Pärnu Postimees avaldas eelmisel nädalal paar artiklit vallavalitsuse seisukohtadega, kuid minu eelmisel nädalal kirjutatud artikkel pole siiani leheveergudele mahtunud. Kuna täna on taas vallavolikogu istung, siis panen teksti siia. Nimelt liiguvad "linna peal" kuulujutud, et mõned inimesed ei saa ikka aru, et mille vastu muusikakooli õpetajad ja lapsevanemad sõdivad. Ehk aitab see kirjutis seisukohti veidi selgitada.
***
Pärnu-Jaagupi
Muusikakool ei koli
Heli
Künnapas, lapsevanem
Kolmapäeval (9.10.2019)
kohtusid Pärnu-Jaagupis muusikakooli õpetajad ja lapsevanemad valla
esindajatega ja jõudsid mõistmisele, et muusikakooli kolimine pole
vajalik, ega otstarbekas. Kohal olid nii vallavanem Jane Mets, kui
abivallavanem Tarvi Tasane ning volikogu esimees Ülle Vapper.
Kohtumise algatajaks olid muusikakooli õpetajad ja lapsevanemad,
kuna eelmisel nädalal avastasime kogemata volikogu viimase istungi
videolindistust kuulates, et Pärnu-Jaagupi Muusikakooli kolimine on
arengukavasse lisatud. Protokollis pole selle kohta sõnagi.
Põhjenduseks oli, et see on arengukava osa, nii et ei peagi eraldi
protokollis olema.
Vallavanem Jane
Mets tunnistas kohtumise algul ka ise, et kommunikatsioon selles
küsimuses on olnud kehv. Nii pole tegelikult küsimuse arutamisse
kaasatud muusikakooli õpetajaid, ega teisi eksperte. Rääkimata
hoolekogust ja lapsevanematest. Koostööd tehti küll direktoriga.
Muusikakooli kolimisest olevat juttu olnud arengukava avalikul
arutamisel, kuid protokollidest seda välja ei loe.
Vallavanem selgitas, et volikogus küll arutati teemat juba
kevadest alates, kuid küsimus oli infopunktide all, mitte eelnõuna
ja sellepärast polnud võimalik seda lugeda ei päevakorrast, ega
protokollidest.
Kohtumisel esitati
muusikakooli õppealajuhataja Elena Mägi ning lapsevanem Heli
Künnapase eestvedamisel põhjuseid, miks muusikakooli kolimine
B-korpusesse teeb asjasse puutuvate inimeste elu keeruliseks.
Oluline probleem
on, et Pärnu-Jaagupi Põhikoolis on juba praegu kõik ruumid
kasutuses. Lähiaastatel on lisandumas veel üks topel 1.klass, mis
peaks kõiki rõõmustama. Õpilaste vähenemise väide on väga
küsitav. Eriti kui arvestada, et lasteaed on lapsi puupüsti täis.
Muusikakooli
õpilased kasutavad väga palju saali. See on oluline esinemisteks,
arvestusteks, konkurssideks jms harjutamiseks. Seda nii
klaveriõpilaste, kui ka klaverisaadet vajavate pillide õpilaste
puhul. Isegi kui põhikooli saal ei ole praegu üliaktiivses
kasutuses, siis muudaks muusikakooli õpilaste lisandumine graafiku
liiga pingeliseks ning kahjustaks õppetööd. Rääkimata
ebamugavast olukorrast, kus pilliklassid on ülemisel korrusel ning
igaks prooviks tuleks alumise korruse saali kolida. Mida vähem on
lastel pillidega kolimist, seda tervislikum see on pillipargile.
Pärnu Postimehe
artiklis arvas Ülle Vapper, et külma ja vihmaga on õpilastel
mugavam samas majas olevasse kooli minna. Reaalsus on see, et laste
koolipäevad on pikad, nii et teise majja muusikakooli minek aitab
neil saada selle vajaliku sõõmu värsket õhku. Solfedžo õpetaja
Helle Ottender tõi välja, et lapsed on ka ise öeldnud, et
keskkonna vahetamine on vajalik ning
lapsed tulevad pärast
koolipäeva hea meelga teistsuguse õhkkonnaga muusikakooli.
Pikalt peatuti
tualeti kasutamise küsimusel. Täpsemini siis probleemil, et
koolimajas on tualetid maja teoses otas. Nii peaksid planeeritavatest
muusikakooli ruumidest lapsed maja teise otsa jalutama. Esiteks
tähendab see, et kogu maja peab valgustatud olema kuni kella 20ni
välja, sest mitmel päeval lõppevad just sel ajal eriala tunnid.
Õhtuste eelkooliealiste laste ringide puhul peaks õpetaja ühe
lapse tualetisoovi pärast kogu tunni peatama ning kõigi lastega
koos maja teose otsa jalutama, sest üksi lapsi nii kaugele saata ei
saaks. Abivallavanem Tarvi Tasane pakkus välja, et ehk on võimalik
lähemale tualett ehitada. See aga tekitab taas küsimuse, et kui
juttu on kokkuhoidmisest, kas sellise lisakulutuse tekkides on
kolimine mõistlik?
Tualetti kasutavate
laste valvamiseks majavalvuri tööaja pikendamine lisaks jällegi
tööjõukulusid.
Tõime ka välja,
et pole loogiline, et pärast haldusreformi vähenenud ametike arvuga
halduskeskus vajab sama palju tööruumi, nagu 65 muusikakooli
õpilast, umbes 20 eelkooliealiste laste ringi õpilast ning nende
õpetajad ja lapsevanemad. Kuigi vallavanem rõhutas korduvalt, et
kooli B-korpuses pidavat ruutmeetreid rohkem olema, siis selgitasime,
et pole oluline vaid ainult ruutmeetrite arv, vaid ka see, kuidas
ruumid asetsevad.
Muusikakooli
praeguse asukoha kasuks räägib ka raamatukogu. Nimelt saavad lapsed
praegu oma tundi oodates raamatukogus kas raamatuid lugeda, arvutit
kasutada või hoopis järgmiseks päevaks õppida.
Kuigi vallavanem
lubas, et B-korpusesse kolides tuleks vahetada ka aknad, siis suureks
probleemiks toodi välja staadionilt kostev müra. Muusikaõpe
treenib suurel määral ka kuulmist, mis tähendab, et staadionil
akna all toimuvad trennid ei ole selleks hea taust.
Pooleteisetunnise
kohtumise lõpetuseks kinnitasin, et praegu olemasoleva info põhjal
ei saa muusikakooli õpetajatel ja õpilastel planeeritavates
ruumides olema parem, kui praegustes. Vallavanem kinnitas, et seal ei
hakka ka olema halvem, kuna on planeeritud erinevad ümberehitused.
Samas kinnitas ta kohe, et tegelikult ei ole ekspertide
hinnapakkumisi, ega ka ümberehituseks vajalikke summasid eelarves.
Elena Mägi tõi välja, et see tähendab, et me ei saa seega kindlad
olla, et kui ka ümberkolimine teoks saab, et siis tegelikult lubatud
tingimused ümberehituste käigus läbi viiakse.
Seejärel tegin
ettepaneku, et muusikakooli kolimise teema praegu peatatakse.
Vallavanem Jane Mets kinnitas, et jah, selle kokkuleppe saab teha,
sest tegelikult polegi ju midagi alustatud ja seega polegi midagi
peatada. Ta selgitas, et arengukava on see, mida planeeritakse kuni
aastani 2030, kuid seda saab ellu viia, kui on vastu võetud eelarve
investeeringute kava. Seejärel kinnitas vallavanem, et praegu on
projekteerijale antud lähteülesanne teha ehitusprojekt, mille
tegemine pidavat aega võtma umbes kuu. Nii jõudsime siis lõpuks
tagasi sinna, et tegelikult tööd muusikakooli kolimise teemal
ikkagi juba käivad.
Korduvalt
tõstatasin küsimuse, et millest kõik algab? Ehk et kuna küsimus
on halduskeskuse töötajate kolimisest, siis pole ju küsimus vaid
selles, kas muusikakool mahub koolimajja. Esimene küsimus peaks
olema, et millised on veel alternatiivsed ruumid halduskeskuse jaoks.
Väidetavalt olid valla esindajad kevadel erinevad võimalused läbi
käinud. Koosoleku käigus tuli välja, et on veel võimalusi.
Näiteks maja, kus asuvad praegu muusikakool ja raamatukogu, teine
tiib, milles on hetkel ühel korrusel muuseumi ning teises
noortekeskuse kasutuses olevad ruumid.
Muusikakooli
hoolekogu esinaine Regyta Eriste tõi välja, et on välja antud väga
hea juhis „Muutuv kool”, mis annab head juhised protsessi
rakendamiseks. Üks oluline punkt on kõigi osapoolte kaasamine. Ta
tegi ettepaneku, et mis iganes muudatustega edasi liigutakse,
edaspidi kaasataks osapooli koheselt.
Muusikakooli
õpetajad ja lapsevanemad jäävad oma seisukoha juurde, et
muusikakooli vajab küll hädasti mõningat täiendamist, sest
näiteks suvel ja kevadel on praegustes ruumides liiga palav, kuid
kui oleks olnud raha kogu muusikakoolile sobilike ruumide
korrastamiseks, siis loodetavasti leitakse võimalus hoopis
olemasolevate ruumide parendamiseks.
Tekkinud probleem
ilmestab ilusti praegu olukorda, mille põhjuseks on ka liiga suured
vallad, kuna ilmselgelt ei ole volikogu laua ääres kätt tõstnud
inimestel õrna aimugi kohalikest oludest ning neid ei tuldud ka
uurima. Üks usaldas teist, teine kolmandat, kuid inimesed, keda
teema otseselt puudutab, kuulati ära hetk peale viimast minutit.
Seekord aga läks õnneks ja halb otsus suudeti ära hoida!
Suur tänu kõigile,
kes Pärnu-Jaagupi muusikahariduse heakäigu eest seisid ja ka valla
esindajatele, kes olukorda mõistsid!
****
Loodan väga, et nüüd on teema veidi selgem ja need, kellel on rahva poolt antud võim otsustada, kasutavad seda ka kohalike inimeste (eriti laste!!!) huvides!
Tänan tähelepanu eest!
***
 |
| Foto autor Triin Künnapas |
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!
Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 19 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust,
mis avaldab mu enda ja nüüd ka teiste kirjanike raamatuid. Suviti
korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar