reede, 18. jaanuar 2019

Kas oskad nimetada ühe omaduse, milline peaks Riigikogu liige olema?

Ilmselt teame kõik, milline ei tohi riigikogulane olla. Kui hallil päeval seda küsida, siis vastavad mõne inimese arvates neile tunnustele ilmselt kõik praegused riigikogulased... ja endised... ja tulevased... 

Kõik teavad ka, et ükskõik, kes Riigikokku saab, muutub selliseks, millist inimest me ei soovi näha. Et kui enne oli tore-vahva-asjalik inimene, siis riigikogus muutus selliseks, nagu "kõik need teised!"

Need punktid on meil seega selged ja edasist arutamist ei vaja.

Aga edasi?

Fakt on see, et Riigikogus on alati keegi... vähemalt kuni senise riigikorra säilimiseni... ja ma ei näe, et see peaks lähi- või isegi kaugemas tulevikus muutuma. Kas lepime sellega, et Riigikogus on alati inimesed, kes sinna ei kõlba?

Teen ettepaneku: mõtiskleme kõik koos, milline inimene sobiks Riigikogusse? Millised omadused-oskused-teadmised, peaksid olema Riigikogu liikmel (seega ilmselt ka sinna kandideerijal)?

Kõik, kes on kunagi mingitel valimistel osalenud, teavad, et kui muidu võetakse sind inimesena, spetsialistina mingil alal jne, siis valimiste väljakuulutamise hetkel saab sinust "kandidaat". Siis arvatakse, et sa teed ja ütled kõike sellepärast, et oled "kandidaat".

Ühelt poolt on see arusaadav- kampaaniat tegev inimene ilmselt käitubki teisiti.
Teisalt- kui sa ei soovi saada valituks, siis ilmselt poleks ka mõtet oma aega ja energiat kandideerimisele kulutada. Kui sa juba kandideerid, siis ilmselt on sul mingid mõtted, mida soovid valituks saamise korral teha... ja mille elluviimiseks on vaja saada valituks.

Nii jõuamegi lubadusteni- neid oleme viimasel ajal kuulnud tohutult. No ja eks meie Vabaerakonna ridades oleme neid ka andnud. Kuigi oleme enda mõtetele ikka tulud ka juurde lisanud, sest nii see eelarves käib- kusagilt tuleb ja kuhugi läheb.

Reaalsus on see, et lubadustega näitame seda, mida Eesti elus oluliseks peame. Nagu ka kõik teised erakonnad. Aga kui lubadusi annab erakond, kelle enda eelarve on sügavas miinuses... pikema aja jooksul, siis kuidas saaksime nende kätte kogu riigi eelarve usaldada?

Või lubadused, millest vaid väikese osa kokkuliitmisel saame aru, et meie pisike riik ei suuda neid kunagi täide viia? Või erakond, kellel on olnud pikalt aega koalitsioonis oma plaane ellu viia, kuid nüüd leiavad, et viimaste mõne aasta jooksul pole neil vabad käed olnud ja seega pole saanud mitte-mitte-midagi teha?

Nii tundubki hea valik vaid mõni uustulija, sest nemad pole veel midagi teinud... aga hirmutav peaks olema see, et kui me neist midagi ei tea, siis ilmselt on kõik halb ja omavaheline paikaloksumine ka veel tegemata.

Täna käisime Pärnumaa Vabaerakonna kandidaatidega plakateid varjutamas. Meie sõnum on lihtne: vali inimene, mitte plakat. Olen nii palju kuulnud, et miks meie plakateid väljas ei ole ja millal need tulevad... aga pigem võiks küsida- kuidas saab ülikalleid plakateid endale lubada erakond, kelle eelarve on sügavas miinuses? Ja veelgi enam- kas meie kõigi raha eest ülalpeetavad erakonnad peaksid oma vaateid tutvustama ikka ülikallite suurte näopiltide kaudu?Veelgi olulisem- milliseid vaateid me neist plakatitest teada saame?

Kirjanikuna on minu jaoks valimised alati head, sest saan palju pastakaid. Ausalt- pastakas on minu jaoks arvuti kõrval üks olulisemaid töövahendeid ning ALATI on mul kõik pastakad puudu.

Aga kui nüüd tõsisemalt rääkida, siis tegelikult võin ma endale pastakaid ise ka osta... praegu Pärnu tänavatel laiuvate näopiltide raha eest võib päris mitu kirjanikku endale päris mitu pastakat osta...

Aga nii kaua, kuni tänavatel laiuvad plakatid toovad kaasa positiivseid valimistulemusi, nii kaua neid ka tehakse. Kuni valijad näitavad, et suured näopildid aitavad valijal endale sobiva kandidaadi leida, nii kaua teretavad ka järgmistel valimistel tuttavad ja veidi tundmatumad näod meid meie enda raha eest igal postil ja plangul.

Kogu selle arutlusega jõudsingi algusse tagasi: palun jaga minuga oma mõtteid, milline peaks olema riigikogulane? Mille järgi peaksid valijad oma valiku tegema? Kui tähtsad on lubadused? Kui olulised senised teod? Ja kuidas need kõik peaks valijani tooma? Ja kuidas võiks neid mitte valijani tuua (ehk et mida sa kandideerijatelt ei soovi)?

Minu kandideerimine jätkub homme Tallinnas loomevabaduse debatil. 

Arukaid otsuseid!

Suur tänu juba ette kõigile, kes raatsivad oma mõtteid jagada, sest mind tõsiselt huvitavad vastused neile eeltoodud küsimustele! 

***

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!  

Mina olen Heli Künnapas (36), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema viiele lapsele (10a, 7a, 6a, 4a ja täitsa tutikas). Poliitikas osalen Eesti Vabaerakonna ridades.

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 17 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi  http://midaheliluges.blogspot.com 




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar