esmaspäev, 3. august 2015

Kolm aastat kolme lapse emana

Täna on siis selline päev, et 3 aastat tagasi kell 8.20 ütlesime "Teretulemast siia maailma!" oma esimesele tütrele Mariale (jah, esimesele, sest teist ja kolmandat jne ju pole).


Minu jaoks oli 3 last alati mingi miinimum olnud, nii et sellest hetkest tundsin, et nüüd on mul PÄRIS pere. Jah, ma armastasin siis ja jätkuvalt poisse samamoodi, aga Maria tegi meist minu jaoks õige pere (ja see ei tähenda, et kõik peaks endale kolme last tahtma, nii et kes tahab mu sõnade kallal kiuksuda, siis selleks pole põhjust).

Nii et praeguseks olen kolm aastat saanud nautida tiitlit "kolme lapse ema"!

Aitäh, armas Maria, et meie juurde tulid!


Terve tänase päeva on ta vaimustunult korrutanud:
"Hommikul kõik tulid minu voodisse...vennad ja Mathias ja Joosep... ja emme...ja vennad...ja Mathias... ja Christian... ja kõik laulsid mulle "palju õnne sulle, palju õnne sulle..."(laulab iga kord kogu laulu maha) ja siis ma sain nuku ja hobused..."


Ja nii me siis süütasime korduvalt küünlaid, laulsime ja lasime sünnipävalapsel neid jälle puhuda. Hobused, mis ta sai, olid tegelikult ükssarved, aga neil käisid tiivad küljest ära...ja kui tiivad olid eraldatud ja usaldusväärsesse kohta ära paigutatud, saidki neist hobused.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar