Folkisime sajaga ehk kuidas mitme lapsega festivalipäeval ellu jääda!

Ojaaa... seekord mõtlesin ikka sada korda, kas Viljandi folgile minna. Üritus ise on aastaid olnud mu suve lahutamatu osa. Aga korraks tundus lihtsam loobuda, selle asemel, et sellise kuumusega lõpurasedana mitme lapsega Viljandisse sõita. Õnneks ma alla ei andnud. Pealegi oli meie vanim laps Mathias Suure-Jaanis puhkpillilaagris ja seega koos abikaasaga vaja vaid kolme lapsega hakkama saada.

Kuidas üritust nautisime, näed näiteks siit:

Viljandi Folk on minu jaoks mõnusalt lastesõbralik üritus. Esiteks juba seetõttu, et kuni 12-aastased lapsed said tasuta sisse. Nii tuligi meil osta vaid kaks täiskasvanud päevapiletit. Kuna tegime seda viimasel päeval, siis läks see kokku ka 90€, aga varem me lihtsalt ei julgenud ära osta. Ei teadnud ju, kas ja millal jõuame minna.

Teiseks said lapsed mõnusalt möllata lastealal. See nägi küll vahepeal välja nii:

Aga lapsed ise olid rahul ja meie saime muusikat nautida. Eks laste ronimisega ongi alati see, et tuleb sekkuda nii vähe kui võimalik, kuid alati siis, kui on vajalik. Katsu sa aga aru saada... Seekord igatahes sekkumist ilmselgelt vaja ei olnud, sest Christian jalutas tükk aega mööda seda aeda edasi-tagasi.

Hästi vahva oli kohtuda Krista Sildojaga, kelle käe all olen isegi veidi folkmuusikat õppinud ning kelle korraldatud pillilaagrites käinud. Nendes samades, kus enamus Curly Stringsi liikmeidki käisid. Näitasin enda viiulitirtsu Maria ka ette. Oma õpetajatega kohtudes on alati kummaline tunne, et ongi ring täis ja juba on minu lapsed samal õpilase kohal, kus ma alles ise olin... Aga tegelikult pole see ju asendamine, vaid lihtsalt lisandumine. Äkki saan juba varsti koos enda lastega muusikat teha...? Eks näis. 
 
Muusikaelamustest jäid kõige rohkem meelde Svjata Vatra ning Curly Strings. Viimase ajal küll tuli abikaasal võtta ette tee kiirabipunkti, sest Christiani pähe hakkas ronima puuk ja mina ei lubanud seda niisama seal platsi peal ilma desifitseerimata ära võtta.

Svjata Vatra kontserdi järel tegime aga fännipildi ikka ka:

Kuna see polnud meie pere esimene Svjata Vatra kontsert, siis folgipäeva valikul saigi just nende kontsert otsustavaks. Ehk et kuna osalesime vaid ühel päeval, siis valisime nende kontserti toimumise päeva. See oli õigustatud valik. Tõesti- kõik nautisime!

Jätkuvalt on ikka nii mõnus näha, et üritused, mis vahepeal väikeste laste tõttu meie pere jaoks ära jäid, on taas päevakavas tagasi! Lihtsalt seetõttu, et meie lapsed on juba nii suured, et nendega koos saab juba hiiglama palju asju teha.

Kuidas aga mitme lapsega festivalipäeval ellu jääda? Arvestama peab sellega, et:

- lastega koos on üritus teine! Jah, sa ei saa ise ainult muusikat nautida nii, nagu teeks üksinda, aga lisarõõmu pakub jagamisrõõm ja teadmine, et ka lapsed saavad elamusest osa ning õpivad iga kontsertiga muusikat rohkem nautima.

- piisavalt juua ja süüa! Eriti palaval päeval peab veepudel kogu aeg kõrval olema. Süüa tuleb lastele anda enne kui nad ülinäljaseks ja seetõttu ka loiuks-kurjaks-uimaseks-vms-muutuvad. Samuti juua pidevalt, mitte alles siis, kui lapsel tuleb meelde küsida.  

- laste võimetel on piirid! Nad ei peagi suutma vastu pidada sama pikka festivalipäeva kui täiskasvanud. Ja see ei tähenda, et neile ei meeldiks. Lihtsalt tuleb kohale minna kõige huvitavamateks kontsertideks, mitte kõiki kohti läbi käia ja siis üllatuda, miks laps viimasel öisel kontsertil enam koostööd teha ei taha!

- teadlik ürituste valik! Päeva algul võivad lapsed ka rahulikumatel kontsertidel vastu pidada, kuid pika päeva lõpus pole ilmselt mõistlik mitme lapsega mõnele rahulikule kirikukontsertile minna.

- ole kõigeks valmis! Lastega koos üritustele minnes ei tea kunagi, mis kell on kojusõit ja kuidas nad täpselt toimuvale reageerivad. Kõige stressivabam on olla siis, kui arvestad ette, et sa ei tea, kui kaua üritusel olla saad. Kui ikka kohapeal tuleb välja, et festivalipäeval on kaks kontserti laste jaoks piir, siis nii ongi. Kui endale enne eesmärgiks seada, et lapsed peavad vastu pidama kella 12 kuni 24ni, siis on see mõttetu lisastressi tekitamine. Ja kui tahad ise nii kaua kohapeal olla, siis tuleks lihtsalt valmis olla varuvariandiks (näiteks, et üks lapsevanematest läheb lastega varem koju või mänguväljakule vms).

Sellised väiksed kogemusekesed aitasid meil igatahes taaskord Viljandis sajaga folkida ja seda koos kolme lapsega!

***

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (36), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (9a, 7a , peaaegu 6a ja 4a). Meie pere pesamunaga loodame kohtuda juba selle aasta augustis! 

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 15 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi  http://midaheliluges.blogspot.com