ... 

Igatahes Billundis olles hakkasin lõpuks autorentimise tingimusi lugema ja sain aru, et pole mõtet isegi katsetada, kui päris juhilube kaasas pole. Nii küsisingi lastelt igal õhtul, et: "Kas homme lähme ka Legolandi?" Vastuseks oli iga kord viiehäälne jaaaaa, nii et ... seal me siis olimegi. 

Kui algul kahtlesin, kas suurematel on seal midagi teha, siis päriselt - mul endal oli ka 3 päeva seal midagi teha. Tegevust oli niisama rahulikumateks hetkedeks, aga ka erinevas suuruses sõite. Üks päev oli vihmasem, nii et siis olid sõitude ooteajad lühemad. Meile sobis hästi. Loomulikult polnud need sõidud nii suured ja võimsad, nagu olid Powerpark lõbustuspargis, aga seda me ei oodanudki. 

Lastel on keeled suus

Ühel hetkel sain aru, et ... mu lastel pole keelebarjääri. No kui värskelt 6-aastane ka segamatult pargis kõndivate tegelaste juurde läks ning inglise keeles ennast selgeks tegema asus ning sai kõik asjad aetud, siis ... turvatunne kohe kasvas. 

Jah, ma tean, et ta pole inglise keelt õppinud. Meil pole aga aastaid eestikeelset telekat jms olnud, seega miskit on talle ilmselt ikka külge jäänud. Mulle endale tegelikult selline keeleõpe ei sobi, sest enda pealt tean, kui raske on pärast grammatikat jms sinna peale õppida. Ma ilmselt polegi selgeks saanud, sest hakkasin suhtlema enne kui inglise keelt õppima. Teisalt aga on hea teada, et ühegi mu lapse jaoks ei ole paanikat, kui teised inglise keeles vastu räägivad. Teeb reisimise lihtsamaks. 

Suuremate osas ma üldse ei kommenteerigi. Neil inglise keelega korras. 

Eesmärk täidetud

Kuigi minu eesmärgiks oli, et lapsed saaksid lendamise proovitud, siis tegelikult oli meil enne kooliaasta algust ülitore reis. Jah, loomulikult olid mingid ajutised ebakõlad, aga ... palju ärevusi kokku teebki seda. Kõik aga lahenes ning kõlama jäid vaid positiivsed elamused. 

Minu eesmärgiks oli, et laste ellu saabuks ka uus tasand ehk et nad "oleks need, kes on lennanud". Nüüd ongi. Nagu mu enda puhul oli veebruaris eesmärgiks, et saaksin "selleks inimeseks, kes käib ka reisimas", siis seekord oli oluline, et laste piirid laieneksid. 

Samal ajal laienesid minu piirid selles osas, et ma olen nüüd "see, kes suudab üksinda 5 lapsega (lennu)reisida". See oli kogemus ja uus tiitel, mida mulle endale oli vaja. 

See võib tunduda selline vägisi linnukeste kirjasaamine, aga tegelikult on asi piiride nihutamises. 

Jupi kaupa ja vaikselt uutesse reaalsustesse jõudmises. 

Selles, et loome enda maailma uueks väikeste tükikeste kaupa, samas tehes asju, mis sel hetkel äkki tunduvadki hirmsad. 

Lähipäevil arvutan ka kokku, et kui palju see reis maksma läks ja ... sellest tuleb üks hirmus postitus. :) 

Meie maailm aga on nüüd ... uuendatud! 

***

Mina olen Heli Künnapas (42), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 13a, 12a, 10a ja 6 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.