Selle nädalavahetuse suurim dilemma on siis järgmine: mitu osa Netflixi sarja peaks järjest ära vaatama?
Kõik, kes mind teavad, on kursis, et ma pole telekainimene. Telekast võivad mängida muusikavideod vms, aga seda, et iga päev tundide kaupa istuks ja vaataks, ei ole. Telekanaleid meil ka pole. On vaid Youtube ja Netflix. Nii pole teemaks ka see, et telekanalite vahel klõpsides niisama teleka ette jääks.Lood on aga hoopis teised, kui mingi väga head sarja avastan. Nagu sel nädalal.
Praegu on veel koolivaheaeg ka ja lapsed said maale minna. See tähendab, et esiteks sain nädala sees päriselt tööl käia ning mitu korda ühel nädala õhtuseid börsijälgimisi teha. Aga ... peale selle jõudsin ka 20 osa ühte sarja ära vaadata (tunnistan, et reede õhtul tööl olin sellest kõigest juba nii kapsas, et tiksusin terve pärastlõuna 1,5 artikli kallal. Hoolimata püüetest leida keegi, kes minu asemel selle töö ära teeks, pidin lõpuks selle ikkagi ise veel valmis ka tegema).
Veel üks aga - loomulikult valisin ma aga sellise sarja, mida on kokku 48 osa. No teoreetiliselt on see äge, sest mul on jätkuvalt põnev ja tahaks teada, mis edasi saab. Aaaaaga ... see on ikka päris ajakulukas.
Tänase päeva dilemma ongi: mitu osa peaks järjest sarja ära vaatama?
Ühelt poolt tahaks kõik kohe ära vaadata, sest siis oleks tehtud ja ei peaks sellele rohem mõtlema. Pealegi saaks soovi korral siis mõne järgmise käsile võtta ja teada, mida ka neis tehakse. No nagu see aasta jooksul 100 raamatu lugemise idee minu jaoks oli - kui loed raamatud kiiremini läbi, siis annad suuremale hulgale lugudele võimaluse enda juurde tulla.
Teiselt poolt tahaks aga, et see nauding kestaks kauem ja ei saaks kohe kõik läbi. Tahaks pikema aja jooksul nende tegelaste tegemistest osa saada.
Ajaliselt jagamise kasuks räägib ka see, et siis ei teki ühtedest tegelastest küllastust, mis kiirtempos teose läbimise korral võib tulla.
Ajast rääkides veel on muidugi see, et kui kõik järjest ära vaadata, läheb sellele ikka väga palju aega. Eelmistel nädalatel on kõigile töödele ning laste koolidele-lasteaiale läinud väga palju energiat, nii et koolivaheaja nädala algul oli igati õigustatud, et lihtsalt teleka ette vajusin. Mitte mingeid süümekaid polnud. Täna kell 4.30 teleka eest lahkudes (voodisse!!!) ma oma valikutes enam nii kindel ei olnud.
Samas on sarjade vaatamine minu jaoks ka tööaeg. Alles eelmisel nädalal toimunud autoriõiguse seminaril rääkisime, et tegelikult on kõik teosed koopiad. Me räägime ühtesid samu lugusid, lihtsalt erienevas võtmes. See tähendab, et ka mina korjan oma loomingu jaoks uusi (vanu?!?) ideid teiste loomingust. Praegune sari ju kõnetab mind ka seetõttu, et selles on nii palju teemasid, mida ise olen oma raamatutes käsitlenud ja teen seda ka edaspidi. Sarjade vaatamise ajal on mul paber ja pliiats kõrval ning laused ja mõtted, mis mingeid tundeid tekitavad, lähevad kohe kirja ja ... hiljem minu loomingusse. Need võivad minna eri teostesse, aga mõte on sama- me kordame loomingus teineteist ... ning me kordame elu.Kõigi nende poolt- ja vastuargumentide pealt tulebki nüüd teha oluline otsus - mida teha ülejäänud 28 osaga sarjast- kas nüüd või ... kunagi hiljem?
Järgmisel nädalal on muidugi taas kool ja lasteaed. Natuke nagu juba tekitab külmavärinaid, sest taas on igapäevased sõnad "eksam ... arvestus ... järeltööd ... niisama tööd ...". Ja kõik on nüüd ülikaalukas, sest kooliaasta lõpp on nii lähedal. Lisaks saan ma üha rohkem aru, mida ise tööl teen ja seega saan seda rohkem teha. Nii et tuleks sarja nautimisest siis vist enam midagi välja.
Jaga oma kogemust: kuidas sina kaasahaaravate sarjadega käitud- vaatad järjest või pikema aja jooksul? Miks just nii?
***
Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar