Kuidas muuta abikaasat (Pere ja Kodu 3.10.2016)?

Pere ja Kodu blogis jagasin seekord aastate jooksul saadud tarkusi sellest, kuidas muuta abikaasat. Üks elu suur küsimus... või mitte?

Lugu oli igatahes selline: Kuidas muuta abikaasat? (Pere ja Kodu blogi 3.10.2016)

Kõigile on vist tuttav muster, kuidas suhte algul on kõik ilus ja tore. Lilled ja liblikad. Siis hakatakse igapäevases elus teineteise eripärasid märkama ja ragistama, et ühiselt nurgad lihvida ja ühine osa leida.

Mingil hetkel, kui ei suudeta teist poolt endale meeldivaks muuta, võib tekkida ükskõiksus, kus enam vahet pole, milline teine inimene on. Aga kuidas siis abikaasat-elukaaslast muuta? Lihtne vastus - muuda iseennast! Ja see kehtib ka kõigi teiste inimeste puhul, keda me elus kohtame.

Aina muudan

Mina olen oma elus alati olnud see, kes ei lepi vastusega: "Midagi ei saa teha!", "Miski pole võimalik!", "Mitte ükski lahendus ei tööta!" jne. Kui ma millessegi usun, siis püüan uuesti ja uuesti. Seega ma olen aastate jooksul pidevalt püüdnud midagi muuta. Elukaaslast-abikaasat, lapsi, ümbritsevaid inimesi, ebameeldivaid olukordi jne. Kuigi selle loo pealkirjas on juttu vaid abikaasast, siis kehtivad mu õppetunnid ka kõige ülejäänud puhul.

Mul võttis tükk aega, et jõuda suure tarkuseni - sa saad siin maailmas muuta vaid iseennast! Ja kui ma lõpuks selle tarkuseni jõudsin, siis ega ma ikkagi seda tarkust alati kasutada ei suuda. Mõnikord tahaks ikka teiste inimeste juurde oma tarkusesõnu jagama joosta.

Tegelikult on õige, et kõige muutmiseks tuleb muuta ennast. Ei ole vaja mõelda, et "küll ma teeks...." või "küll ma oleks...kui inimesed mu ümber või olud oleks õiged". Mitte kunagi ei tule õiget aega ega õigeid inimesi, kui sa iseendaga läbi ei saa. Ja kui saad aru, et oled valel ajal vales kohas, siis tuleb sealt lihtsalt lahkuda, mitte üritada kõike muuta.

Vaid iseennast

Kuigi ma õppisin selle iseenda muutmise tarkuse juba ammu selgeks, siis ikka tuleb seda aeg-ajalt endale meelde tuletada ning see on ärkamise hetk. Minu elus on see aeg taas käes, kui muudan maailma iseenda muutmise läbi. See tähendab, et tuleb läbi vaadata tegemised, millele oma aega kulutan, inimesed, kellele oma tundeid suunan, asjad, mida oluliseks pean. Ja seejärel teha revideerimine - mis jääb, mis läheb, milles tuleb midagi muuta. Ja muutmine siis selle kaudu, et ma saan muuta enda suhtumist või käitumist inimese, olukorra, asja suhtes.

Seda sama pean ma endale aegajalt meelde tuletama ka siis, kui ma oma raamatuid kirjutan. Leian ennast ikka raamatumüügi või -laenutuste edetabeleid läbi kammimas, et näha, mis inimestele meeldib. Ja siis tuleb endale meelde tuletada - mina kirjutan selliseid raamatuid, mida mulle meeldiks lugeda. Ma ei saa lähtuda sellest, mida teised on kirjutanud. Ja mul on palju lugejaid, kellele meeldivad mu raamatud just minu stiili ja mõtete pärast, mitte sellepärast, mida teised kirjutavad.

Ja nii ongi kõigis eluvaldkondades - muuta saad vaid ennast ja olema pead siin maailmas vaid see, mis sa tegelikult oled. Vaja on ainult selles selgust saada, mitte lähtuda teiste hinnangust!

Mina olen Heli (34), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (7,5a, 5,5a, 4a ja 2a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 6 raamatut (viimane noortekas "Ütlemata sõnad"). Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan-juhendan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks pean blogisid minuiluselumaal.blogspot.com ja midaheliluges.blogspot.com, mis keskenduvad mu lemmikteemadele - pere, maaelu ja raamatud!