5 lihtsat nippi lapsevanematele, kuidas viimane kooli- ja lasteaiakuu edukalt üle elada

Ei väsi kordamast- kuhu see ülejäänud kooli-lasteaia-aasta kadus???

Aga no fakt on see, et lasteaia lõpukleiti läheb vaja vähem kui kuu aja pärast ning sügisest ongi meil pooleks aastaks ainult üks lasteaialaps. Viimased u 6,5 aastat on meil alati 2-4 lasteaialast olnud. See aga tähendab, et viimane kuu on ilmselt eriti intensiivne.

Millised on minu jaoks nipid, mis aitavad sellistel kiirematel aegadel hakkama saada?

1. Nimekirjad
Minu suur lemmik- eelmisel õhtul teen nimekirja järgmise päeva tähtsamatest töödest. Pidevalt on olemas lähima nädala, kuu jne ülesanded. Kappide ees seistes kodus teen nimekirja poest vajaminevatest asjadest (mitte ei lao poes kõike korvi, sest ei mäleta, kas kodus oli...). Nimekiri asjadest, mida tuleb teha või tuua, kui lähen linna. Arvete nimekiri- juures märked sellest, mis makstud või mis maksmata.

Nimekirja tegemisel on hea asi see, et siis ei pea su aju enam meeles pidama asja, mille üles kirjutasid. See muidugi eeldab, et õige nimekiri hiljem õiges kohas ka kaasas on. Ehk et linna minnes peab linna tegemiste nimekiri kaasas olema, sest muidu pole sel mõtet. 

2. Raamat kõikjale kaasa
Ojaaa, lapsevanemaks olemine tähendab, et on perioode, kui lugemisvaraks on ainult laste õhtujutud. Isegi kirjaniku jaoks. Tunned, kuidas aju vaikselt iga päevaga kärbub... Nii on hea harjumus kõikjal raamatut kaasas tassida. Lapse tunni lõppemist oodates jõuan ehk vaid mõne lehekülje lugeda, aga see on parem kui FBst või instagrammist läbi hüpata.

Usun jätkuvalt, et lugemine on kõige odavam viis oma aju töös hoida ning oma silmaringi avardada. Vabandus, et "mul on lapsed ja sellepärast ei saa lugeda" ei ole minu jaoks küll mõjuv põhjus endalt lugemisrõõm varastada. Kuigi ka minu lugemisblogist Heli lugemisvara on näha, et ma pole just alati kõige aktiivsem lugeja, tuletangi endale aegajalt meelde, et vabandus "mul pole aega!" ei ole mingi vabandus. Aega on! Küsimus on selles, kuidas otsustan seda kasutada.

Iga loetud raamat annab midagi juurde. Isegi sellised, mis mulle ei meeldi. See tähendab, et oskan oma elus jällegi teadlikumaid ning paremaid otsuseid teha. 

3. Lapsed (kodu)tööle
Mul on lapsed pikalt olnud väikesed... ja neid on olnud mitu korraga. Ehk siis saavutus on olnud see, kui nad minu töötegemist ei sega. Nüüd aga näen, et üha rohkem suudavad nad kõik midagi teha. Koduste ülesannete jagamine on ühest küljest oluline, et lapsed mõistaksid, kust tulevad puhtad nõud ja puhtad põrandad ja puhtad pesud jms. Teisalt aga jääb ju lapsevanematel kohe rohkem aega, et lastega ka muid toredaid asju teha.

Olen tihti see inimene, kes teeb asjad ise ära, sest ei viitsi õpetada ning mõnigi kord ise paremini üle teha. Üha rohkem aga annan lastele koduseid ülesandeid üle, kuna nad on tegelikult ammu selleks valmis. See on nii võimas tunne. Olen ju alati teadnud, et need mõned aastad, mis lapsed on väikesed ja vajavad ekstra palju hoolitsemist, saavad kiirelt läbi. Nüüd ongi nii, et meie viies beebi on kasvatatud juba nii mitme inimese poolt ja temaga tehtavad ülesanded on nii mitme pereliikme vahel jagatud, et esimeste laste kasvamisega ei saa seda üldse võrreldagi. Nii lihtne on lihtsalt! Ja seega on kõigil ka rõõmu rohkem.

Muruniitmine jääb ilmselt ikka minu eralõbuks, sest seda ei taha ma kellegagi jagada... aga puude ladumises olen juba veidi järgi andnud ja luban lapsi oma mängumaale. Rääkimata nõudepesust ja pesu väljaviimisest. Unistuste päev on minu jaoks see, kui lapsed kolmekäigulisi õhtusööke hakkavad valmistama... või noh- mingitki sööki tegema. Õnneks saame praegu abikaasaga seda kohustust jagada ja munade praadimise ning muude taoliste toitudega saavad vanemad lapsed ka juba hakkama.

4. Sotsiaalmeedia teavitused maha
Võtan maha kõik teavitused, mis annavad teada uuest teatest, kirjast, muudatusest vms facebookis, instagramis jms. Vaatan neid lehti teadlikult siis, kui ise otsustan, et selleks on aeg. See tähendab, et ei pendelda nii palju erinevate tegemiste vahel ja nii saab kõik hulga kiiremini ja paremini tehtud. Ei pea lapsega rääkimise või mingi teksti lugemise vahel vaatama, mida keegi on postitanud.

Vestluste vahel on minu arvates üldse ülimalt ebaviisakas oma telefonis iga tinina peale reageerida. Aga kui vestluspartner peab seepeale oma teksti mitu korda kordama, siis on see veel eriti ebaviisakas ning võtab mõlema aega. Kui vestluspartner on laps, siis näitab see pealegi, et lapsevanemale on mingi tinin lapse sõnadest olulisem. Nii aitabki sotsiaalmeedia teavituste mahavõtmine aega säästa ning keskenduda käsilolevale tegevusele ning kui on sotsiaalmeedia aeg, siis... keskenduda sotsiaalmeediale.

5. Ennetamine
Eelnevalt tasub valmis olla ja valmistuda kõigeks, mille vajadus on teada. Ehk et kui on teada, et tulevad kevadkontserdid, esinemised, lõpupeod jms, siis näiteks viisakad riided võib ju juba nüüd korralikult üle vaadata ja kappi valmis sättida. Eks need võiks tegelikult kogu aeg valmis olla, aga minul küll juhtub aegajalt nii, et näiteks poiste särkidega tundub, et neid on aega küll triikida... ja siis ongi järgmine esinemine juba järgmisel päeval. Maikuu algul särkide, viigipükste ja muu taolisega tegelemine aitab kindlasti maikuu lõpus närvilisi hetki vähendada.

Sellised ongi väiksed nipid, mida mina kasutan, et väliselt segapudruna tunduv elu tegelikult päris sujuvalt ja ilusti jookseks.

Millised on sinu nipid, kuidas kiire maikuuga paremini hakkama saada ning elusalt koolivaheaega välja jõuda?


***

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase. 

Mina olen Heli Künnapas (37), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja  poliitikust ema viiele lapsele (10a, 8a, 6a, 4a ja täitsa tutikas). Poliitikas osalen Eesti Vabaerakonna ridades.

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 18 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi  http://midaheliluges.blogspot.com