Meeste marss toimub laupäeval, 16.veebruaril kell 12!!!
Alles
hiljuti küttis palju kirgi naiste marss. Mõnegi arvates polnud
selliseks ürituseks põhjust. Mina usun, et oli küll. Meie kõigi
hea enesetunde õnneks me ei tea, mis paljudes kodudes toimub ja
millised perevägivalla juhtumid avalikkuse ette ei jõua.
Teadmatuses võime pea mõnusalt liiva alla pista ja nautida
pettekujutelma, et selliseid juhtumeid pole. Samuti on enamikul
juhtudel raske tõestada tööalast tagakiusamist – nii on naiste
õiguste eest marssimine ning probleemile tähelepanu tõmbamine
igati õigustatud.
Mis
probleemid on Eesti meestel?
Vabaerakond on aga tuntud selle poolest, et ei viitsi teistega
kõrvuti kõvasti „kaagutada“, vaid hüppab kohe probleemi
keskmesse. Perevägivalla ning tööalase diskrimineerimise puhul
jõuame tahes või tahtmata meeste küsimuseni. Miks sellised
juhtumid aset leiavad? Iga probleemi lahendamine algab põhjuse
selgitamisest.
Lastelegi
õpetame maast madalast: kui sind kiusatakse, siis on see kahepoolne
– esiteks on su enda enesehinnanguga midagi valesti, et lased
ennast kiusata, kuid olulisem on kiusaja isik – temal on mingi
probleem, mida ta ise lahendada ei oska ja elab seetõttu teiste peal
välja.
Olen
aastaid töötanud suurfirma personalijuhina, tegelenud ettevõtluse
ning poliitikaga. Naisena. Kõige krooniks veel aastate jooksul veel
elanud ebatraditsiooniliselt lasterikast pereelu, olles abikaasa ning
praeguseks viie lapse ema. Selle aja jooksul olen saanud palju
erinevaid kogemusi. Ei saa öelda, et mind oleks konkreetselt
naiseks või emaks olemise pärast tagakiusatud, kuid kindlasti on
üritatud ja korduvalt. Kõige hullemad näited on praeguse
riigikogusse kandideerimise kampaania ajast.
Võrdsed
võimalused ei tähenda sooneutraalsust
Kindlasti
ei toeta ma sooneutraalsust ega lõputut võrdsust. Mulle väga
meeldib, kui avatakse uksi, kingitakse lilli jne. Toetan aga võrdseid
võimalusi, kus igaüks teeb seda, mida oskab, suudab, soovib, et
poleks asju, mida naise või mehena valida ei võiks.
Kõigile neile juhtumitele mõeldes jõuan aga küsimuseni, et miks?
Kuidas tuleb üks mees selle peale, et ühel või teisel moel
tõestama hakata, et ta on mõnest naisest üle? Lihtne vastus: tal
on endal mingi probleem, mis on mingilt maalt lahendamata jäänud.
Eriti
viimasel ajal olen mitme mehe käest kuulnud äratundmist, mil nad
ise tunnistavad, et oleks pidanud varasematel aastatel oma tervise
eest paremini hoolitsema. Olgu siis vaimse või füüsilise. Olgem
ausad- ilmselt ühte ilma teiseta ei saa. Meie praegused
mehed-isad-vanaisad tulevad ajast, mil mehed ei nutnud. Olid vait ja
teenisid... kuni surid!
Tänasel
päeval on meeste roll mammutikütina muutunud. Kadunud on senised
ainult meestele kuulunud ülesanded, aga midagi muud pole asemele
tulnud. Nii ongi paljudel meestel segadus, et kes või mis nad
peaksid siin olema. „Lahendus” viib alkoholi ja muude
sõltuvusteni. Ja sealt läheb ring juba sujuvalt edasi.
Selle
ringiga on aga seotud meie teine suur mure – pole lapsi, rahvastik
väheneb. Samal ajal näitavad uuringud, et Eesti naised sooviksid
rohkem lapsi, kui nad reaalselt saavad. Naised õpivad pähe lause,
et „naine võib saada nii palju lapsi, kui suudab üksi üles
kasvatada”. Olen selliseid lugusid korduvalt kuulnud, aga igaüks
mõtleb, et on üksi.
Meeste marsil ei süüdistata kedagi
Tegelikult on aga mure suurem ja puudutab paljusid. Just see ongi
põhjus, miks Vabaerakonna liikmed otsustasid korraldada „Meeste marsi”. See on meeste olukorrale tähelepanu pööramine ning
seeläbi ka naiste probleemide lahendamine. See ei ole kellegi
halvustamine, vaid sammuke tervema ühiskonna poole. Sellise, kus
tegeldakse probleemide, mitte tagajärgedega. Sellise, kus inimene
võib oma probleemi tunnistada, abi küsida ning ei pea seda
koduseinte vahele peitma. Peitmise tulemusega peame lõpuks kõik
nagunii tegelema, sest eks politsei, vangivalvurid, sotsiaaltöötajad,
võlanõustajad ja teised spetsialistid saavad tööd just tänu
probleemide peitmisele ning kuhjumisele.
Vabaerakond
ei lahenda kõigi perede probleeme. Me ütleme, et probleem on olemas
ja palun räägime sellest. Pole vaja halvustama hakata, vaid mõtleme
koos, kuidas meie perekonnad saaksid meeste vaimse ja füüsilise
tervise parandamise tulemusel tervemaks ja tugevamaks.
Kui arvad, et sellele teemale on oluline tähelepanu pöörata, siis jaga ,,Meeste marsi" infot ka sõbraga ning tulge kohale laupäeval, 16.veebruaril kell 12. Täpsema info on siin: ,,Meeste marss".
***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!
Mina olen Heli Künnapas (36),
hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja
poliitikust ema viiele lapsele (10a, peaaegu 8a, 6a, 4a ja täitsa tutikas). Poliitikas osalen Eesti Vabaerakonna ridades.
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 17 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 17 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust,
mis avaldab mu enda ja nüüd ka teiste kirjanike raamatuid. Suviti
korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot. com
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar