Sündis minu kümnes beebi ... või neljateistkümnes?

Täna ongi nii- sündis minu kümnes beebi ... või neljateistkümnes? Ei teagi, kuidas neid lugeda.  Keda liita. Keda lahutada.

Jutt siis sellest, et kui ma Margiti moodi raamatuid oma lapsukesteks loen, siis täna jagasid välja esimesed trükilõhnalised "Saatmata kirjad". Kui vaid raamatuid arvestada, siis on see minu kümnes, kui lapsest lapsed ka juurde arvata, siis neljateistkümnes.

Lõuna paiku juba tundus, et täna polegi minu õnnepäev. Tean, et raamatupoodide laod said raamatu juba eile, aga nemad on ju Tallinnas. Maale jõuab kõik veidi hiljem. Nii oli oht, et kui täna kuller ei tule, siis jääb mu esmakohtumine uue beebiga järgmise nädala algusse. Aga nii ei läinud. Ühel hetkel tuli kõne võõralt numbrilt:
"Ma olen siin Libatse kiiruskaamera juures... olen vist liiga kaugel?"

Kaane- ja sisukujunduse tegi taas suurepärane Liis Karu. Ta on kujundanud enamus mu raamatuid ja ma olen temaga niiii rahul. Kui Liis muude töödega kinni on, siis olen mina hädas, sest pole kellelegi kujundamist usaldada. No mida saaks näiteks sellise kaanekujunduse vastu panna:

Tagakaane pilt on seekord pärit hoopis ühel Vabaerakonna ürituselt, kui Jaanus Ojangu mind välguga ründas. Mulle meeldis. Kohe nii väga, et palusin nõusolekut selle pildi kasutamiseks. Nii see nüüd raamatu tagakaant täidab.

Olen täiesti kindel, et "Saatmata kirjad" on kõige romantilisem raamat, mille olen kunagi kirjutanud. Sarja "Mõni õhtu romantikat" raamatud on küll mitte-minulikult õnnelikud ja helged, kuid romantikat kippus neis väheks jääma. Julgen tunnistada. Lihtsalt teised teemad hakkasid minu enda jaoks neis raamatutes hulga rohkem kõlama. "Saatmata kirjad" on aga täis tundeid ... ja rääkimata tundeid ... Hmm,  kusjuures see on tegelikult suht tavaline, et minu tegelased satuvad segastesse olukordadesse just rääkimata sõnade ning väljendamata tunnete tõttu. No näiteks nagu mu parimas noorteromaanis "Ütlemata sõnad".

Romantilise jutustuse "Saatmata kirjad" peategelane Miia juhib Tallinnas väikest tantsukooli ning kasvatab koos abikaasaga kahte last. Ootamatult saab naine teate, et on oma endise parima sõbra Simoni vanaemalt pärinud Pärnu-Jaagupis pool maja. 

Viisteist aastat tagasi tekkis noorte vahel ootamatu lõhe ja sellest ajast pole omavahel suheldud. Kuidas ootamatu uudis Miia elu muudab? Milliseid mälestusi ja tundeid äratab vana maja? Kuidas muudavad olevikku kirjad, mis minevikus jäid saatmata, kuid nüüd adressaadini jõuavad?

Sarja "Mõni õhtu romantikat" raamatud saavad kingituseks kõik naised, kes 2017.aasta jooksul Pärnu haiglas sünnitavad.

Veel on saadaval ka sarja eelmised raamatud "Jõuluks koju" ning "Mu koju tood sa".

"Jõuluks koju" saadaval Rahva Raamatus ja Apollos.

"Mu koju tood sa" saadaval Rahva Raamatus ja Apollos.


*****
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!