Miks ikka veel Heli Künnapas? (pulmad 16.07.2016 #8)

Pulmadest on möödas kõiges 4 kuud ja ma hakkan pulmapostitustega juba kusagile jõudma. Varsti löön pulmade maksumuse ka kokku ning jagan teiega suurt saladust. Aga mitte veel täna.

Selle postituse staar olen mina ise. Õigemini minu nimi.

Omavahel polnud meil Herlendiga mingit probleemi sellest, mis saab minu nimeks. Ainult tema nime võtmist ei kaalunud ma kordagi. Vahepeal oli teemaks liitnimi, kuid ka see jäi ära, sest me kumbki ei pidanud seda vajalikuks. Nii olengi viimastel kuudel pidanud korduvalt vastama küsimusele, et miks ma üldse abiellusin, kui isegi uut nime endale ei tahtnud?

Lihtne vastus: abiellumise põhjuseks ei ole ühine nimi.

Keerulisem arutlus: paar päeva tagasi Mathiasega (peaaegu 8a) Pärnusse trenni sõites arutlesime perekonnanimede teemal. Lapse otsekohene küsimus oli, et miks peavad kõigil ühesugused perekonnanimed olema? Selgitasin, et see näitab, millisesse perekonda sa kuulud.

"Aga miks sinul siis teine nimi on?" jätkus siiras usutlus.

"Ee... mm..." jäin mõtlema, kuidas lapsele olukorda selgitada. Mõttetu mõtisklus, sest tegelikult teadsin vastust- lapsele tuleb asja seletada sama ausalt ja asjalikult, nagu täiskasvanulegi.

Rääkisingi, et enda nime juurde jäämise üks põhiline põhjus oli, et olen oma tegemistega kirjutamise, poliitika ja muudes valdkondades juba teinud piisavalt palju, et Heli Künnapase nimel on mingi silt küljes. Samas pole ma nii kuulus, et võiks nime vahetada ja kogu Eestimaa teaks, mis mu uueks nimeks sai. Ehk siis peale nime vahetamist hakkaks ma nullist oma nime üles ehitama.

Teiseks suureks põhjuseks on see, et nimi on osa inimesest. Nime muutes muutub endas ka miski. Eelmisel korral abielludes muutsin nime ja olen selle läbi teinud. Peale lahutamist enda nime tagasi saades oli see nagu mingi vabanemine. Ja asi polnud üldse nimes või teises inimeses, vaid selles, et miski minust kadus koos nimega.

Selle kõige peale arvas Mathias, et tema perekonnanimega polekski minu nimi kokku sobinud.

Lapsele ei rääkinud ma aga veel ühte suurt põhjust. Selleks olid lapsed. Minu nimeks jäi ikka Heli Künnapas sellepärast, et mu lapsed pole Künnapased. Jah, praegu elame väikses kohas, kus kõik tunnevad kõiki. Kusjuures sellegi poolest õnnestus mu lapsel tükk aega koolis ära käia nii, et mõni minu endine õpetaja sai hiljem üllatunult teada, et tegemist on minu lapsega.

Oleks meil sama nimi olnud, siis oleks see kindlasti kiiremini toimunud.

Seega minu ja laste erinevad nimed jätavad lastele tulevikus suurema võimaluse eelarvamustevabalt oma teed käia. Ma ei tea veel, kuidas jätkub minu tee kirjaniku ja poliitikuna, mida mul teha õnnestub ja millega hakkama saada. Ükskõik, kui eduka või edutuna ma lõpetan, siis tahan, et lapsed saaksid valida oma tee.

Jah, ma näen juba praegu, et saan tulevikus oma lastega koos loomingulist koostööd teha. Ma jälgin ja toetan kogu aeg nende erinevate soodumuste arendamiseks võimaluste loomist. Kui need ei lähe kokku minu valitud teega, siis on samuti väga ok. Kui lähevad kokku, siis on mul lihtsalt rohkem võimalusi neid toetada. Näiteks praegu tunnen, et minu muusikakooli haridusest on Mathiase pilliõpingutel palju kasu. Ehk siis ma ei kujuta ette, kuidas suudaksin teda trompeti harjutamisel aidata, kui ma poleks ise muusikakooli lõpetanud. Täitsa keeruline värk on see puhkpilli õppimine. Seda vägevam, et peale paarikuist õppimist suudab ta nüüd "Oh, kuusepuu..." lugu mängida.

Tulevikus suurde linna kooli minnes pole lastel aga minu nimega seotud silte küljes ja nad saavad oma teed käia.

Miks ma muretsen selliste asjade pärast? Eks ikka sellepärast, et kahjuks on meie seas ikka veel inimesi, kes enda elu elamise asemel näevad vaeva teiste inimeste sildistamisega. Sellepärast peangi mina mõtlema, kuidas oma lapsi kaitsta nii palju kui võimalik ja samal ajal ise oma oskusi ja teadmisi kasutada ja luua lastele võimalused nende oskuste ja teadmiste kasutamiseks. Nii et see pole muretsemine, vaid elamine. Mulle antud päevade kasutamine, mitte raiskamine.

Mina tean, kuidas ma homme saan olla tänasest veidike parem. Kas Sina enda kohta ka tead?

p.s. selle postitused fotod tegi Meelis Tomson.


***
Jõuluaja järjejuttu kirjutan Delfi naistekas igal teisipäeval ja reedel. Loe siit: jõulujutt "Jõuluks koju!"


*****

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!

Jätkuvalt on käimas suur pulmaloos, mille võitja saab pea 400€ eest kingitusi, mis sobivad ka mõnel muul peol kasutamiseks (fotoraamat, pulmaküünal, fotolõuend, lastega tegelemine jne)! Lähemalt vaata siit!

****

Pulmadest kirjutan veel siin:
Pulmapidu- 1.osa (külalised) (pulmad #7)

Heli ja Herlendi laulatus (pulmad #6)

Suur pulmaloos: võida 140€ eest kingitusi

Kust tellida pulmadeks ametimärgid ja külalisteraamat? (pulmad #5)

Heli ja Herlendi ilupildid (pulmad #4)

Heli ja Herlendi pulmad Reporteris (pulmad #3)

Ettevalmistused ja pulmapäeva hommik (pulmad #2)

16.07.16 sai meist ametlikult perekond Künnapas-Kruusmann (pulmad #1)