Kas ja millisele tööle tasub lapsed kaasa võtta?

Eelmisel nädalavahetusel oli siis mõtlemise koht - kas peaks lapsed tööle kaasa võtma? Kui, siis kui kauaks? Mida tegema? 

Ja kui lapsed on koos emaga töö juures kaasas, siis kas lapsed on ise ka tööl? Või on nad kaasas? 

Nimelt toimus siis Pärnu raamatulaat, mida koos õde Kariniga korraldasime. Mu enda kirjastuse laud oli ka ikka väljas. Ühel hetkel oli meil isegi mitu lauda, sest ühe kirjastuse esindaja näiteks tuli hiljem kohale. Sel ajal kasutasime siis seda ka. 

Suuremad lapsed olid mul laadal kaasas. Algul oli mõte, et saavad näiteks uste juures flaiereid jagada. Nad olid aga kohe algul abiks, et raamatud ilusti laudadele välja laotada ning kõik paika panna. Siis hakkasid jupi kaupa müüma ja ... nii läkski. 

Tulemus oli see, et trükisooja ,,Karupoeg Lukase täheraamatut" müüsid nad koos Kariniga maha nii palju, et raamatupoodidele ei jätkundki nii palju, kui nad tellisid. Tellisin küll algul ka väikese tiraaži, sest ei saanud selle ala praegu palju raha seisma panna. Nüüd on aga vaja juba uued raamatud tellida, sest soovijaid jätkub. Nii saabki seda raamatut kirjastuse kodulehelt ka praegu tellida, kuid välja saadame detsembrikuu 3.nädalal, kui uued raamatud trükikojast jõuavad. 

Tähevihikud kahjuks laada ajaks kohale ei jõudnud. Need tulevad esmaspäeval. Jällegi miski, mille järgi tundsin puudust enda laste tõttu. Tähevihikud on trükitähtede kirjutamiseks. Nende koostamisel sain suure üllatuse osaliseks - tähti õpetataksegi mitut moodi tegema. Ehk et mis järjekorras pead tähe erinevaid osi tegema. Tähevihikut koostades sain aru, et äkki olen asjatult aastaid oma lastega mõne tähe pärast kakelnud. Äkki neid ongi koolis teisiti õpetatud? 

Igatahes olid need laadapäevad minu jaoks laste seisukohalt väga põnevad. Nägin, mida mu lapsed oskavad ning kuidas sellises olukorras käituvad. 

Hästi armas oli mitme teise kirjastaja käest kiidusõnu kuulda. Nii sellele, kuidas lapsed vastu peavad, kui ka sellele, milliseid motiveerimise viise ma lastega kasutasin. No näiteks, et vahepeal olidki neil jäätise pausid. Korda mööda andsid teineteisele puhkust jne. 

Mina sain raamatulaadal kogemuse, et jõukohastele töödele võiks lapsi kaasa võtta. Loomulikult tuleb kogu aeg jälgida, et kas lapsed jõuavad ning saavad hakkama. Samuti tööd tehes on lapsed palka väärt, nii et meil käis arveldamine igal õhtul. 

Kirjaniku ja kirjastajana ei ole mul igapäevaselt väga palju ülesandeid, mida lastega jagada. Seda enam püüan alati neile tööd pakkuda, kui mul selleks võimalus on. Olen näinud, et see paneb ka lastel endal mõtte tööle ning nad aretavad alati edasi ideid, et mida nad veel võiks teha. Nii saan mina omakorda neilt inspiratsiooni. 

Millised on sinu kogemused laste tööle kaasavõtmisega? 

***

Foto autor Triin Künnapas

Mina olen Heli Künnapas (38), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (11a, 9a, 8a, 6a ja 2 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod. 

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 21 raamatut (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com