Laagri sõjasangar

Olgu kohe öeldud, et ikka jälle minu ise-oma-enda lapsest jutt ja teiste laste kohta samasugust postitust ei tule. Seekord on siis Mathias (6a) enamustes tegevustes täitsa laagrilaps ja meie teda väga ei näe (no kui muidugi ei pea vahepeal puu otsast või seina küljest teda alla korjama). Laagerdamise hulka käib ka kämpingus magamine.

See tähendab, et nüüd panin tähele, et meie naridel pole piirdeid. Siiani pole seetõttu midagi juhtunud. Äkki ka seetõttu, et laagrilapsed on tavaliselt vanemad. Meie kuuekas Mathias aga suutis voodist alla kukkuda. See tähendab, et hommikuks nägi ta välja selline:

Mina kuulsin juhtunust muuseas muude uudiste seas hommikul. Pojake oli korraks küll nutnud, kuid all korrusel maganud kämpakaaslane soovitas tal rohkem seina ääres magada. Nii ronis Mathias voodisse tagasi ja magas edasi. Õhtuks oli piire olemas. Mathias oleks muidugi ka ilma selleta ikka kämpas edasi maganud.

Kuigi see oli minu teada esimene selline juhtum, siis nüüd saime jälle selgemaks, et üks täiendus saab olema naride piirded.