neljapäev, 22. september 2022

Me seame ennast siis nüüd Tallinnas sisse. Kohtunik lubas!

Nüüd on siis see koht, et võime hingata ja kotid päriselt lahti pakkida. 

Eile oli meie mitmetest kohtuasjadest esimeses istung. Hooldusõiguse küsimuses. 

Olen elus korra enne kohtus käinud. See oli Pärnu kohtumajas ajal, kui olin Pärnu Linnavalitusses praktikalt. Aga no see oli lihtsalt vaatlemine. 

Eile kohtusse sõites mõtlesin, et pole ammu läinud kohta, kus ei tea, mis toimuma hakkab ning mida tegema pean. Päris hirmus oli. Oleks võinud kuidagi ette valmistuda, aga kuna mul polnud õrna aimugi, mis saama hakkab, siis ei osanud ka midagi teha. Kirjutasin enda jaoks paberile välja mõned numbrid ja kuupäevad, aga see oli ka kõik, mida teha oskasin. 

Tegelikult oli kohapeal kõik väga normaalne. Kohtunik küsis ilusti küsimusi, nii et ei pidanud ise üldse teadma, millest rääkima peaks. Saime mõlemad ilusti sõna ja kõik ära rääkida. 

Otsuse edasikaebamiseks on küll praegu veel 15 päeva aega, seega ... mõndagi on veel võimalik, aga üldiselt on nüüd hingamise koht. 

Nüüd võime hingata ja päriselt Tallinna ja laste koolide ja muude siinsete tegemistega plaane teha. 

Ma ei teadnud, et see kõik mulle siiani sellist pinget valmistas, aga ühel hetkel sain aru, et tänane on täielik pingelanguse päev olnud. 

Hommikut alustasin ilgelt tublilt kellaajalise päevaplaani järgi. Lasteaiast jalutasin koju, nii et sain esimese pool tundi jalutamist tulemuste tabelisse kirja. Siis lugesin pool tundi Kiyosaki raamatut "Enne palgatööst loobumist: 10 tõsielulist õppetundi ettevõtjatele mitme miljoni dollarise ettevõtte ülesehitamise kohta". Alustasin seda mõned päevad tagasi, sest olen oma tervise taaskäivitamise programmiga nii kaugel, et taas võimeline enesearenguraamatuid lugema, aga ... see oli siiski kõrgeim tase, mille hetkel suutsin kätte võtta. 

Sellele järgnes lõunauni. Enne lõunat. Mitu tundi. Kell helises küll, aga panin kinni. Nägin päris pikki unenägusid. 

Sissemagamine tähendas, et 2.vahetuses õppivat last oli hilja bussiga kooli saata ja viisin ta autoga. Ise ikka veel udumudune. 

Täna ongi kõige suurem segadus, et nagu ei teagi, kust alustada, sest taas on kõik võimalik. Päriselt võimalik! 

Ma olen niiiii tänulik kõigile neile inimestele, kes mind selle retke jooksul on mõistuse juures hoidnud. Jah, kogu see teekond pole veel lõppenud, aga miskit on vähemalt nüüd selgeks saanud. Nii palju selgust pole mu elust vist aastaid olnud. 

Täna on veel mitu kohtumist ees ootamas, nii et eks näis, kuidas see udusena toimib! 

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 10a, 8a ja 4 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 


Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Selles grupis on ka info minu läbiviidavate koolituste kohta. Enesearenguga seotud teemadel olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar