Esimese laagripäeva võib edukalt lõppenuks lugeda. Võin öelda, et kõigi lapsed on elusad ja terved... sest EMOsse jõudis ainult minu ise-oma-enda laps. Nimelt leidsin enne õhtusööki korraks poja pead paitades Joosepi juustest puugi. Enamuse saime kohapeal kätte, aga üks jalg jäi sisse. Ja nii ka jäi. Nii et haiglas öeldi ka, et pole midagi eriti teha. Nii et mõne aja pärast jooksis ka tema laagriplatsil edasi.
Päeva alustuseks pidas Pärnu-Jaagupi kirikuõpetaja Tõnu Taremaa jumalateenistuse. Minu jaoks oli tõsine märk laagri algusest ühine Meie Isa palve lugemine. See oli esimene koht, kus kõik tegime ühte asja koos. Kuigi tuleme erinevatest kohtades, oleme erinevas vanuses jms, siis see on üks hetk, kui oleme ühtsed. Kuigi lapsed, kes on ka muudes laagrites käinud, ütlevad, et meie laager on ühtne enamuses muudes tegevustes (pole võimuvõitlusi jms), siis see on siiski veel kuidagi eriline hetk.
Piltidele püüan enamasti mahutada enda lapsed, sest kunagi ei tea, kas teised lapsevanemad oma lapsi minu blogis näha tahavad ja kas lapsed ise siin olla tahavad. Seega ei tasu piltide järgi arvata, et me vaid meie lastele laagrit teeme. Ikka kogu laagrile.
Kasvataja Luc näitas lastele erinevaid muusikavahendeid ja lasi kõike ise proovida.
Herlend sai vahepeal uue lapse. Ja üldse polnud keeruline. Parim osa oli see, et vahepeal sai tagasi anda.
Osa meie mõnusast laagriperest. Kohe hakkame sööma.
Poolpealik ehk vanemkasvataja Veronika juhatab vägesid. Christian jalge ees kommenteerib iga Veronika sõna ja Maria vehib niisama rõõmsalt kaasa.
Poisid söögi järjekorras. Süüa saab meil nii, et kõigepealt võetakse gruppide järgi rivvi, seejärel lauldakse söögilaul ja siis saab igaüks järjekorras oma portsu kätte
"Sütti, sütti lõke!" Jalgu- ja ninapidi lõkkes on ikka lapsed Kruusmannid (assisteerivad Jürimäed) :)
Beebihoid ja pilditegu(fotodega on meil sel aastal väga kehvasti. Enamus ajast läheb laagerdamisele)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar