Bryan petab mind... korduvalt...

Varem lugesin trenniblogide pealkirju ja mõtlesin, et kuidas on võimalik ainult trenni teemal blogi pidada. Nüüd saan aru, et on küll, sest minu blogi hakkab ka trenniblogiks ära minema. Tegelikult ei jõua ma treenimise ja elamise pärast isegi mitte kirjutama enam.

Nüüd on käimas kolmas nädal treeninguid MyFitness Pärnus koos personaaltreener Bryaniga. Selle nädala suurim avastus on, et Bryan petab mind. Korduvalt. Tegelikult avastasin seda juba eelmisel nädalal, kuid siis ei öelnud veel midagi. Täna juba tuli teemaks. Aga räägime kõigest järjekorras.

Üldine olukord on selline, et käimas on kolmas nädal. Kuna eelmisel nädalal käisin 3 päeva metsas oksi põletamas, siis jäi üks trenn vahele ja nädalasse mahtus vaid 3 trenni. Peale laupäevast trenni läksin küll poistega Kuursaali Metsatöllule. Bryan arvas, et ju ma siis ikka trennis ei pingutanud piisavalt, kui jõudsin veel pool ööd tantsida. Õppetund- edaspidi ei ütle treenerile, et jõudsin veel pool ööd tantsida!

Sel nädalal jääme samuti 3 trenni peale, sest praegu on kaks tehtud, kuid homme olen terve päeva Tartus ja jääbki üle vaid laupäev.

Mis me trennis teeme?

Bryan tegi mulle minu kehast (kehaanalüüs ja vaatlustulemused) lähtuva kava, mis on jagatud ala- ja ülakeha päevale.

Bryan on raskuste usku! Ehk siis treening käib koormuse tõstmise teel. Kõige alus on muidugi õiged võtted harjutuste tegemisel. See on esmane! Praegu ei ole veel venitamist, sest see muudab treeningu intensiivsemaks.

Selgitasime ka välja, et inglise keele oskus on otseses seoses raskustega- mida rohkem raskusi, seda vähem inglise keelt minust välja tuleb. Või noh- viimasel ajal olen igas keeles suht vait! Ähin ja ohin, aga ei mulise.

Täna hommikul tegime ekstreemürituse- trenn algas kell 8.30! See tähendas, et pidin ärkama kell 7, sõitma hakkama 7.30. Kuna ma kella 3ni öösel tegin Kertu kohtuistungi jaoks materjale, siis maganud ma väga polnud (kohtuistungist nii palju, et kuna kohtuotsused on avalikud, siis ei pea varsti enam salatsema, et kelle vastu või poolt ja mida me siis arutame seal). Ma mõtlesin, et käin supsti hommikul trennis ära ja siis saan terve päeva rahulikult kohtumaterjale kokku panna.

Reaalsus oli see, et poole trenni pealt pidi Bryan mind söötma... suhkru ja proteiini batooniga. Ellu jäin. Perele poes toidu shoppamine võttis küll tavalisest kauem aega. Eks ka sellepärast, et maha sai peetud üks armas vestlus sellest, kuidas me peame ikka oma lapsi kuulama ning püüdma ühiskonda ja oma lapsi omavahel kohandada.

Pärast teist harjutust küsisin täna, et kas võin nüüd ära surra. Bryan arvas, et veel mitte. Ja kõik oli ikka seepärast, et ta mind petab.

Nimelt on mul harjutuste kava, mis käib minuga igas trennis kaasas ja kuhu läheb kirja, milliste raskustega trenni teen. Kui algul nägin ja kuulsin kogu aeg, millist raskust kasutame ja kui palju juurde tuleb, siis nüüd ongi käes: võtan kangi kätte, liigutada ei jõua! Pingutan...lõpuks ikka jõuan! Pärast paberilt näen, et täielik petukaup- Bryan on hunniku raskust juurde pannud, nii et ma ei tea sellest midagi!

Meie jõuvarud on suuremad, kui ise arvame! Ma olen ise aastaid seda lauset teistele korrutanud ja nüüd on minu kord seda korduvalt kuulda ja selle järgi toimida.

Teine Bryani lemmikmõte on, et areng tuleb vaid maksimumil töötades. Niisama kergeid harjutusi tehes ja aega surnuks lüües ei tule edasiliikumist. Hea valu on see, mis näitab piiridel töötamist ja viib edasi.

Ma veel ei vihka treenerit, aga hakkab tunduma, et kaugel see aeg ei ole. Vähemalt trenni ajal! Esimesed komplimendid tulid aga eelmisel nädalavahetusel ära (no et ma pidavat näost ära olema vms... oli vist kopliment?!?).

Trennileht näeb aga välja selline (kuna ma pole kunagi eesti keeles jõusaalis juhendajaga trenni teinud, siis ma ei tea, mis on nende asjade ametlikud nimetused):

Kastile kükitamine- igast otsast sirgena pean kükitades puudutama oma selja taga kasti (stepilauda tegelikult) ja uuesti püsti

Jalgadega raskuse lükkamine- kasutatud raskused 40-100-120-140 (ehk 2,5 nädala jooksul on 40 kg-st saanud 140 kg!)

Kangi tõstmine- 30-35-40-45

See on eelmisel nädala Bryani poolt tehtud pilt. Nüüdseks raskusi rohkem.

Ühe reielihaste harjutuse pidime juba teise vastu vahetama, sest üks mu jalgadest keeldus seda harjutust tegemast. Bryan arvas, et sellest nurgast, mida harjutuses tuleb kasutada. Põhimõtteliselt oli tegemist posti külgekinnitatud kangiga kükkidega. Nüüd on selle asemel konkreetselt reie pealsetele lihastele mõjuv masin.

Leg curls (reie alumised jms lihased?)- 25-35

Säärte masin 20-40

Säärelihaste masin oligi esimene, millega Bryan mu petmisega vahele jäi. Kuna see on trenni viimane harjutus, siis ma tavaliselt enam üldse ei jõua midagi arutada. Nii saingi pärast paberilt teada, et 20st sai äkitselt 40 kg. See toimus trennis, kus pilte ka tegime:

Ülakehast ja kaalust kirjutan järgmisel korral!

Minu jaoks vastik asi on see, et ma naksun nüüd igast otsast. See on nii vastik hääl! Kõige rohkem sellel masinal, kus 140 kg mulle jalgadega koos peale vajub- seal põlved teevad häält! Valu ei ole, aga hääl on rõve!

Järgmine hindamine on 6.veebruaril. Siis tuleb uus plaan, lisandub ja vahetub harjutusi.

Tegelikult ma ise ka ei usu seda, mis toimub! Ma olen ju varem ikka aastaid erinevaid trenne teinud ning samuti füüsilist tööd, aga see on hoopis midagi muud. Just see sama piiride murdmine. Ma ei pea, ega saa Bryanile vinguda, ega looderdada, isegi kui mõnikord tahaks. Ta jälgib mind kogu aeg ja loeb mu keha käitumisest ja liigutustest seda, millises seisus ma olen. Loomulikult kõik valud räägin välja ja siis selgitame, et kas see on lihas või midagi muud, kas see on ok või mitte.

Turvaline ja motiveeritud trenn! Need ongi minu jaoks praegu märksõnad.

Kuigi nüüd tunnen juba jõusaali minnes väikest stressi, et kas ja kuidas täna hakkama saan, kuidas mu keha reageerib. Õnneks rahustas Bryan mind ka sel teemal maha- päevad ei ole ei õed, ega vennad! Ta pidavat juba sellest, kuidas ma jõusaali sisse astun aru saama, et kas täna tuleb kergem või maksimaalne trenn!

Ajaliselt võtab trenn ka oma aja! Üks kord trenniskäimist võtab pere ajalisest eelarvest umbes 3-3,5 tundi:
- trenn ise 1 tund
- sõit 1,5-2 tundi (oleneb liiklusest)
- dušš ja riietevahetus 30 min
Seega nädalas kokku u 12-15 tundi.

Nii jääbki mulle üle vaid anda edast parim ja natuke peale ka ja muu pärast muretseb Bryan!



Loe teisi trennipostitusi siit:
15.02.2016 Bryani Poolt Piinatud Naiste Liit

13.01.2016 Kas Brasiilias on lund?

9.01.2016 Täitsa uus inimene ja uus elu

6.01.2016 Kõik naeravad mu üle. Isegi treener

29.12.2015 Heli treenib pulmadeks ilusaks