Võiks arvata, et kirjaniku lastel seda muret ei ole. Tegelikult olen oma vanemate poistega täpselt sama tee läbi käinud. Jah, me oleme neile alati õhtuti raamatuid ette lugenud. Jah, nad näevad kodus, kuidas vähemalt üks vanem pidevalt raamatuid loeb. Nii on nad alati teadnud, et raamatud on head.
Aga kui oli valida, siis ei kippunud raamat olema esimene valik. Järelikult tuli teemaga tegeleda.
Kolm lihtsat sammu, kuidas oma lapsed lugema sain, olid:
1) selgitustöö - raamatute lugemine pole vajalik selleks, et koolis õpetaja käest hinne kätte saada. Raamatud on kiireim tee kohtadesse, kus sa pole kunagi käinud, tegelasteni, kellega sa ehk kunagi ei kohtu. See on võimalus oma silmaringi laiendada.
2) esmasest blokist ülesaamine- vot, selle jaoks võtsin kasutusele nipi, mida ei uskunud, et kunagi kasutan. Ma maksin oma lastele lugemise eest. Eelmisel suvel. Hind oli 1 sent lehekülje eest. Raha sai kätte, kui kogu raamat oli loetud. Mina ütlesin, milliste raamatute eest maksan. No näiteks Hirmsa Henry 100 osa eest keeldusin maksmast... nii et neid luges laps tasuta kõrvale. Tasustatud lugemise projekt läks mulle kokku maksma alla 10 euro ja nüüd pole enam probleemi. Näiteks Harry Potteri esimene raamat läks mulle maksma veidi üle 2 euro, aga nüüd jätkab laps kogu sarjaga, nii et... kasumlik investeering.
3) abi õige raamatu leidmisel- raamatuid on tohutult palju. Olen kindel, et ükskõik, mis vanuses inimestest räägime, siis kui ta ütleb, et ei armasta lugemist, siis järelikult pole ta õige raamatu otsa sattunud. Nii saab eriti poisid lugema aidata õige raamatuga. See tähendab, et lapsevanem ise ka loeb neid raamatuid.
Millised on minu 5 soovitust raamatute kohta, mis võiks algklasside poistele meeldida ning mille järel nad võiks järgmiste raamatute vastu huvi tunda:
1. ,,Lüriidiumivaras"- Bobbie Peers -see on tempokas ja põnev lugu väljamõeldud maailmas. Minu jaoks täiskasvanuna jäi see pinnapealseks, kuid laste pealt näen, et neile selline kiire tegevus sobib väga hästi.
2. ,,Harry Potter ja tarkade kivi" - J. K. Rowling - Potteri võlumaailmast teavad vist kõik midagigi. Need raamatud on mahukamad kui keskmised lasteraamatud, kuid köitvad. Meie vaatasime perekondlikult kõigepealt kõik filmid ära ja seejärel läks raamatute lugemiseks. Kui selle sarjaga algus sisse saab tehtud, siis edasi töötavad raamatud enda eest ja edasi enam lükkama ei pea.
3. ,,Kõik poisid ei saa suureks"- Ivar Soopan- isegi kui sildistada ei tahaks, siis see on üks hea poisteraamat. Tegelasteks poisid. Samas lugeda võivad kindlasti ka tüdrukud, aga lihtsalt tegevus on poistele kindlasti äratuntav ning kui räägime poiste lugemasaamisest, siis selles raamatus peaks äratundmisrõõmu või avastamist olema küll.
4. Pál-tänava poisid - Ference Molnár - see on nüüd pigem algklasside vanematele lastele. Ma pole ise viimastel aastatel seda raamatut üle lugenud, kuid käisime lapse klassiga etendust vaatamas ja näha oli, et tõmbas kaasa. Taaskord lugu poistekampade tegemistest. Võõrapärased nimed ehk veidi hirmutavad, kuid kui loosse sisse elada, siis kindlasti haarab kaasa.
5. ,,Meisterdetektiiv Blomkvist"- Astrid Lindgren - ei saa ma Lindgrenist mööda. Jah, tema raamatud on kirjutatud juba tükk aega tagasi, aga töötavad ikka. See on vaid üks näide, kuid ilmselt meeldiksid poistele ka teised Lindgreni lood. Ise olen enamust neist korduvalt lugenud. Lindgreni hakkasin lastele varakult ka ette lugema, kuigi näiteks Karlssoni puhul tegin kohati pause, kuna ei tahtnud, et lapsed ühte või teist asja järgi teeks.
Minu jaoks on suur kompliment, et mu laste klassikaaslased on korduvalt tulnud ütlema, et on lugenud minu raamatuid ,,Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" ning ,,Kolme pärna saladus". Eks ma oma lastele mõeldes olen need lood kirjutanud ja tore, kui ka teistele hästi mõjuvad. Aga eks näis, kas ja kuidas need ajale vastu peavad.
Loomulikult on lapsed erinevad. Lapsevanemana on oluline oma lapse huvisid ja võimeid mõista. Kõige lihtsam viis lugemishuvi tappa on lapsele liiga keeruline raamat kätte anda. Samas ka vastupidi- igava ja liiga lihtsaga saab huvi sama hästi maha suruda.
Mul on näiteks kõik lapsed erinevad. Nende võimed, huvid jne. Ja ilmselt on see ka teistes peredes samamoodi. Vale on aga ise nukrutseda mõtte otsas, et laps ei loe, kui täiskasvanu pole last sellele teele aidanud.
Jah, lugemine ei ole kohustuslik. Aga elamine ka mitte. Nii et alla võib anda alati.
Teine võimalus on leida viis, kuidas seda imelist maailma avastada. Siin postituses jagatu on meie pere kogemus, mitte absoluutne tõde.
Millised on sinu soovitused, milliseid raamatuid algklasside poisid kindlasti käest panna ei suuda?
***
Foto autor Triin Künnapas |
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!
Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 21 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust,
mis avaldab mu enda ja nüüd ka teiste kirjanike raamatuid. Suviti
korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar