Kiunusin juba varem, et olen eriti viimasel ajal kohe väga hädas auto teemaga. Kaks kuud tagasi kirjutasin nii: jalutu maainimene ... ehk lõputud jamad autodega! Seis on sama- VW kütusepump on ikka ... kusagil ja Sharani mootor on keset õuet poolenisti lahti kisutud.Lapsed käivad sealt aegajalt juppe toomas ...
Reedel käisime lastega tantsupeo peaproovi vaatamas. Nii oli taas autot vaja. Ikka selleks, et mu lapsed üliolulisest kultuurisündmusest osa saaksid.
Kui siis jälle kuulede, et: "Heli, miks sa autot laenata tahad? Osta endale oma auto. Sul on kõigest 4 last, keda katad, toidad, kasvatad, huviringidesse-kooli-lasteaeda tassid ja selle kõige eest maksad... Kuidas sa ei suuda endale oma autot osta?" Sellise mõtteavalduse peale ma mõtlen, kui palju ma viimase poole aasta jooksul nende kahe auto remontimiseks olen maksnud ning laenatud auto üüratute kütusekulude katteks olen tasunud ... Seega ilmselt pole asi selles, et ma üksi nelja lapsega koos töötades ei suudaks piisavalt raha teenida ... Aga oluline on teada, et inimestega, kellega pole samad väärtushinnangud, ei tasu sellistel teemadel vaielda. Laste avar silmaring on minu jaoks kindlasti üks prioriteet.
Uue auto ostmine on hirmus mõte. Samas, kui ma panin kõik need numbrid kõrvuti, siis sai tantsupeolt koju sõites selgeks, et see on ainus lahendus! Uudistest luges samal ajal, et 4-lapselised pered hakkavad nüüd 300 aurot rohkem peretoetust saama. Nii saigi selgeks, et see maast leitud raha ongi see piir, milleni uue auto igakuised maksed võivad küündida.
Auto on viimane niit, mille kaudu negatiivsed inimesed ja häirivad mõtted minu ellu otseselt saabuvad. Nii et hetkel tundub küll, et oma uus ja TÖÖTAV auto on minu tee õnnele (mitte, et ma muidu õnnetu oleks, aga ... no veidi nõutu aegajalt).
Uue auto ostmisega on suurim mure, et ma olen firma omanik. Ehk et kuna mul oli siiani kodus alla 3-aastane laps, siis pole olnud vajadust endale palka maksta. Iga laenu ja liisinguga on aga esmane, et vajad 6 kuu sissetulekut. Mul on aga vaid ühe kuu palk ette näidata. Eks hakkan esmaspäeval uurima, millised on erinevad võimalused.
Heli Kirjastusega on samuti nii, et olen nüüd kiirelt tegevuste mahtu kasvatanud ja seega suure osa senisest teenistusest muudkui tagasi investeerinud, et ikka uued raamatud ka teieni jõuaksid. Minu romantika sarja huvilistele on hea uudis, et täna jõudis toimetaja käest tagasi järgmise osa tekst (selle, mis pidi juunis ilmuma) ning eile nägin ka kaanekujundust. Üllatus-üllatus, aga uue osa pealkiri on: Naine, kes ei nuta, saab rikkaks. Huvitav, millest küll juttu tuleb?
Kellel aga eelmised osad lugemata, siis saab seda veel teha. Minu käest saab jätkuvalt osta:
Milleks selline reklaamihetk? Sest just need raamatud ongi need, mille eest mina ja lapsed homme sööme ja järgmisel nädalal ... uude autosse kütust ostame. Eksju? Unistan suurelt? Ma tean. Olen lihtsalt harjunud, et unistused, millesse usud ja mis on sinu elu jaoks õiged, lähevad ka täide. Mul on lastega maal elamiseks töötavat autot vaja, nii et see unistus läheb täide.
Vahepeal mõtlesin juba, et maksan oma seniste autode remontimise eest mõnele võõrale mehhaanikule. Siis aga hakkasin mõtlema, et kui ma need ülikallid summad ka veel kokku panen, siis mis kasu on vana auto pidamisest? Kasutatud auto ostsin endale taas siis, kui hakkasin koos elama mehega, kes autodest midagi teab. Enne seda oli mul samuti uus auto, mis käis kalli raha eest regulaarselt teeninduses. Kasutatud autot on mõtet pidada, kui selle remontimine kodus on tasuta. Kuna Herlend aga töötab nüüd pikalt kodust eemal, siis pole selleks enam aega ja mida veel. Nii et olukord on taas muutunud. Minu dilemma: kas sama raha eest putitada vana autot (mille elluärkamine pole ka siis kindel) või osta uus?
Eelmisel korral sain liisingu lõpetamisega selle negatiivse kogemuse, et kui ütlesin, et tahan auto tagasi anda, mitte uut autot liisingusse võtta, siis teeninduse suhtumine muutus jääkülmaks. Lõpuks leiti auto pealt 3 väikest täket, igaüks kirjutati eraldi õnnetusjuhtumiks, millest igaühes tuli mul tasuda omaosalus. Nii et suure osa auto jääkväärtusest maksin ikkagi kinni. Siis lubasin, et sellisesse olukorda ennast rohkem panna ei lase... aga no elud ja olud muutuvad.
Algava nädala eesmärk ongi erinevatest autode esindustest sobivaid pakkumisi otsima hakata. Nõuded autole on, et pean sinna 4 lapsega sisse mahtuma ning samuti on vajalik pagasnik koera jaoks. Kui kogu perega kusagile liigume, siis tuleb seda vajadusel kahe autoga teha. Peres on kaks autojuhti olemas, seega pole probleem.
Kas sul on soovitusi väga meeldiva teenindusega autoesindusega? Milline on sinu arvates minu nõuetele vastav mõnusa hinnaklassiga automark, mis ikka veidi vastu ka peaks? Kõik soovitused teretulnud. Nagu ütlesin- igakuised kulud võiks mahtuda 300 euro sisse.
Samuti ootan soovitusi, kuidas ühekuuse teenistuse laekumisega liisingut või autolaenu saada? Tean, et võimalus on ka firmale auto osta, kuid seda väga ei tahaks, sest karistusriik-Eesti on sellise teema väga keeruliseks teinud. Kellele loeb, et oma firmas ju enda ja oma pere jaoks raha teeningi (jaa, see oli iroonia-aroonia!).
Tänan juba ette heade mõtete eest. Eks ma annan siin ka varsti aru, kuidas autootsingud edenevad.
Kui tahad aga meie maaelust veel osa saada, siis tea, et mõne nädala pärast ilmub minu esimene lasteraamat "Laste ilus elu maal". Praegu saad seda ette tellida hinnaga 9€ (hind kehtib, kui praegu tellida ja tasuda). Ettetellimise raha läheb otse trükikulude katmiseks, nii et kasutamata ei jää midagi.
Facebookis on raamatu ilmumise üritus siin: ilmub "Laste ilus elu maal".
Suur-suur tänu, et ostad ja loed minu raamatuid! See annab põhjust ja võimalust kirjutamisega jätkata!
Imelist suve jätku sulle!
***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6a, 4,5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 10 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu
enda ja nüüd ka teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan
lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid.
Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar