Homme on ees veel kaks ning siis on selleks aastaks kõik. Seejärel tulevad kodused jõulud.
Olgu, ma pean ausalt tunnistama, et kõigil neil pidudel me täiel rinnal ei osalenud. Joosepiga käis muusikakooli eelkooli peol hoopis vanaema. Mathiase viis issi muusikakooli peole ja lõpus läks järgi, et sealt otse perekondlikult "Alice imedemaal" etendusele kihutada.Üldse oleme selle-aastases jõulurallis palju järeleandmisi teinud. Siiani olen näiteks kindel olnud, et lasteaia jõulupidudel peab kogu pere vaatama, kuidas päevakangelane koos rühmakaaslastega laulab ja tantsib.
Täna just meenutasin üle-eelmist aastat, kui pidin kogu selle jõulumölluga üksi hakkama saama, sest Herlend oli Soomes tööl ja saabus jõululaupäevaks. Just siis, kui olin kindel, et kõigi nelja lapse igale jõulupeole vedamine on õnnestunud, teatas tol ajal 3,5-aastane Joosep keset jõulupidu jõuluvanale, et:
"Jõuluvana, aga minu issi on Soomes!"
Valus! Kõigil teistel saalis oli samuti. Aga tol ajal ei näinud me võimalust, et sellist peremudelit muuta... Nüüd näeme! Ja ehk suudame nii ka jätkata! See tähendab siis, et kõik on pidevalt olemas ja koos.
Koos-koos-koos peaks 8-peoline jõulumöll olema köömes, aga sellegi poolest olen viimaste nädalate jooksul avastanud endast super ema võimed... eee, tähendab "super ema" võimed!
"Super ema" tiitlile võid koos minuga kandideerida siis, kui:
1. lasteaia ja kooli jõululaadale palutakse tuua isetehtud asju ja küpsetisi ja sina... annad lastele oma raamatuid kaasa! No teoreetiliselt on ju isetehtud! Lased hinna hästi madalaks, et kookidega samas hinnaklassis olla ning tunned, et ehk oled oma rolli mingilgi moel täitnud.
2. viimasel koolinädalal viid lapse korralikul muusikakooli õhtusesse trompeti tundi. Eriti kuna eelmisel nädalal oli laps haige, siis kinnitad, et veel üks nädala pingutada ja siis saad vaheajale. Enne muusikakooli juurest ära sõitmist näed, et kõik tuled klassides on kustunud. Lähed nii igaks juhuks korraks tagasi. Vastu tuleb tunnistuse ja kommikotiga laps, kes teatab, et muusikakoolis ongi juba koolivaheaeg.
"Ahhaaa, " noogutad mõistvalt. "Järelikult neljapäeval ei pea tulema!" rõõmustad enda arust last.
"Täna juba ei pidanud tulema!" tutvustab laps sulle karmi reaalsust.
3. lapsed tahavad piparkooke teha, siis ostad poest glasuuri ja... piparkooke! Ja siis koos glasuurite poest ostetud piparkooke. Ja lapsed on selle üle õnnelikud (huh, kodune kasvatus!)! Kuna igasugune ehitus alles ikka käib, siis pole meie majas jätkuvalt ühtegi ahju, milles piparkooke teha. Nii on sellise asjade kulgemise taga praktilised põhjused. Aga väga pikalt vist sellise "piparkookide tegemise" peal enam liugu lasta ei saa.
4. jõulupeol (selle aasta kuuendal!) tuleb jõuluvana nähes meelde, et lapsega ununes paki lunastamise laulust või luuletusest rääkida! Me oleme pea kuu aega kodus pidevalt Mathiase esinemiste ning teiste laste õpitud jõululaule laulnud. Muidugi ka klassikat. Seega kõigil on laule, mida nad oskavad. Samuti võid igale meie lastest öelda, et: luuletust alga! ja saad piiiiika luuletuse misiganes teemal. See pole võib olla riimis, aga rütm on kindlasti õige. Mõnel korral isegi mõtlesin, et peaks lastega luuletuste õppimise ette võtma, aga.. enne jõudsid jõulud kätte. Siis mõtlesin, et enne jõulupidu lepime vähemalt kokku, et millist laulu meie repertuaarist keegi laulab... aga enne jõudis jõulupidu kätte.
Nii läkski täna 4-aastasele Mariale jõuluvana juurde appi suur vend (teistel käisid enamasti emad). Käskisin Mathiasele öelda, et Maria laulaks koos vennaga kraadiklaasi laulu. Maria aga ei olnud nõus. No nii kutsus jõuluvana mind ka välja.
"Kas teid on veel? Isa ka? Kutsume kohe kogu suguvõsa siia?" arvas jõuluvana.
Aga me saime ikka kolmekesi hakkama. Maria oskas laulu hästi ja polnud probleem.
5. suur laps näeb ühisel raamatukoguretkel paksu teost jõuluaegsest meisterdamisest. Igasugune "teeme ise jõuluasju"!
"Võtame selle raamatu. Siis saame jõuludeks koju igasuguseid asju meisterdada!" arvab Mathias (8a)
"Eee... ei," jääd sina endale kindlaks, sest... äkki peab siis koju igasuguseid asju meisterdama.
No olgu- tegelikult ma lubasin, et võtame selle järgmisel korral, sest tookord me võtsime hunniku jõululugude (õhtujuttudeks!) ja jõululuuletuste (jaa, ma mõtlesin sealt midagi lastele õpetada) raamatuid. Meiserdamise probleem on täpsemalt selles, et esiteks on sellised nokitsemised meie peres ikka keerulised, kui kogu pere on kodus. Üks väike pätu tahab ju sellistes asjades ikka teisi kiusata. Teiseks- kui laps küsib minu abi, siis... ma tõesti pole käsitöö inimene. See nokitsemise pisik on kõikjale mujale laiali jagatud, mitte mulle. Õnneks on mu lapsed sel teemal nii taibud, et ega nad väga tihti mind appi ei küsi, vaid saavad ise hästi hakkama.
Olgu- me läheme ja toome ülehomme selle raamatu ära!
6. sa avastad öösel kell 3 oma kodukontoris tööpäeva lõpetades, et päkapikud polegi poes käinud. Õnneks käis meil eelmisel nädalal külas Delfi Naisteka TV. Kuna nende jaoks olin ma menuka jõulujutu autor, siis loomulikult taheti näha töötuba, kus need lood sünnivad. Seega ma pidin oma tuba koristama. Viimasel ajal on mu kontorituba rohkem ladu kui kontor. Delfi TV jaoks koristades leidsin näiteks nurgast mõne kinkekoti, mis on pärit mingist lugejate kohtumisest. Ühes neist oli avamata Raffaello karp. Nonii- päkapikud ei pidanudki öösel kell 3 tanklasse kommide järgi sõitma ja lapsed said hoopis Raffaellot. Olid väga õnnelikud! Täna saavad ka!
Mõned päevad on veel jõuludeni aega, nii et see nimekiri võib täieneda. Aga kõik, kellel samasugused võimed esinevad, võtke aga uhkelt ritta! ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar