Ükskord tantsisin ka hip-hop´i ehk täitumata unistused

Ma tean, et see on praegu paljudele vääääga uskumatu, aga ma tantsisin ükskord hip-hopi ka. Ma muidu poleks seda kirjutanudki, aga kuna isegi Herlend imestas ja ei teadnud, et ma päriselt ka tantsisin, siis ma mõtlesin, et pean asja ikka kohe selgitama.

Miks see teema täna üldse üles kerkis? Kuna ma panin Mathiase Pärnusse WAF kooli kirja. Tegelikult tegin seda juba eelmisel aastal, aga siis olid rühmas enamasti suuremad poisid ja ta oleks liiga väike olnud. Teine asi, et siis oli Herlend just Soome läinud ja ma ei jõudnud üksi neid igale poole sõidutada.

Sügisese sõidutamisplaaniga ongi mul sel aastal plaan, et kuni Herlendit pole, siis ma mõtlen välja, kuidas oma laste kasvatamist (sõitmise teel) mitme inimese vahel ära jagada. Need, kellel lapsed linnas trennis käivad, saavad sellest aru. Üks asi on lihtsalt sinna sõita, aga teine on see, et lapse trenn kestab umbes tunni...ja kui sul on veel 2-3 väiksemat kaasas, siis on päris keeruline iga nädala mitu korda õhtut linnas veeta.

Minu elus on aga tantsimine üks põhjus kurvastada, et ma elasin maal. Nimelt seetõttu ei olnud mul võimalik kunagi tantsima õppida.

Ma jõudsin tantsutrenni esimest korda 19-aastaselt, kui hakkasin Dance Actis Anvar Kruusi juures funkyt õppima. Siis käisin aasta Ameerikas ja tagasi jõudes alustas oma tantsustuudioga just Joel Juht. Tema juurde ma jõudsingi ning tegin seal hip-hopiga tutvust. Meie teed läksid lõpuks küll lahku...aga minu jaoks oli see ikkagi väga positiivne aeg. Iga nädal 3 korda 1,5 tundi trenni oli ikka väga mõnus.

Aga see oli jah... 12-13-aastat tagasi.... nagu enne meie aega...

Mul ei ole sellest ajast kahjuks ühtegi videot, ega pilte. Noh, ennemuistne aeg ju ikka.

Ja minu tantsimise suurhetk jäi ka olemata. Nimelt esines Joel Juht 2004a Vanilla Ninja kontsertil Tallinna Lauluväljakul. Mina pidin ka koos teistega seal tantsima. Kohapeal tuli aga välja, et lava on väiksem, kui me teadsime, nii et kõik lavale ei mahugi. Kuna minu koht oli äärel, siis.... Oeh, ma lihtsalt nutsin lava taga vääääga kaua järjest. Aga teha polnud midagi, sest me lihtsalt poleks mahtunud sinna põrandale keerlema, kui kõik oleks lavale läinud.

Nii peategi uskuma mu sõnu, mitte pilti, kui ma ütlen, et ma oleks võinud olla seal ja et ma tõesti olen seda tantsu kunagi osanud: Joel Juht Vanilla Ninja kontsertil.

Nende riietega nägin mina välja siis selline (see pilt on küll tehtud 2006a Uulus):

Ma ei ole mingi hull ema, kes püüan oma laste kaudu oma täitumata unistusi ellu viia... aga huviringid on küll see teema, mida ma püüan oma lastele võimaldada nii, et nad saaksid ise valida, mida teha tahavad ja milleks neil eeldusi on.

Samuti ei plaani ma laste päevakava pilgeni täis suruda, aga mõned alad on lihtsalt sellised, et tulevikulootused on suuremad, kui nendega alustad varem. Tantsimine on kindlasti üks neist. Nii tahan oma lastele tantsutrenni kindlasti võimaldada. Eks näis, kas ma suudan logistikaga ka hakkama saada.