Ajagraafiku paikapanek käib täie hooga. Kui eelmisel nädalal harjusin ära, et tegime omas tempos ja kulgesime, kuidas jõudsime, siis nüüd tuli taas rohkem kella vaadata. Allakukkunud kalendri panin ka taas köögis seinale tagasi, kuna muutus oluliseks teada, mis nädalapäev on.
Rohkem oli ka zoomi tunde õpetajatega.
See tähendab, et veelgi rohkem tuli mõelda, et kes millist IT-vahendit kasutab ja millises ruumis seda teha saab. Kõige keerulisem oli klaveritundidega, sest klaver asub meil köögis, mis tähendab, et pisikest putukat (Johannat!) polnud väga lihtne kuhugi eemaldada. Eriti kuna mina ise oleks võinud pigem läheduses olla, et kuulata, mis toimub, et oskaks pärast harjutamise paremini last toetada. Aga saime hakkama.
Üks suur pluss on jätkuvalt, et lapsed käivad iga päev lõunasel ajal mitu tundi õues mängimas. Jah, see võtab õppimise aega vähemaks, kuid kõige muu mõttes on ainult kasuks. Samuti oleme püüdnud üle päeva mere ääres käia, sest see on praegusel ajal ikka väga oluline.
Kogu selle ajajaotuse suurima küsimusena koorus aga välja probleem- millal peaks lastele oma facebooki kontod tegema?
Siiani on minu kindel seisukoht olnud, et kui lastel pole facebooki millegi asjaliku jaoks vaja, siis neile kontosid ei tee. Lastega on mul kokkulepe, et kui saavad õigekirja täitsa selgeks, siis võivad teha. Siiani see toimib. Minu kasuks.
Olen aastaid laagrites lapsi õpetanud ja seetõttu on paljud neist ka hiljem mu FB sõbraks tulnud. See tähendab, et laste tegemisi FBs olen aastate jooksul pärist palju näinud... ja see on ka põhjus, miks nii kindlalt tahan, et mu lastel veel kontosid ei oleks.
Isegi täiskasvanutel on tihti keeruline mõista, et kõik, mida nad FBs teevad, jätab jälje. Sa ei tea kunagi, mis ja kust välja tuleb.
Viimane nädal möödus aga nii, et logisime jälle muudkui kodus telefonides ja arvutis sisse-välja, vastavalt sellele, millist ülekannet või ühendust kellelgi oli vaja. Ja kõik käis läbi minu kontode ehk mind oli kõikjale vaja. Ma ei lase lapsi ju ka enda kontode kallale.
Nii oleks mõnes mõttes lihtsam, kui õpetajad saaks FBs otse lapsega suhelda või talle kirjutada. Nagu e-mailiga tehakse.
Kuidas teil on laste suhtlemine lahendatud- millisest vanusest (või üldse?) on lapsel facebooki kontot vaja? Tavaolukorras. Aga praegusel ajal? Kas on suurenenud vajadus, et lapsel võiks konto olemas olla?
Jagage kogemusi. Aitäh!
***
Mina olen Heli Künnapas (38),
hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja
poliitikust ema viiele lapsele (11a, 9a, 7a, 5a ja 1,5 a).
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!
Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.
Foto autor Triin Künnapas |
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!
Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 21 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust,
mis avaldab mu enda ja nüüd ka teiste kirjanike raamatuid. Suviti
korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com
FB konto võib teha minu mäletamist mööda alles 13-aastane. Igatahes minu kohe 12-aastane peab veel ootama. Kooliasjade jaoks on ju palju sobivamaid suhtluskanaleid kui FB, mis on liigset "müra" täis.
VastaKustutaMinu 13 aastasel on FBi konto, kasutab põhiliselt suhtlemiseks. 10 aastasel on FB messenger, mis sai tehtud treeneriga suhtlemiseks. Messengeri jaoks ei pea olema FB kontot, võibki olla ainult messenger, kui vaja just seda suhtlusplatvormi.
VastaKustuta