Seiklus minu küllusliku elu poole- 1.kuu

Möödas on esimene kuu Külluse Seikluskoolitusest Crystal Ra Laksmi juhendamisel. Olen siin veidi juba rääkinud, et tegemist pole miljonäriks saamise õpetusega, vaid sellega, et õpitakse ennast tundma ja oma oskusi ja andeid kasutama. Ehk seda, kuidas elada unistuste elu.

Ausalt öeldes saan ma iga päevaga aru, et olen juba aastaid oma unistuste elu elanud... lihtsalt mõningaid teemasid tuleb veel muuta ning mõningate takistustega hakkama saada. Suund on aga õige. Enda kohta aastate jooksul tehtud avastused on juba päris edasiviivad olnud.

Selle kuu jooksul on mu elu muutunud palju harmoonilisemaks ja paremini toimivaks. Paljud uued teadmised toetavad neid mõtteid, mis ma olen varem mujalt kuulnud või isegi ise seniste kogemuste põhjal välja mõelnud. Siiani ei osanud ma neid aga kuidagi ühte patta kokku panna ja nendega lahendada küsimusi ja probleeme, mis mulle haiget tegid ja mu tegutsemist takistasid.

Esimese kuuga sain kohe hirmus rikkaks. Rikkaks mitmete arusaamade võrra. Viimase kuu jooksul kinnitusid minus näiteks sellised arusaamad:

• Keegi ei saa väljastpoolt hinnata seda, mis mul on ja milline on mu väärtus. Raamatuid mitte lugevad inimesed ei saagi mõista, et olen hea kirjanik, sest nende jaoks pole keegi hea kirjanik. Samas- kui inimesi puudutavate raamatute kirjutamine ongi minu elu ja minu anne siinses maailmas, siis mu teoseid mitte hindavad inimesed ei hakka mitte kunagi ka mind ennast hindama. Vale uks, mille taga kiibitseda!

• Perekonnas pole tülitsemiseks põhjust. Tüli on ju see, kui teineteist ei kuulata, teineteisele lennatakse peale väljaspoolt kodu korjatud negatiivsete tunnetega, hinnatakse erinevaid asju. Olen õppinud paremini mõistma, millal abikaasa, laste või teiste inimestega suheldes tulenevad nende sõnad minu käitumisest ja väljaütlemistest või millal teevad nad midagi mõne väljastpoolt saadud mõjutuse tõttu. Samuti õpin üha rohkem jälgima enda sõnu ja tegusid- millised on tõesti mu lähedastele suunatud ja millal teen või ütlen midagi, sest mõni kõrvaline inimene või olukord on mind kuidagi tasakaalust välja ajanud.

• Vihkamine tapab! Seda tean ammu, et vihkamine tekitab vähki. Olen aastaid õppinud negatiivseid inimesi ja olukordi ignoreerima. Praegu olen selle teadmise aga veel selgemaks saanud- kui kusagil on halb, siis tuleb sealt eemale hoida. Kui eemale hoida ei saa, siis negatiivsus endast ikkagi eemale juhtida. Olen sellest ka oma raamatutes kirjutanud- vihkamine on tunne! Kui sa kedagi vihkad, siis on sul tema suhtes tunded, millega tuleb tegeleda. Mõnikord on vihkamise põhjus hoopis see, et tahaks selle inimesega rohkem koos olla. Kui inimene mu ellu mingil põhjusel enam ei mahu, siis järelikult ei saa ka mingeid tundeid olla. Eriti mitte vihkamist.

• Kui mõni tegemine on raske, uksed sulguvad, siis äkki on aeg ümber pöörata ja teises suunas minna. Mõnikord on ka olukord, kus sa pead lihtsalt veidi rohkem vaeva nägema, kuid enamasti on see ikkagi märk, et tegemist on vale suunaga. Minu jaoks algas selle aasta veebruarist tõeline uste sulgumine. Algul ei saanud ma aru, et mis toimub? Ülimalt avatud uksed olid äkitselt kõik kinni. Aga aegajalt peab üks uks sulguma, enne kui saab avaneda uus. Ja see ongi minu elus toimunud. Kõigest, mis praegu toimub, aga kirjutan pikemalt edaspidi.

• Luua ei saa, kui muud valdkonnad on paigast ära. Ehk siis näiteks raamatute kirjutamiseks peavad olema suhted korras, rahaline olukord korras jne. Kui pidevalt on mure ellujäämise või suhete pärast, siis on mõte ka kinni. Loominguline tegevus ei ole mehhaaniline töö, mida saab jupi kaupa suvalisel hetkel teha. Jah, ma olen õppinud kirjutama nii, et istun laua taha ja lihtsalt kirjutan. Aga see, kui sul on meeled vabad ja muud mured eelnevalt lahendatud, on hoopis teine tekst, mis siis arvutisse koguneb. Hea näide on näiteks minu viimane raamat "Saatmata kirjad". Samuti noorteromaan "Ütlemata sõnad".

• Mitmest allikast sissetuleku saamine on hea. Isegi väga hea. Kui siiani olen olnud pajude jaoks imelik, sest klassikalises mõttes töökohta pole mul juba pea 9 aastat olnud, siis nüüd tean, et see ongi normaane ja ilmselt nii jääbki. Samas panin paberile 13 töökohta, millest mulle pidevalt raha sisse tuleb. Jah, mõnest küll vaid mõni euro kuu jooksul, aga samas saan kõiki neid ise oma panustamisega mõjutada ning seega rohkem teenida. Praegu olen aga oma tegemistes veidi halvasti organiseeritud olnud ja seega pole kõiki neid töökohti hästi tajunud, ega ära kasutanud.

• Laste kasvatamisel on kõige tähtsam õpetada nad oma andeid ja oskusi kasutama ning neid arendama. Rahas ei saa seda mõõta. Aastaid olen mitmete inimestega vaielnud, et kas lapsel on ikka vaja linnas tantsutrennis käia, kui me endale nende aastate jooksul pole uhket voodit ostnud, vaid magame ikka maas madratsil. Minu seisukoht on olnud, et voodit võib igal hetkel osta, lapse huviringi ei saa hiljem tagant järgi teha. Ma pole kunagi oma lapsi huviringidesse surunud. Neil on endal huvi. Järgmine sügis ongi suur väljakutse, et kuidas saavad kõik lapsed käia soovitud huviringides ja minna ikka veel tööle jõuaks. Peale selle tuleb lahendada auto mure, et millega kõik need vajalikud sõidud ära teha. Praeguseks on kõik senised autod rivist väljas... ja soov vanu autosid putitada on suht kadunud. Olen uue ja turvalise valiku otsingutel.  
  

• Ma saan muuta vaid iseennast! Kõige suurem arusaamine on siiski olnud, et muutes iseennast, saan ma muuta kogu maailma enda ümber. Aastate jooksul olen nii palju aega kulutanud muretsemise pärast, et kas ja kuidas saan elada inimeste ja olukordade keskel, kuhu ma hästi ei sobi. Nüüd tean, et ei saagi. Aga see, millised on olukorrad või inimesed minu ümber, tuleneb ikka minu enda seest.  Samuti ei pea ma muretsema sellepärast, mida inimesed minu või laste kohta ütlevad, sest see tuleneb nende seest. Ehk et kui keegi mind või lapsi kritiseerib, siis ilmselt on tal enda elus asjad paigast ära ja ta peaks hoopis enda sisse vaatama. Aga see pole minu asi, lihtsalt hoian ennast sellistes kohtades ja selliste inimeste juures, kus on hea. Sest neid kohti ja inimesi on palju.

Tegelikult juhtus selle kuu jooksul igasuguseid väikeseid ägedaid asju. Kõigest ei saa veel kirjutada, aga eks ma annan muudkui siin aru.

Eile oli meie koolitusgrupi uus kahetunnine online kohtumine.  Sellised otseülekanded toimuvad kord kuus. Muul ajal teeme kodutöid ja harime ennast ise või koos koostööpartneriga. Praegu on mul küll pidevalt mõnus surin sees, sest uued võimalused avanevad iga päev. Ja teate- see on ülimalt äge!!!! Ausalt!

Aga sellest siis edaspidi!

Crystal Ra Laksmi alustab uut koolitust, millega on praegu võimalik liituda. Tutvustava kohtumise kohta leiad infot siit: Külluse Seikluskoolituse tutvustav online kohtumine.



***

Tule hääleta Minu ilus elu maal poolt Eesti Blogiauhindade  jagamise eluliste blogide kategoorias! Minu lugemisblogi Mida Heli luges osaleb kultuuriblogide kategoorias. Arvamusblogide kategoorias võistleb minu blogi helikunnapas.wordpress.com . Iga hääl loeb! Aitäh!

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6a, 4,5a ja 2,5a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 10 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com