reede, 15. veebruar 2019

Miks tuleb meeste marss? Et märgata Eesti meeste muresid!

Meeste marss toimub laupäeval, 16.veebruaril kell 12!!!

Alles hiljuti küttis palju kirgi naiste marss. Mõnegi arvates polnud selliseks ürituseks põhjust. Mina usun, et oli küll. Meie kõigi hea enesetunde õnneks me ei tea, mis paljudes kodudes toimub ja millised perevägivalla juhtumid avalikkuse ette ei jõua.

Teadmatuses võime pea mõnusalt liiva alla pista ja nautida pettekujutelma, et selliseid juhtumeid pole. Samuti on enamikul juhtudel raske tõestada tööalast tagakiusamist – nii on naiste õiguste eest marssimine ning probleemile tähelepanu tõmbamine igati õigustatud. 

Mis probleemid on Eesti meestel?
Vabaerakond on aga tuntud selle poolest, et ei viitsi teistega kõrvuti kõvasti „kaagutada“, vaid hüppab kohe probleemi keskmesse. Perevägivalla ning tööalase diskrimineerimise puhul jõuame tahes või tahtmata meeste küsimuseni. Miks sellised juhtumid aset leiavad? Iga probleemi lahendamine algab põhjuse selgitamisest.

Lastelegi õpetame maast madalast: kui sind kiusatakse, siis on see kahepoolne – esiteks on su enda enesehinnanguga midagi valesti, et lased ennast kiusata, kuid olulisem on kiusaja isik – temal on mingi probleem, mida ta ise lahendada ei oska ja elab seetõttu teiste peal välja. 

Olen aastaid töötanud suurfirma personalijuhina, tegelenud ettevõtluse ning poliitikaga. Naisena. Kõige krooniks veel aastate jooksul veel elanud ebatraditsiooniliselt lasterikast pereelu, olles abikaasa ning praeguseks viie lapse ema. Selle aja jooksul olen saanud palju erinevaid kogemusi. Ei saa öelda, et mind oleks konkreetselt naiseks või emaks olemise pärast tagakiusatud, kuid kindlasti on üritatud ja korduvalt. Kõige hullemad näited on praeguse riigikogusse kandideerimise kampaania ajast.

Võrdsed võimalused ei tähenda sooneutraalsust
Kindlasti ei toeta ma sooneutraalsust ega lõputut võrdsust. Mulle väga meeldib, kui avatakse uksi, kingitakse lilli jne. Toetan aga võrdseid võimalusi, kus igaüks teeb seda, mida oskab, suudab, soovib, et poleks asju, mida naise või mehena valida ei võiks. 

Kõigile neile juhtumitele mõeldes jõuan aga küsimuseni, et miks? Kuidas tuleb üks mees selle peale, et ühel või teisel moel tõestama hakata, et ta on mõnest naisest üle? Lihtne vastus: tal on endal mingi probleem, mis on mingilt maalt lahendamata jäänud. 

Eriti viimasel ajal olen mitme mehe käest kuulnud äratundmist, mil nad ise tunnistavad, et oleks pidanud varasematel aastatel oma tervise eest paremini hoolitsema. Olgu siis vaimse või füüsilise. Olgem ausad- ilmselt ühte ilma teiseta ei saa. Meie praegused mehed-isad-vanaisad tulevad ajast, mil mehed ei nutnud. Olid vait ja teenisid... kuni surid! 

Tänasel päeval on meeste roll mammutikütina muutunud. Kadunud on senised ainult meestele kuulunud ülesanded, aga midagi muud pole asemele tulnud. Nii ongi paljudel meestel segadus, et kes või mis nad peaksid siin olema. „Lahendus” viib alkoholi ja muude sõltuvusteni. Ja sealt läheb ring juba sujuvalt edasi. 

Selle ringiga on aga seotud meie teine suur mure – pole lapsi, rahvastik väheneb. Samal ajal näitavad uuringud, et Eesti naised sooviksid rohkem lapsi, kui nad reaalselt saavad. Naised õpivad pähe lause, et „naine võib saada nii palju lapsi, kui suudab üksi üles kasvatada”. Olen selliseid lugusid korduvalt kuulnud, aga igaüks mõtleb, et on üksi.

Meeste marsil ei süüdistata kedagi
Tegelikult on aga mure suurem ja puudutab paljusid. Just see ongi põhjus, miks Vabaerakonna liikmed otsustasid korraldada „Meeste marsi”. See on meeste olukorrale tähelepanu pööramine ning seeläbi ka naiste probleemide lahendamine. See ei ole kellegi halvustamine, vaid sammuke tervema ühiskonna poole. Sellise, kus tegeldakse probleemide, mitte tagajärgedega. Sellise, kus inimene võib oma probleemi tunnistada, abi küsida ning ei pea seda koduseinte vahele peitma. Peitmise tulemusega peame lõpuks kõik nagunii tegelema, sest eks politsei, vangivalvurid, sotsiaaltöötajad, võlanõustajad ja teised spetsialistid saavad tööd just tänu probleemide peitmisele ning kuhjumisele.

Vabaerakond ei lahenda kõigi perede probleeme. Me ütleme, et probleem on olemas ja palun räägime sellest. Pole vaja halvustama hakata, vaid mõtleme koos, kuidas meie perekonnad saaksid meeste vaimse ja füüsilise tervise parandamise tulemusel tervemaks ja tugevamaks. 

Kui arvad, et sellele teemale on oluline tähelepanu pöörata, siis jaga ,,Meeste marsi" infot ka sõbraga ning tulge kohale laupäeval, 16.veebruaril kell 12. Täpsema info on siin: ,,Meeste marss".


***


Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!  

Mina olen Heli Künnapas (36), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema viiele lapsele (10a, peaaegu 8a, 6a, 4a ja täitsa tutikas). Poliitikas osalen Eesti Vabaerakonna ridades.

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 17 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi  http://midaheliluges.blogspot.com 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar